Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2421 0 pikir 12 Sәuir, 2013 saghat 08:42

OKSARAYDA KIM OTYRADY?

Súraq qoyyldy. Búghan deyin de talay qoyylghan.
Qazirgi preziydent Islam Kәrimovting densaulyghyna baylanysty alyp-qashpa sóz on jyldan beri aitylyp keledi. «Kәrimovting densaulyghy nashar» degen dabyra sybys songhy ret osydan eki jyl búryn shyqqan edi. Al «Onyng múrageri kim?» degen súraq oqtyn-oqtyn qoyylyp jýr.Biraq Ortalyq Aziyadaghy sayasy ahualdy anyqtaugha yqpal etetin osynday manyzdy súraqqa әli jauap joq.

Endigi «Ózbekstan preziydenti Islam Kәrimovting jýrek talmasy ústady ma, joq pa?» degen súraq ózekti emes. «Ferghana» agenttigining bas redaktory Daniil Kislov aitpaqshy, eger Ózbekstannyng basshysy nauqas bolmasa da, ol turaly suyt sybys taratu kerek bolatyn. Óitkeni auru-syrqausyz-aq Ózbekstannyng basshysy jiyrma tórt jylday basqaryp kelgen taqty bosatatyn kezi keldi.
Islam Kәrimov búghan deyin preziydent­tikke ýsh ret saylanyp, bir ret býkilhalyqtyq referendum arqyly ókilettigin sozdy. Ózbek biyligining oppozisiyasy Kәrimovting kesh degende 2005 jyly biylikten ketui kerektigin aitqan edi.
Ol biyl qantarda 75-ti toltyrdy. Qazaq aitatyn qazynalyq qarttyqqa jetti. Jaqsy tilek - «Jaghyng týspey, jamandyq kórme» degendi de kórdi. 1989 jyldan beri Ózbekstandy biylep-tóstep kelgen sayasatker mereytoylyq jasqa kelgen son, onyng múrageri jayly súraq taghy qylang berdi.

Súraq qoyyldy. Búghan deyin de talay qoyylghan.
Qazirgi preziydent Islam Kәrimovting densaulyghyna baylanysty alyp-qashpa sóz on jyldan beri aitylyp keledi. «Kәrimovting densaulyghy nashar» degen dabyra sybys songhy ret osydan eki jyl búryn shyqqan edi. Al «Onyng múrageri kim?» degen súraq oqtyn-oqtyn qoyylyp jýr.Biraq Ortalyq Aziyadaghy sayasy ahualdy anyqtaugha yqpal etetin osynday manyzdy súraqqa әli jauap joq.

