Shendiler «jeuge» nege qúmar?
Qazynanyng qarjysyn qalt jibermey qadaghalaytyn qúzyrly orynnyng jariya etken derekteri jemqorlardyng aram shóptey qalyndyghyn kórsetip otyr. Ásirese týrli dengeydegi sheneunikter, әkimder men onyng manyna jinalghandardyng biylik qolyna tiyisimen, әlekedey jalanyp shygha keletin aurudan arylmay-aq qoydy qazaq. Ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres boyynsha agenttik byltyrghy jyldyng ózinde sybaylas jemqorlyqqa qatysty qylmystyng 78 payyzy memlekettik satyp aluda әkimder men onyng jandayshaptaryna tiyesili ekenin mәlimdegeni ayan. Halyqty qan qaqsatyp qoyyp, elding aqshasyn talghamay jútatyn búl jebirlerding kómeyine túrar qyltan kәne?
Agenttik aiday әlemge jayyp salghan derekterge ýnilsek, әkimderding jәne qaramaghyndaghylardyng elding aqshasyn jeude aldyna jan salmay túr. 2012 jyly 288 jemqorlyq qylmysy anyqtalsa, onyng 78 payyzy memlekettik satyp aluda oryn alypty. Ony jasaghan әkimdik qyzmetkerleri, olargha tiyesili bólimder. Sonyng ishinde 26 әkim men olardyng orynbasarlary bar deydi resmy derekter.
Aylyqpen bayyghan adam joq
Qazynanyng qarjysyn qalt jibermey qadaghalaytyn qúzyrly orynnyng jariya etken derekteri jemqorlardyng aram shóptey qalyndyghyn kórsetip otyr. Ásirese týrli dengeydegi sheneunikter, әkimder men onyng manyna jinalghandardyng biylik qolyna tiyisimen, әlekedey jalanyp shygha keletin aurudan arylmay-aq qoydy qazaq. Ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres boyynsha agenttik byltyrghy jyldyng ózinde sybaylas jemqorlyqqa qatysty qylmystyng 78 payyzy memlekettik satyp aluda әkimder men onyng jandayshaptaryna tiyesili ekenin mәlimdegeni ayan. Halyqty qan qaqsatyp qoyyp, elding aqshasyn talghamay jútatyn búl jebirlerding kómeyine túrar qyltan kәne?
Agenttik aiday әlemge jayyp salghan derekterge ýnilsek, әkimderding jәne qaramaghyndaghylardyng elding aqshasyn jeude aldyna jan salmay túr. 2012 jyly 288 jemqorlyq qylmysy anyqtalsa, onyng 78 payyzy memlekettik satyp aluda oryn alypty. Ony jasaghan әkimdik qyzmetkerleri, olargha tiyesili bólimder. Sonyng ishinde 26 әkim men olardyng orynbasarlary bar deydi resmy derekter.
Aylyqpen bayyghan adam joq
Qadyr Myrza-Álining búl sózi - ashy shyndyq. Aylyqpen bayyghan әkim ya bayshykesh bolsa, soghan eskertkish qoyylar edi. Eskertkish degennen shyghady. Osydan biraz búryn Reseyde 300 jýk kóligin zansyz ótkizu ýshin úsynylghan 45 mln rubli paradan bas tartqan Reseyding GIBBD-y inspektoryna qoly sýttey appaq eskertkish qoydy úsynuda. 45 mln rubli dollargha shaqqanda 1,5 mln AQSh dollary. Múnday erlik qarapayym inspektorlar týgil memleket qazynasyn senip tapsyrghan sheneunikterding qolynan kelmey, qinalyp otyrmyz. Eng soraqysy sheneunikterge para úsynghannan búryn, sol parany ózderi súrap alatynynda bolyp túr. Sybaylastardyng jolyn kesu ýshin para beru faktisin habarlaghan adamgha syiaqy beru әdisi de qolgha alyndy. Biraq sorymyz qalyng eken, «týieni týgimen, biyeni býgimen jútqandar» azaymay keledi.
