Qazirgi  oqyrmannyng dәstýrli әdebiyette jazyla-jazyla jauyr bolghan taqyryptardan góri býgingi kýnning oqighasy bayandalghan, janasha jazylghan shygharmalar  izdeydi. Oqyrman dәstýrli әdebiyetten jeridi degimiz kelip otyrghan joq. Biraq tyng taqyryptaghy, jana әdispen jazylghan, jana izdenistegi shygharmalar bәribir kerek. Býginde sonday tuyndylar bar ma? Jana baghytta, songhy izdenisterding ainalasynda eksperiyment jasap jýrgender kimder? Jasaghan әdeby eksperiymenti sәtti aqtalyp, tuyndysyndaghy janalyqty moyyndatqan jazushylar kimder? Osy saualdardy býgingi әdebiyetting ainalasyndaghy biraz adamgha qoyyp kórgen edik.
«Ónerding ózining damu zandylyqtary  bar. Jәne ol ýnemi kórkemdik-estetikalyq izdenister kókjiyegining keneye týsuin, ózgeshe aitqanda,  eksperiymentti  talap etedi.  Eksperiyment degenimiz - jana kórkemdik tәjiriybe jinaqtau degen sóz. Býgingi әdebiyette kórkemdik-estetikalyq izdenister barshylyq, meninshe, búl, әsirese, prozada qatty bayqalady», - deydi әdebiyet synshysy Áliya Bópejanova. Al onday sipat naqty qay jazushynyng shygharmalarynda bayqalatynyn Bópejanova ashyp aitpady.

Qazirgi  oqyrmannyng dәstýrli әdebiyette jazyla-jazyla jauyr bolghan taqyryptardan góri býgingi kýnning oqighasy bayandalghan, janasha jazylghan shygharmalar  izdeydi. Oqyrman dәstýrli әdebiyetten jeridi degimiz kelip otyrghan joq. Biraq tyng taqyryptaghy, jana әdispen jazylghan, jana izdenistegi shygharmalar bәribir kerek. Býginde sonday tuyndylar bar ma? Jana baghytta, songhy izdenisterding ainalasynda eksperiyment jasap jýrgender kimder? Jasaghan әdeby eksperiymenti sәtti aqtalyp, tuyndysyndaghy janalyqty moyyndatqan jazushylar kimder? Osy saualdardy býgingi әdebiyetting ainalasyndaghy biraz adamgha qoyyp kórgen edik.
«Ónerding ózining damu zandylyqtary  bar. Jәne ol ýnemi kórkemdik-estetikalyq izdenister kókjiyegining keneye týsuin, ózgeshe aitqanda,  eksperiymentti  talap etedi.  Eksperiyment degenimiz - jana kórkemdik tәjiriybe jinaqtau degen sóz. Býgingi әdebiyette kórkemdik-estetikalyq izdenister barshylyq, meninshe, búl, әsirese, prozada qatty bayqalady», - deydi әdebiyet synshysy Áliya Bópejanova. Al onday sipat naqty qay jazushynyng shygharmalarynda bayqalatynyn Bópejanova ashyp aitpady.