Endigi «Ózbekstan preziydenti Islam Kәrimovting jýrek talmasy ústady ma, joq pa?» degen súraq ózekti emes. «Ferghana» agenttigining bas redaktory Daniil Kislov aitpaqshy, eger Ózbekstannyng basshysy nauqas bolmasa da, ol turaly suyt sybys taratu kerek bolatyn. Óitkeni auru-syrqausyz-aq Ózbekstannyng basshysy jiyrma tórt jylday basqaryp kelgen taqty bosatatyn kezi keldi.
Islam Kәrimov búghan deyin preziydent­tikke ýsh ret saylanyp, bir ret býkilhalyqtyq referendum arqyly ókilettigin sozdy. Ózbek biyligining oppozisiyasy Kәrimovting kesh degende 2005 jyly biylikten ketui kerektigin aitqan edi.
Ol biyl qantarda 75-ti toltyrdy. Qazaq aitatyn qazynalyq qarttyqqa jetti. Jaqsy tilek - «Jaghyng týspey, jamandyq kórme» degendi de kórdi. 1989 jyldan beri Ózbekstandy biylep-tóstep kelgen sayasatker mereytoylyq jasqa kelgen son, onyng múrageri jayly súraq taghy qylang berdi.
Tashkentte 19 nauryzda últtyq meyramda by biylep, kónil kótergennen keyin Kәrimovting boy tasalap, jeti kýn boyy kisi kózine týspeui sypsyng sózdi odan әri órshitti. Osy aralyqta ghalamtorda týrli alyp-qashpa sózderding órttey qaulaghanyna qaramastan, resmy Tashkent tarapynan әldebir jauap bolghan joq. Tipti shetelding azuy alty qarys aqparat qúraldarynyng ózi osy kýnderi ózbek preziydentining densaulyghy jayly naqty mәlimet ala almay, dinkeleri qúrydy.
Aqyry, ózbek basshysynyng din-aman, salamatty ekendigi turaly aqparat Astanadan aityldy. 27 nauryzda Ózbekstan preziydenti Islam Kәrimov Qazaqstan syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysovty Oksarayda qabyldap, ekijaqty kelissózder jýrgizgen. Búl derekti Qazaq aqparat agenttigi taratqan.
Osy aralyqta AQSh ókilderi de «Kәrimovting densaulyghy nashar deuge esh negiz joq» degen mәlimdeme jasady.
Sәuir aiynyng basynda Kәrimov Tashkent oblysynda Halyq deputattarynyng kenesinde sóilegen sózinde qaramaghyndaghy sheneunikterdi «elding qamy ýshin enbek etuge» ýndedi.
Onyng ýstine, jaqyn kýnderi Kәrimovting Mәskeuge resmy sapary josparlanghan.
Týrli dolbargha qúralghan úzynqúlaq lany әzirge osylaysha basyldy.
Sayasatker Erlan Qarin jaqynda jergilikti gazetke bergen bir súhbatynda Islam Kәrimovting dimkәstyghyna baylanysty ghalamtordaghy sybystardy «trolling» dep atady. Múnyng ózi Ózbekstanmen kórshiles әri odaqtas bolghandyqtan, búl eldegi sayasy túraqtylyq pen resmy biylikting zandy týrde auysuy Qazaqstan ýshin óte manyzdy ekenining aighaghy.
Shyndyghynda, Kәrimov dimkastyghy turaly sybys oidan shygharylghan bolsa da, osynday jaghday bolghan jaghdayda, el ishinde, halyqaralyq qauymdastyqta kim qalay әreket etui mýmkin degen boljamdy tekseruge jaqsy mýmkindik berdi.
Biraq «Islam Kәrimovting kózi tayghan jaghdayda, Ózbekstan preziydenttigine kim saylanady? Kәrimovting múrageri qanday sayasy baghytty ústanady?» degen súraq jauap tileydi. Sebebi Kәrimovten keyingi preziydentting qanday sayasat ústanbaghy týpting týbinde Ortalyq Aziyadaghy sayasy jaghdaygha әser etui mýmkin.
Kelesi jyldan bastap AQSh ózining әskery bazalaryn Aughanstan men Qyrghyzstannan shyghara bastaydy. Qazirding ózinde eger AQSh Ortalyq Aziyadan ketken jaghdayda, búl aimaqtaghy sayasy ahual ushyghuy mýmkin degen boljam aitylyp jýr. Áytse de, AQSh qaru-jaraghy alysqa úzamay, ózbek jerinde túraqtap qaluy da yqtimal.
Batystyq demokratiyalyq instituttar tarapynan aitylyp jýrgen týrli syngha qaramastan, Ózbekstan men AQSh - әriptes. Eger AQSh óz bazalaryn Ózbekstangha ornalastyrar bolsa, onda Tashkentting Ortalyq Aziyadaghy bәsi arta týspek. Byltyr aimaqtyq Újymdyq qauipsizdik turaly kelisim-shart úiymynan shyghuy da Ózbekstannyng geosayasy mýddesining alysqa kóz tikkeninen habar beredi. Búghan deyin de Kәrimov Ortalyq Aziyadaghy әskeriy-sayasy ýstemdikke ie bolugha ýmitti ekenin jasyrmaytyn. 2000 jyly «Kommersant» gazetine bergen súhbatynda ol «Ózbek armiyasy qazirgi tanda Ortalyq Aziyadaghy eng kýshti armiya» dep mәlimdedi. Osy súhbat kezinde aitylghan «Reseyge aitynyzdarshy, bizdi qorghaudyng qajeti joq... Ózbekting ózine berilgen soqqygha soqqymen jauap beruge qauqary jetedi» degen tirkes sol sәtte-aq qanatty sózge ainaldy.
