Sәrsenbi, 24 Shilde 2024
Ádebiyet 3080 0 pikir 14 Sәuir, 2023 saghat 14:03

Jetisu kýy ónerining biyik shyny – Qojeke Nazarúly

Keshe Jetisu kýy mektebining iri ókilderining biri – Qojeke Nazarúlynyng tuylghanyna 200 jyl toluyna oray Qazaqstan jazushylar odaghynda «Kýy – taghdyr» atty әdebiy-muzykalyq kesh ótti. Sharany Almaty ýlttyq medisinalyq kolledji men «Paryz» qoghamdyq qory qalamgerler qauymdastyghymen birlesip ótkizdi. Áserli keshte taghdyrly kýishining ómir keshulerinen tughan kýileri oryndalyp, ghalym-zerteushilerding ghylmy baghalary ortagha salyndy. Sýiegi arghy betke qalghan shertpe kýy sheberin jaqynnan tanystyru ýshin tikeley úrpaghy (shóberesi) Tileuberdi Shúghayúlymen jurnalist Álimjan Áshimúlynyng súhbatyn úsynamyz.

Kýishi Qojeke kóshining «25 ýy Qojeke» atanuy

 – Tileuberdi agha, býgingi әngimemizding әlqisasyn patsha kónildi oqyrmangha ózinizdi tanystyrudan bastasanyz.

– Mening aty-jónim Tileuberdi Shúghayúly, kýishi Qojekening shóberesimin. Mening әkem Shúghay, Shúghaydyng әkesi Battalghazy. Battalghazy Qojekening kenje úly, qarashanyraqtyng iyesi bolghan adam. Qojeke 1823-jyly jaz aiynda jer jәnnaty Jetisudyng tóri – Qarqara jaylauynda dýniyege kelipti. Balalyq, jastyq dәuiri qazirgi Narynqol, Qarqara, Kegen ónirinde ótken. Alban ishinde Qúrman-Ýmbet-Elikbay atalarymyzdan órbiydi. Ýlken atasy Qasabaydan Nazar, Qatu, Ersary, Mýstek degen tórt úl. Ákesi Nazardyng bәibishesinen – Ilip, Dulat, toqalynan Qojeke, Tileke, Niyaz degen bes úl bolady. Al Qojekening óz kindiginen – Núrqa, Kenjeaqyn, Aqmolda, Rahmetolla, Raqysh, Battalghazy esimdi alty úl taraydy. Kojekening atasy Qasabay eline syily, sózge sheshen, tanymal kýishilerding biri bolghan. Qarshadayynan tizesine otyryp, dombyrasyna talasyp jýretin nemeresi Qojekege atasy onyng 5-6 jasynan bastap dombyra ýirete bastaydy. Qojeke dombyra ýirengende kýishining janynda otyryp ýirenbeytin bolghan. Ol dombyranyng ýnin alystan nemese keregening syrtynan tyndap alyp, ony kýishining ózine ainytpay shertip beredi eken. Talantty da, zerdeli Qojeke ózge kýishilerding kýiin tamyljyta oryndaumen birge, óz janynan kýy shygharyp, dýiim júrtqa bala kýishi atanady. Kózi ashyq, kókirgegi oyau Qojeke el ishindegi kópti kórgen, auzy dualy, parasatty jandardan ýlgi, ónege, tәlim alady. Ol oiyn da, boyyn da, solargha qarap týzey bastaydy. Kәriqúlaq qarttardyng aituynsha, әkesi Nazar er kónildi, jomart kisi bolghan. Qojeke de әkesining osy qasiyetin joghary baghalap, óle-ólgenshe jóndi mal jiyp bay bolayyn demegen kórinedi, biraq onyng kerisinshe bala kezden ónerge boy úryp, dombyrany serik etken, seri, sauyqshyl, dosyna adal, jaydary, al qasyna órt tilmen, qatal minezimen qaraytyn, kóniline simaghandy betin-jýzing demey aityp salatyn adam bolypty. Qojeke kýishi ghana emes, tilinen bal tamghan sheshen, elin bastaghan kósem, halqyn jaudan qorghaghan batyr bolghan.

– Qojekening tughan jerinen, elinen bólinip kóshuine ne sebep boldy dep oilaysyz? 

– 1840-jyldary Qoqan handyghynyng shonjarlary Jetisu qazaqtaryna әskerin jiberip sharualardan kýshtep alym-salyq, zeket jinap alyp otyrghan. Keyin kele Jetisu jerine әskery bekinisterin salyp, eldi ayausyz qanay bastaydy. Búl jayly halyq óleninde:

«Qazaqty Qoqan biylep túrghan shaqta,

Kóp shapty qazaq halqyn ayamay-aq», – dese, Qayyrly degen halyq aqyny:

«Bylay barsang Qoqan bar,

Qoqandaghan әkeng bar.