Qúlbek Ergóbek jastardan jana izdenistegi jazushylar dep Maqsat Mәlik pen Mәdina Omardy atady. «Jiyrmasynshy ghasyrdyng alpysynshy jyldaryna deyin kóp jazushymyz dәstýrli ayada jazyp keldi. Beride Asqar Sýleymenov, Zeynolla Serikqaliyevter jana izdenispen «әdeby bunt» yaghni  «kóterilis» jasady.  Bayandaudyng jana formasyn tabuymyz kerek, ol keyipkerding ishki aghyny boluy mýmkin dep, sol baghytta izdendi. Qazir bizde de postmodernistik әdebiyet boy kórsete bastady. Eki dýniyeni de qamtityn shygharmalar payda boldy. Keyde jazushylar o dýniyelik bolyp ketken aruaqpen  tiri adamdy shygharmalarynda bir jýrgizip qoyady. Búl da qazirgi әdebiyettegi janasha tәsilding biri. Qazirgi әdebiyette kinostiyli de kórinis beredi.  Búl stilidi qazaq әdebiyetinde eng alghash Sattar Erubaev «Mening qúrdastarym» romany arqyly әkelgen. Býgingi prozagha kinostiylin Satybaldy Narymbetov  әkeldi. Men múny belgili dәrejede prozadaghy janalyq dep oilaymyn. Múhtar Maghauinnin, «Jarmaghynda», Tólen Ábdikovtin «Ong qol» әngimesinde, «razdvoenie lichnosti» deydi orystar, adamnyng ekige jaryluy bar. Búl da qazaq prozasyndaghy janalyqtyng biri.  Qazaq prozasyndaghy songhy izdenisterding biri degende Maqsattyng «Ajaldy qughan jigit», «Ajalmen betpe-bet», Mәdina Omardyng «Jol ýstinde» atty әngimeleri tyng dýniyeler bolyp kórinedi.  Búl shygharmalardy ayaghynan tórt taghandap tik túrghan, әdeby talaptardyng barlyghyna jauap beretin dýniyeler demeymin. Biraq  avtorlardyng ózgelerden erekshe jazsam degen talaby bayqalady.  Janasha jazugha eksperiyment jasap jýrgenderi bilinedi», - deydi.
Ádeby eksperiyment jayly aqyn Ámirhan Balqybektin de oiyn bildik. «Eksperiyment qalamgerding óz-ózin, ózindik stiylin qalyptastyrugha talpynysy. Bir jaghynan ózge jazushylardan bólekteu jazyp, erekshelenu tәsili de. Qazir qazaq әdebiyetinde anau aitqanday janalyq joq.  Sondyqtan naqty bir әdeby eksperiyment jasalynyp jatqan joq», - dep kesip aitty aghamyz. «Qazirgi jastardan Maqsat Mәlikting shygharmashylyghynda erekshelik bar. Ol erekshelik - avtordyng orta ghasyrdaghy japon ertegileri men shyghystyng pәlsapalyq  prozasy arqyly jana dýnie jasaugha talpynysy. Mәdina Omarda gotikalyq yaghny europalyq әdebiyetting ýlgisi bayqalady.  Biraq Maqsat pen Mәdinaniki qazaq әdebiyeti ýshin janalyq bolsa bolar, әlemdik әdebiyet ýshin janalyq emes. Óitkeni, әlem әdebiyetinde búl ýrdis bar. Poeziyada Erlan Jýnis janasha jazyp jýrgenderding biri. Ondaghy janashyldyq ólenderindegi filosofiyalyq iyirimderde», - deydi aqyn. Meyli, әlem әdebiyetinde bar dәstýrdi janghyrtsa da, Mәdina men Maqsat qysqa da jinaqy jazu stiylimen erekshelenedi. Býgingi oqyrmangha keregi de úbaq-shúbaq suretteuden ada, bas ayaghy júmyr, bir demmen oqylatyn tuyndylar shyghar, bәlkim.
Qalamgerlerding dәstýrli әdebiyetten boyyn aulaq salyp, jana baghytta eksperiyment jasauyna qarsy synshylardyng biri Amangeldi Kenshilikúly. Ol eksperiyment retinde jazylghan tuyndylardy onsha týsine de, qabylday da qoymaydy. Ózining aituynsha qabyldaghysy da kelmeydi.