Syn demekshi, 2005 jyly Islam Kәrimov Ándijandaghy bas kóterudi kýshpen basqanda da Batys elderi, onyng ishinde Europalyq odaq auyzsha aiyptaudan asa almady. Bolghan oqighanyng izin suytpay tәuelsiz tergeu-tekseru júmystaryn jýrgizuge jergilikti biylik jol bergen joq. BÚÚ da ózbek sot jýiesinde azaptau әdis-tәsilderining qoldanylatynyn talay ret syngha alghan. Biraq búl syn tezi Kәrimovting ishki sayasatyna әldeqanday әser etti deuge negiz joq.
Ándijan oqighasynan keyin Islam Kәrimov tarihta «diktator» degen atpen qaluy mýmkin. Qazirding ózinde sheteldik basylymdarda jariyalanghan maqalalarda oghan qatysty «diktator» degen teneu ashyq aitylyp qalady.
Búghan deyin Kәrimov ózining imidjin jaqsartudyng zayyrly joldaryn bayqap kórgen. Ol «Ózbekstan: janaru men damudyng ózindik joly» (1992j.), «Ata Zannyng ýstemdigi» (1995 j.), «Ózbekstan HHI ghasyrdyng tabaldyryghynda. Qauipsizdikke tóngen qater, damudyng sharttary men kepildikteri» (1997j.), «Zor ruhaniyat - sarqylmas kýsh» (2008j.), «Ózbekstan tәuelsizdik alardyng aldynda» (2011j.) kitaptardyng avtory. Búl kitaptar Islam Kәrimov biylik basyna kelmey túrghanda Ózbek eli qanday edi, qazir qanday jetistikterge jetti degen súraqtargha naqty jauap berui tiyis edi, biraq Kәrimovting kózi tayghanda búl kitaptar ózekti bola ma, joq pa - kýngirt. Qalay degenmen de, keleshekte Islam Kәrimovke onyng óz kitaptary arqyly emes, is-әreketi arqyly bagha beriletini anyq.
Sonymen, dini berik otyz million halqy bar Ózbekstannyng kelesi preziydenti kim boluy mýmkin?
Ázirge Kәrimovting ornyna kelui yqtimal ýsh birdey ýmitkerding bar ekeni aitylady: biri - premier-ministr Shavkat Mirzyaev, ekinshisi premier-ministrding birinshi orynbasary әri qarjy ministri Rustam Azimov. Ýshinshisi - Kәrimovting ýlken qyzy Gýlnara Kәrimova.
Ózbekstandaghy sayasy biylik belgili bir klandar qolynda ekeni belgili. Olardyng ishinde eng yqpaldylary «tashkenttikter», «samarqandyqtar» men «ferghanalyqtar». Al búlardan basqa «surhandariyalyq», «horezmdik», «qaraqalpaq» klandary әzirge әlsiz.
Islam Kәrimovting ózi Samarqandta tuylghan. Shavkat Mirzyaevti de samarkandyq klangha jatqyzady, últy tәjik. Ony 2003 jyly Kәrimovting ózi premierlikke úsynghan bolatyn, sol uaqyttan beri Ýkimet basynda otyr.
Al Rýstem Azimov - tashkenttik klannan. Akademikting balasy qazir ýkimet basshysynyng birinshi orynbasary әri qarjy ministri.
Gýlnaranyng jasy qyryqqa kelip qaldy. Ózi әnshi әri modelier-dizayner, Ózbekstannyng BÚÚ ókili bolghan. Gýlnaranyng ýstinen Shvesiya men Shveysariyada zansyz aqsha ainalymyna qatysy bar degen aiyppen tekseru jýrip jatyr.
Gýlnara bir kezderi әkesining Batystaghy imidjin jaqsartumen ainalysqan. Ol Kәrimovter әuletining milliardtaghan baylyghyn talan-tarajgha týsirmey saqtap qalu ýshin ghana taqqa otyruy mýmkin. Biraq әr salanyng basyn bir shalyp jýrgen sholjang qyzdy ózbek halqy tóbesine kóterip, «han» saylauy ekitalay.
Ghalamtordaghy Kәrimov turaly alyp-qashpa sózderge shama-sharqynsha toytarys beruge tyrysqan Gýlnara boldy. Ol «Tvitter» arqyly әkesining densaulyghyna kýmәn keltirgenderding dolbaryn joqqa shygharyp, olardyng sózin qyljaqqa ainaldyrdy.
Ózbekstannyng Últtyq qauipsizdik qyz­metining basshysy Rýstem Inoyatovtyng da el ishindegi jaghdaygha yqpaly kýshti. 1995 jyldan beri osy qúrylymdy basqaryp keledi, ózin eshbir klangha jatqyzbaydy. Keybir mamandar Últtyq qauipsizdik úiymyn «memleket ishindegi memleket» dep ataydy. Ózbekstandaghy býgingi sayasiy-әleumettik jaghdaydy ústap túruda әsker kýshining kómegi zor.
Týpting týbinde, Oksaraydaghy ýlken qyzmetke kimning kelerin osy klanaralyq qarym-qatynas anyqtauy yqtimal.
Kelesi jyldyng sonynda kórshi elde kezekti parlament saylauy, odan ýsh aidan song preziydent saylauy ótui tiyis. Endeshe, «Oksaraydyng endigi qojayyny kim?» degen súraqtyng jauaby tabylar kýn de alys emes.

Gýlbighash Omarov

"Týrkistan" gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5413