Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1652 0 pikir 15 Nauryz, 2023 saghat 19:09

El mýddesi basty orynda

Býgin Memleket basshysynyng qatysuymen Qauipsizdik Kenesining kezekti otyrys ótti. Kezdesude Jiynda 2021-2025 jyldargha arnalghan Últtyq qauipsizdik strategiyasyn jýzege asyru ayasynda qabyldanghan Últtyq qauipsizdikke tónetin qaterlerding aldyn alu jónindegi is-qimyl josparynyng oryndalu mәseleleri qarastyryldy.

Qazirgi tanda әlemde geosayasy jaghdaylar túraqsyz. Kórshimiz Resey men Ukrainanyng qaqtyghysy, Armeniya men Ázirbayjannyng qaruly qaqtyghystary, Ortalyq Aziya elderining ishinde tәjik pen qyrghyzdyng jaulasuy bolyp jatqan uaqytta elimizding tynyshtyghyn, beybitshiligin saqtau óte ýlken jauapkershilikke ainalghany ayan. Memleketterding sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, әskeri, aqparattyq salalary siyaqty manyzdy baghyttaryndaghy geosayasy bәsekelestik zaman aghymymen ózgerip otyr. Sondyqtan múnday jaghdayda Últtyq qauipsizdik mәselesi algha shyghatyny sózsiz.

Últtyq qauipsizdikti saqtau jónindegi talaptar respublikanyng ekonomikalyq-әleumettik damu jolynyng negizgi baghyttary men kezenderining strategiyalyq jospary jasalghan kezde, osy saladaghy normativtik qúqyqtyq aktilerdi dayyndau, qabyldau, iske asyru kezinde mindetti týrde nazargha alynady.

Últtyq qauisizdikti qamtamasyz etuding negizgi strategiyalyq maqsattary -Qazaqstannyng últtyq mýddelerining jýzege asyru, qazaqstandyq qoghamnyng qúndylyqtaryn jәne konstitusiyalyq qúrylys negizderin qorghau, adam men azamattyng qúqyqtaryn saqtaudy qamtamasyz etu. Bizding últtyq qauipsizdik salasyndaghy sayasatymyz, elimizding halyqaralyq jәne qorghanys salasyndaghy, әleumettik jәne aqparattyq salasyndaghy, ekonomikadaghy, ishki sayasi, ruhany ómir men mәdeniyettegi últtyq mýddelerin qorghaugha baghyttalghan.

Últtyq qauipsizdik bir-birimen baylanysqan ýsh bólikten túrady. Olar: jeke adamnyng qauipsizdigi, qoghamnyng qauipsizdigi jәne memleketting qauipsizdigi.

Olardyng ózara baylanysy sayasy jәne ekonomikalyq qúrylymdarmen, qoghamdyq qatynastardyng sipatymen, qúqyqtyq memleket pen azamattyq qoghamnyng damu dengeyimen ólshenedi.

Últtyq qauipsizdik organdary 4 baghyttarda qyzmet atqarady:

Lankestik pen ekstremizmge qarsy әreket etu;

Aqparattyq qauipsizdik;

Ekonomikalyq qauipsizdik;

Memlekettik shekara.

Últtyq Qauipsizdik organdarynyng qúramyna mynalar kiredi: QR Últtyq Qauipsizdik Komiyteti, "Barlau" qyzmeti (syrtqy barlau), Áskery qarsy barlau organdary,ÚQK lankestikke qarsy ortalyghy, Aumaqtyq organdar (ÚQK oblystyq departamentteri), Shekara qyzmeti, arnayy maqsattaghy bólimsheler, oqu oryndary, ghylymiy-zertteu mekemeleri jәne basqa úiymdar.

Qazaqstannyng últtyq qauipsizdigi jóninde pikir bildirgen әskery ghylymdardyng kandidaty, dosent Georgiy Dubovsev «Qazaqstannyng últtyq mýddesi, tóniregindegi elder men TMD memleketterining arasyndaghy óz ústanymyn nyghaytumen baylanysty. Sonday-aq BÚÚ, IYÚ, EQYÚ, ShYÚ siyaqty úiymdardaghy, ózge de halyqaralyq úiymdardaghy rólin kýsheytuine de baylanysty bolyp keledi»,-degen pikir bildirgen.

Jahandaghy jәne aimaqtaghy әskery qauipsizdikti qamtamasyz etu maqsatynda elimiz ózge memlekettermen әr týrli dengeydegi yntymaqtastyq pen seriktestikti iske asyrady. Búl degenimiz Qazaqstannyng últtyq qauipsizdigining syrtqy qúramdas bóligin qalyptastyruy. Syrtqy qauipsizdikti qamtamasyz etu kópjaqty diplomatiyalyq joldy ústanu jәne jýzege asyru. Jaqyn jәne alys sheteldermen dialog ornatu Qazaqstannyng últtyq mýddesine sәikes yntymaqtastyqty damytugha jol ashady.

Georgiy Dubovsevting aituynsha, sózinshe Qazaqstan әskeriy-sayasy jaghdaydyng túraqtylyghyn qamtamasyz etuge kelgende, sonymen birge elding túraqtyly men birligin qorghaugha kelgende óz mindettemelerin toly oryndap otyr.

«Áskery qauipterden eldi qorghau - Qorghanys salasyndaghy últtyq mýddening biri de biregeyi. Sondyqtan respublikada әskery úiymdardy jetildiru boyynsha is-sharalar, QR Qaruly Kýshterining aldynda túrghan últtyq qauipsizdikti qamtamasyz etu sharalary atqarylyp keledi»,-deydi ol.

Últtyq qauipsizdikke maqalanyng basynda aityp ótkenimizdey, tek qana әskery qauipsizdik kirmeydi. Sonday-aq azyq-týlik qauipsizdigi, ómir sýru sapasynyng qauipsizdigi erekshe manyzgha iye. Búl turaly ekonomika ghylymynyng doktory, professor Beysenbek Ziyabekov әlemning damyghan elderimen salystyru ýshin, eng әueli eldegi adamdardyng ómir sýru sapasy artugha tiyis.Týptep kelgende әr azamattyng ómiri tynysh, jayly, ertengi kýnine degen senimi boluy kerek.

«Soghystan kóz ashpaghan talay el bar. «Tek qana beybitshilikke jetsek eken» dep otyrghan memleketter bar. Sondyqtan Qazaqstan ýshin elding tynyshtyghyn saqtap, әleumettik baghdarlamalaryn, ekonomikasyn, shiykizat óndirisin, ónerkәsipting әrtýrli salalarynda joghary tehnologiyalyq jәne bәsekege qabiletti óndirister jasaqtau óte manyzdy»,-deydi professor.

Shyndyghynda býginde kýshtik organdardy qoldanudyng dәstýrli prinsipteri men tәsilderin basshylyqqa alu óte oryndy.  Búl ýrdis últtyq qauipsizdikke tónetin qaterge qarsy túru ýshin de qajet. Osyghan oray Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 1993 jylghy 17 mausymdaghy Jarlyghymen Qauipsizdik Kenesi qúrylghan bolatyn.

Osy kenesting jetekshiligimen respublikadaghy últtyq qauipsizdikti qamtamasyz etu, zandylyq pen qúqyqtyq tәrtipti qamtamasyz etu, qorghanys qabiletin nyghaytu salasyndaghy memlekettik sayasatty josparlau, qarau jәne iske asyru siyaqty mindetter oryndalady.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485