Qosylghyshtardyng orny auysqanymen, qosyndy ózgermedi
Al memlekettik satyp alu portal arqyly jýrgiziledi. Jariya, ashyq, taza bolady degenimiz tek daqpyrt bolyp qaldy. Portalgha salsa da, sybaylastar búrynghy «sybaghalarynan» qaghylghan joq. Keyingi mәlimetterge sýiensek, memlekettik satyp aluda sheneunikter «ýlesterinen» útylyp emes, útyp jýr. Qúrylys salasy qazir jemqorlardyng «jәrmenkesine» ainalyp túr. Sonday-aq qúzyrly oryndar kәsipkerlerden memlekettik satyp aludy útyp aluyna «jaghday» jasau ýshin sheneunikterding para alu deregining de kemimey otyrghanyn jasyrmaydy.
Resmy aqparattar búl kýni sybaylas jemqorlyqtyng qúrylysta da qarqyndy ekenin jasyrmaydy. Onday qylmys ótken jyly 133-ti qúrapty. Búdan túrghyn ýi- kommunaldyq sharuashylyghy da qúralaqan emes. Ondaghy qylmys 46 deydi derek kózi. Jalghan ya bolmasa tanys-tamyry arqyly qoldan kompaniya jasap, budjetting aqshasyn tespey sorghandardy el ishi kórip jýr.
Búghan agenttik taratqan derekter dәlel bola alady. Mysaly, Manghystau oblysy әkimining birinshi orynbasary sol oblys aimaghynda óz tanystarymen әleumettik nysandar salu ýshin memlekettik satyp alu boyynsha birneshe jyl boyy kelisimshart jasasyp kelgen. Onymen qoymay, syilyqqa merdigerden qúny 64 mln tengeni qúraytyn kottedj alghany jәne bar. Búl bir ghana Manghystaudaghy jaghday emes. Pavlodardyng qúrylys bólimining bastyghy da memlekettik satyp alugha kelisimshart jasau ýshin para alghan. Janaózen qalasynyng TKSh bólimining bastyghy memlekettik satyp alugha arnalghan qarjyny jymqyrghan. Al Qaraghandyda byltyr qúlap qalghan túrghyn ýy boyynsha 2006 jyly «Besoba» keshenin salugha rúqsat bergen memlekettik sәulet-qúrylys baqylau oblystyq basqarmasynyng búrynghy bastyghy Aleksandr Vorobievting ýsh jylgha sottalghany taghy bar.
Tap osynday kepti elimizding kez kelgen óniri kiyip otyr. Óitkeni kez kelgen oblysta әleumettik manyzdaghy nysandar qúrylysy jýrip jatyr. Al onyng qanshalyqty әdil-aghyn angharu qiyn. Sebebi sonyna týsip, tergep, tekserip jatqandar kemshin. Sondyqtan portal paraqorlargha kedergi emes. Portal degenimiz - ózimizdi-ózimiz júbatudyn, aldausyratudyng amalyna ghana ainaldy.
Eleujan ELEMESÚLY, zang ghylymynyng kandidaty:
- Elbasy halyqqa Joldauynda: «Janghyrtudyng eng manyzdy mәselelerining biri - sybaylas jemqorlyqpen kesimdi kýres. Bizding búl baghyttaghy is-әreketterimiz memlekettik apparattaghy sybaylas jemqorlyq dengeyin edәuir tómendetti. Alayda bizge sybaylas jemqorlyqpen kýresting jana strategiyasyn jasau qajet. Paraqorlardy anyqtau jәne sotqa tartu jetkiliksiz», - dep atap kórsetkeni mәlim. El Preziydenti Ýkimetke jana qúqyqtyq tetikterdi aqparattyq mýmkindikter arqyly júrtshylyqqa jemqorlyqtyng aldyn aludy mindettedi. Endigi mindet - sol ýdege qúzyrly oryndardyng júdyryqtay júmyluy. Jemqorlardy jazalauda qatang boluy tiyis. Sonda ghana jemqorlyqtyng joly kesilmek.
Derek
Qytayda úrylardyng qolyn kesedi. Paraqorlar qylmysynyng dengeyine qaray ómir boyyna bas bostandyghynan aiyrylady nemese atu jazasyna kesiledi. Mәselen, 2000 jyly Qytayda 10 myng sheneunik atu jazasyna kesilgen. Kubada da paraqorlardy ólim jazasyna kesedi. Birikken Arab Ámirliginde úrylar sekildi paraqorlardyng da qolyn shauyp tastaydy eken.
Avtor: Qyzghaldaq AYTJANOVA
"Alash ainasy" gazeti