«Shygharmashylyghynda eksperiymentke barghan aqyndardyng biri Tynyshtyqbek Ábdikәkim. Tynyshtyqbek shynayy, taza ólenderimen әdebiyetke tabighilyghymen qosylghan jaqsy aqyn edi.  Keyin janasha jazamyn dep, eksperiyment jasap ne boldy? Tynyshtyqbekti tany almay qaldyq.  Ólenderin qarapayym oqyrmandy bylay qoyyp, әdebiyetten habary bar bizding ózimiz týsinbegennen keyin, onday eksperiymentting ne qajeti bar? Jazghan dýniyen  jalpyhalyqqa týsinikti boluy kerek qoy. Serik Aqsúnqarúlynyn da eksperiymenttik túrghyda jazylghan ólenderi bar. Keybiri sәtti, keybiri sәtsiz. Prozada Maqsat Mәlikting әngimelerin oqyp jýrmin. Maqsattyng janasha jazghany dúrys ta. Biraq til jútandyghy bilinip túrady. Óitkeni, janasha jazudyn, eksperiymentting jekelegen zandylyqtaryn eskere bermeydi. Qazaq prozasynda Múhtar Áuezovtin, Beyimbet Maylinning mektebi bar. Jazushylarymyz osy eki qalamgerding sýrleu soqpaghymen keledi deuge bolady. Prozada әdeby eksperiymentke baryp, ol eksperiymenti óz-ózin aqtaghan, eldi moyyndatqan shygharmalar bola qoyghan joq әzirge», - deydi synshy.
Postmodernizmdi algha tartyp, «taksiyden ýsh adam aqtarylyp týsti» dep jazatyn, qyz balany ónin «súiyq qonyr jýzdi» dep suretteytin Didar Amantaydan qazirgi әdebiyettegi jana dәstýr, ozyq ýlgi, eksperiymentter jayly súrap edik, jauap beruge  qúlyqsyzdyq tanytty. Qazirgi әdeby eksperiymentterge asa qanyqpay, Gerolid Beligerding oyyn bilmekke habarlasqanbyz. Ol kisiden «Men basqa sharuamen, ózimning shygharmashylyghymmen bas qatyryp jatyrmyn. Biraq qazaqtar janashyldyqty jaqtyrmaydy ghoy», - degen jauap estidik. Birdi-ekili jazushyny ataghany bolmasa Qúlbek Ergóbek pen Amangeldi Kenshilikúly eksperiymenti eldi moyyndatqan, bolmasa sәtsiz jazylyp, janashyldyqtyng ýdesinen shygha almaghan shygharmalardyng atyn atap, týsin týstep bere almady.
Býgingi әdebiyette әdeby eksperiyment joq, janashyl qalamger taba almadyq desek, sol baghytta talaptanyp jýrgenderding shygharmashylyq enbegine obal bolar.  Postmodernistik baghytta jazyp, ózderinshe modern shygharma tudyryp, әdebiyetsýier qauymnyng pikirin ekige jaryp jýrgen jazushylar joq emes, bar. Synshylar  dәstýrli әdebiyetten ózgeshe «Toty qús týsti kóbelek», «Gýlder men kitaptar» syndy dýniyeler tudyrghan Didar Amantaydy nege aitpady? Shygharmalary eksperiyment týrinde jazylyp,   Didardyng ainalasyna ony qoldaushy oqyrman men «dәstýr búzar» «til búzar» dep qaralaushy oqyrmandy jidy mәselen. Ólenderinde postmodernistik sipat bar Maraltay Rayymbekúlynyn, Aqberen Elgezektin, Erlan Jýnisting esimderi nege atalmady? Qazirgi zamanghy postmodernizmning ozyq ýlgisin jasaghan Súraghan Rahmetúly qayda qaldy? Prozada  formalyq izdenisterge jii baratyn «eksperiymentshil» Lira Qonysty nege úmyttyq? Dәstýrden tys, janashyldyqpen tanylyp jýrgen aqyndar tobynda Aqberen Elgezekting esimi jii atalady.  Ony nege auyzgha almaymyz? Osydan ilgeride bizge bergen bir súhbatynda jazushy Asqar Altay: «Japondyq nemese batystyq әdebiyetting ereksheligin qazaq әdebiyetine әkelip, sol arqyly modern jasaudy óz basym qúptamaymyn. Bizge últtyq qúndylyqtardan alystamaghan modern kerek», - degen edi. Janashyl ýrdistegi qalamgerlerding shygharmashylyghy  turaly sóz bolghanda әdebiyetshiler olardyng tilge salaqtyqty, sujet jelisindegi «kedir-búdyrlyqty», «shygharmasyndaghy kýngirttikti» synaydy. Dәstýrli әdebiyetting shyrqyn búzdy deytinder de bar. Alayda shygharmasyndaghy formalyq erekshelikpen bolmasa qarapayym sóilemning sintaksiysin búzyp, ózgeshe qúruymen erekshelenip jýrgen jazushylar oqylmay nemese tanylmay jatqan joq. Qayta sol ereksheligimen de dәstýrli әdebiyet sheberlerinen erekshelenip, «ala-qúla» pikir tudyryp, júrt nazaryn audaruda.