Bylay barsang Qalmaq bar,

Kýshindi eptep almaq bar.

Bylay barsang Orys bar,

Balandy berseng qonys bar» (T.Qabaev. «Kódek Maralbayúly». 78-b. Beyjin), – dep, sol zamannyng qoghamdyq jaghdayyn dәl beyneleydi.

Al patshalyq Resey 1846-jyly mausym aiynda Úly jýz qazaqtarynyng súltandary, bii men ru basylarymen Reseymen bolghan sayasy qarym-qatynas turaly qújatqa mórin basady. Búl Úly jýz qazaqtarynyng orysqa qarsylyqsyz baghynuynyng alghashqy baspaldaghy bolatyn. 1850-jyldary Úly jýz jerindegi Qoqan bekinisterine shabuyl jasap, olardy Jetisu jerinen yghystyra bastaydy. Osy kezde Jetisudyng ontýstik shyghysy ghana beytarap aimaq retinde eshkimge baghynbay túrghan bolatyn. 1854-jyly patshalyq Resey Almatygha Vernyy bekinisin salghannan keyin, búl ónirdi de jaulau әreketin jýrgize bastaydy. Alayda halyq arasynda otarlaushygha qarsylyq kýshti beleng alyp, Jetisu qazaqtaryn baghyndyru qiyngha týsedi.

Osynyng bel ortasynda jýrgen Qojeke elining aq saqaly men qara saqalyn jinap aqyldasady. Júrt ýshke bólinedi, birazy Qojekening oiyn qoldaydy, birazy qalys qalady, al kóp sandysy mýlde qoldamaydy. Sonda Qojeke: «Bir jerge úilyghyp otyra bergennen keng óris, jayly qonys izdeyik. Bir jaghymyzdan qoqandyqtar qoqandap, týrtpektep maza bermey túr, al bir jaghymyzdan orystar qaruyn kezep, jan-jaghymyzdan qysyp keledi. Múnyng sony jaqsylyqqa aparmaytyny anyq. El-aman, júrt tynysh kezde, shyghystaghy bayyrghy ata qonysymyzgha jyljiyq. Ching patshalyghy orysqa qaraghanda júmsaqtau, jayly kórinedi. Manjurler bizge jat bolghanymen, biraq Ile óniri bizge jat jer emes, ata-babamyzdyng ejelgi qonysy. Eger ol jaqqa baryp jatsaq, jaman bolmaspyz», – deydi. Biraq Qojekening búl sózin jaqtyrmay, qúptamay otyrghandar: «Qoqan bolsa ýirengen jauymyz, orys keldi eken dep, býkil Úly jýzden bólinip, jarylyp qayda baramyz? «Kóppen kórgen úly toy» degen, ne kórsek te, osy elmen birge kórelik?! Elding shetin sógip qaytesin, Qojeke?!», – deydi.

Baghanadan olardyng sózin sabyrmen tyndap otyrghan Qojeke babamyz dombyrasyn qolyna alyp, tynqyldatyp tenshep alady da, bebeuletip sherte jóneledi. Osyghan deyin eshkim estimegen búl kýidi júrt qyzyghyp, úiyp tyndaydy. Kýy jaghagha soghylyp keri qaytqan tenizding tolqynynday bayaulap baryp tyna qalady, otyrghandar: «Qojeke, búl kýy bizdi san-saqqa jýgirtti, kóp súraqtyng astyna aldy, jauabyn ózing aitshy. Búl kýiding aty ne?», – dep súraydy, Sol kezde Qojeke: «Enkeygenge enkey, ol eshkimning qúly emes, shalqayghangha shalqay, ol patshanyng úly emes» degendey, sizder keri tartyp, shalqalap otyrghan song búl kýiding aty «Shalqayma», – dep jauap beripti. Qasyndaghylardyng birazy búl kýiding mәnisin týsine qoyyp, Qojekening ornalastyruy boyynsha kóshi-qon әzirligine kirisedi. Al kelispegender qalyp qoyady...

Búl kósh shyghys soltýstikke qaray jol tartqanda Qojeke babamyzdyng artynan 25 ýy erip kóshedi. Búl 25 ýy kim deysiz ghoy? Búl – Qojekening jaqyn tuysynan 13 ýi, alty ýy Auylay (Ayt-Qalybek), eki ýy Shaja, eki ýy Qonyrbórik (Qaraqúl-tegis, Ayalynyng úrpaqtary) jәne eki ýy qyrghyz (Baqash úrpaqtary). Mine, osy 25 otbasy tarihta «25 ýy Qojeke» atanyp, kýni býginge deyin anyz bolyp aitylyp keledi.

