Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1434 0 pikir 11 Aqpan, 2023 saghat 14:00

Diny sauattylyqty jastardan bastau kerek

Qazaqstanda dәstýrli islamnyng sunnittik aghymy men hrestian dinining pravoslavie aghymy iri konfessiyalar bolyp sanalady. Búl din aghymdary elimizde qalyptasqan mәdenitterding qúramdas bóligi.

Tarihy jaghynan Qazaqstan jerine islam dini 10 ghasyrda kelgen eken, al, hrestiannyng provaslaviya senimi 18 ghasyrda ayaq basqan. Búlardan basqa Qazaqstanda birneshe diny konfessiyalar bar. Olardy eki topta bólip qarasaq bolady.

Birinshi topqa iudaizm, buddizm, luterandyq jәne tb. últtyq belgilerimen sipattalatyn konfessiyalardy jatqyzugha bolady. Al ekinshi topqa «jana», dәstýrli emes dep ataugha bolatyn diny birlestikterdi jatqyzugha bolady.

«Tәuelsizdikten keyingi jyldarmen salystyrghanda qoghamdaghy diny dәstýrler túraqtana bastady. Degenmen búrynghy ateistik kezenning yqpaly joghalghan joq. Soghan baylanysty kóptegen qazaqstandyqtardyng dinge qatysty oi-sanasy naqtylanbaghan. Ol ýshin halyqtyng dintanushylyq sauaty kórterilui kerek. Naqty josparlar jasalyp, osy baghytta kóp júmsy atqaryluy kerek». Búl sarapshylardyng oiy.

Sonymen qatar, diny ahualdy qalyptastyrudyng manyzdy faktorlarynyng biri – jastardyng dәstýrli de, dәstýrli emes te dinderge qyzyghushylyghynyng artuy. Kýn sanap ózining senimin nyghaytqysy keletinder qatary kóbeye týsude.

Búl jaghdayda, ósip kele jatqan jetkinshekterge otbasyndaghy kózqaras әser etetini belgili. Dәstýrli dindi ústanghan otbasy últynyng qasterli salt-dәstýrine sinip ketken dindi bala boyyna beredi. Ekinshi jaghdayda, jana úiymdar óz ilimderin: Shet tilderin ýiretuding tegin kurstary, týrli salalargha qyzyghushylargha baylanysty klubtar, taghy basqasyn ashyp, soghan adamdardy shaqyru arqyly taratady. Yaghni, osynday әdisterdi qoldanady. Dinge tartudyng búdan basqa agressivti týri de bolady. Qazaqstanda dau-janjal tughyzugha jaqyn faktorlar da kezdesedi. Mysaly, dәstýrli emes konfessiyalardyng memleketke qarsy túruy, olardyng islam men pravoslaviyening rolin mýldem qabyldamauy, jalpy alghanda konfessiya ishindegi bәsekelestik jayttaryn jatqyzugha bolady.

Elimizdegi diny ahualdyng qalay bolaryna shetelde bolyp jatqan oqighalar da әserin tiygizedi. Mәselen, islamnyng qazir tolyqtay antagonistik bolyp tabylatyn әr týrli aghymdargha bólinuine baylanysty, bizding elimizde de úqsas aghymdar júmys istey bastady.

Dindi taratudyng shetelde dayyndalghan barlyq jana әdisteri Qazaqstangha da jaylap kelude. Jahandanghan ghalamtor zamanynda onyng bәrin baqylap otyru ýlken kýshti qajet etedi. Árdayym jana aghymdardyng jastargha tóteley әser etu ýrdisin egjey-tegjeyli taldap, saraptama jasalyp otyruy kerek.

Sonymen atalghan faktorlargha qarap otyryp, birinshi kezekte ashyq jәne jabyq sipattaghy diny birlestikter turaly mәlimetter bazasyn qúru qajettigin týsinemiz. Mәlimetter qorymen tiyimdi júmys atqaru ýshin diny birlestikterge bagha beru kriyteriyleri jýiesi iske qosyluy kerek. Múnday jýieli júmystar jastardyng diny sauatyn kóterip, jat aghymdardyng jeteginde ketuining aldyn alady.

Qazaqstan zayyrly memleket bolghandyqtan memleket din ústanushylardyng belgili bir toptaryn  ghana emes, býkil azamattyng senimin qamtidy. Sondyqtan elding barlyq azamaty Ýkimet shygharghan zangha baghynuy tiyis. Al diny birlestikter bekitken qaghidalar tek olardyng mýsheleri ýshin ghana júmys isteydi.  Múny da jastargha jete týsindiru kerek. Sektagha eruding zardabynyng qanday bolatynyn aitqan jón.  Jastargha Qazaqstandaghy diny birlestikterding qoghamdaghy azamattyq tatulyq pen ruhany kelisimdi nyghaytugha qyzmet etetinin, mәdeniy-әleumettik yntymaqty nyghaytugha ruhany negiz bolatynyn tolyq úghyndyru kerek.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485