ARDAQTIKI AQ ÓLENG BOLMAY ShYQTY
Qazirgi poeziyada úiqassyz óleng jazyp, ózgeshelerden «bólekteu» jýrgen aqynnyng biri Ardaq Núrghazy.
Kómildi kór,
asyp qaldy
bir uys topyraq,
Jaralghan qong týnning qabaghynan
Ýzilip.
Ýnsizdikti kótere almay qanaty
Bir tamshy jas
Topyraqqa qúlady,
Aghyp týsken shyraqtay.
Mahabbat, Gýl, Tozan, Jaryq, Kólenke  -
Edi ol
Qara týnde
Shyqtay túnghan.
Ardaq Núrghazyúlynyng «Eskertkish» ólenin oqyghan oqyrmangha eng aldymen  «úiqasy joq, osy da óleng bolyp pa» degen oy keleri anyq. Bir kezderi múnday pikirler aitylyp, Ardaqtyng ólenderin әdebiyetshiler «arasha talaghan» da.  Sonda  Serik Boqanúly Ardaqtyng ólenderine «siqyrly syrgha kómilgen júmbaq ólender» dep bagha berip,  «Búl aq óleng yaghni, úiqassyz bolghanymen, maghyna jaghynan dybys pen filosofiyanyng búzylmaytyn ýilesimi bar», - dep pikir bildirgen edi.  Ámirhan Balqybek bolsa, «Kóbi Ardaqdyn  úiqassyz ólenderine poeziyadaghy janalyq dep qarady. Ol eshqanday da janalyq emes. Úiqassyz aq ólen. Qazaqqa tansyq dýnie kórinui mýmkin. Biraq aq óleng әlem әdebiyetinde búrynnan bar», - dedi. Alayda biz aq óleng dep jýrgen ólenderding iyesi óz jazghandaryn aq ólenge jatqyzbaydy eken. Múny Ardaq aqyngha habarlasqanda anyq bildik. «Qara óleng úiqaspen jazylsa, aq óleng úiqassyz bolady. Salystyrmaly týrde mening ólenderimde úiqassyzdyq mәselesi qamtylmaghan.  Men óz ólenimdi aq óleng dep eseptemeymin. Áliya Bópejanova sony qara ólenge úqsamaytyn ýsh tarmaqtan keletin klassikalyq japon ólenining ýlgisi siyaqty erkin jazylghan  óleng dep bagha bergen kezinde. Ólenderimdegi erekshelik úiqassyzdyqqa emes, oilau formasyna baryp tireledi. Múny eksperiyment deuge de, bolmasa bireuge elikteu deuge de bolmaydy. Mening ólenderimdi týsinu ýshin terendik qajet», - deydi aqyn. Onyng búl oiyn Áliya Bópejanova da dәleldey týskendey. «Ardaq Núrghazy qúrylymdyq oilau jýiesimen erekshelenedi. Ol negizinen óner kenistiginde jazady» degen pikir estidik synshydan.
Sonymen әdebiyettegi dәstýrli danghylda emes, janasha sýrleu, sony soqpaqta jana izdenistermen eksperiyment jasap jýrgen aqyn-jazushy aramyzda joq emes degen qorytyndygha keldik. Al әzirge aitpaghymyz, janalyqqa ýiir oqyrman әdebiyetten jerimese eken degen niyetting ainalasynan tabylyp otyr. Toq eterin aitqanda, jana zamannyng jana әdebiyeti bolmauy mýmkin emes. Kerek deseniz, jarnamasy kem әdebiyetke búl da jarnama dep biliniz!

Qarlygha IBRAGIMOVA

"Halyq sózi" gazeti