Qojeke kóshining Tarbaghatay arqyly Ilege baruy

– Tarihy derekterge sýiensek, Qojekening kóshi Narynqoldyng túsynan ótpey, qiyrdaghy Tarbaghatay arqyly ótipti...

– 1755 jyly Ching patshalyghynyng qalyng qoly jonghargha joryq jasap, Jonghar handyghyn birjolata joyyp, irgesin qazaq jerine deyin keneytedi. Abylay han Ching patyshalyghymen shekisip kórip, oghan әli jetpeytinine kózi jetken son, onymen diplomatiyalyq baylanys jasaudy tiyimdi sanaydy. Sonymen 1757-1758 jyldary Orta jýz ben Úly jýz han, biy-súltandary Ching patshalyghymen tikeley baylanystar ornata bastaydy. Jongharlardyng yqpalymen, ilgeri-keyin batysqa qaray yghysyp ketken qazaqtargha Manjur shonjarlary óz qonystaryna qayta kóship kelip, malyn baghuyna qarsy bolmaydy. Ching patshalyghy 1762-jyly qazan aiynda Ile general mekemesin qúrady. 1766-jyly Ching ýkimeti Ile generalyna: «Ile qatarly jerlerding kólemi ken, onda adam qansha kóp bolsa sonsha jaqsy, jayylymnan taryqqandyghynan nemese búlap-talaudan qoryqqandyghynan bizge qaraghysy keletin qazaqtardy der kezinde qabyldandar» (Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng jalpy aqualy». «Tarihy ózgerister bólimi». 17 b. Qúlja) dep búiryq beredi. Al bir jyldan keyin «Qazaqtyng atamekenderine qaytyp kóship kelip, mal sharuashylyghymen shúghyldanuyna bolatyndyghy turaly Ching patshalyghy ýkimeti 1767-jyly Abalay hangha resmy úqtyrady» (J.Myrzaqanúly. «Qazaq halqy jәne onyng salt-sanasy». 353-b. Ýrimji). Mine, osy kezennen bastap Úly jýzding Alban, Suan, Dulat rulary, al Orta jýzding Nayman, Kerey rulary Ile, Tarabaghatay, Altay ónirine tús-tústan ótip, kóship keledi. Olar Ching patshalyghyna qarasty bolyp, malyna salyq tóleydi. Mysaly, manjur shonjarlary jylqy men siyrdyng jýzden birin, qoydyng mynnan birin salyq ýshin alghan. Qazaqtargha búdan basqa salyq almaghan, kóp qysym kórsetpegen. Búl ýrdis HIH ghasyrdyng 50-60 jyldaryna deyin jalghasyn tabady.

Qojeke babamyz shyghysqa qaray kóshuding aldynda Sýiding Kýredegi Ile general mekemesining úlyghymen baylanys jazyp, patshalyq Reseyding ýstemdiginen elin qútqaru ýshin Ilege kóship baru oiynyng baryn aityp, shekaradan ótuine rúqsat súraydy. Úlyq Qojekening ótinishin qabyldaghanymen, biraq kóshting Ile ónirine tóteley ótuine rúqsatyn bermeydi. Alayda, onyng Tarbaghatay arqyly kóship keluine tym qarsy bolmaydy.

Ile generaly Iledegi toghyz qalashyqtyng biri – Sýiding Kýrede túrdy. Búl mekeme Shynjandy әskeri, sayasy jaqtan bir tútas basqaratyn әkimshilik organ boldy. Onyng qarauynda Ýrimji dutyny, Tarbaghatay Kenesshi anbysy (mәnsap aty) әr qaysy qalalargha jiberilgen is jýrgizushi mәnsaptylary bolghan. Búl ortalyqtyng qauipsizdigin saqtau, qorghau onyng manyzdy strategiyalyq sayasatyna ainalady. Jogharyda aityp ótkenimizdey, ol kezde Qoqan handyghy men patshalyq Reseyding Jetisudaghy teketiresi ushyghyp, qazaqtardyng otarshyldargha qarsy kýresi jiyilep ketken kezi edi. Tipti patshalyq Resey Ching patyshalyghyna ashyq qyr kórsete bastaydy. Jetisudaghy qoghamdyq, sayasy jaghdaydy syrttay bilip otyrghan Ile general mekemesining úlyqtary búl jaghdaydan qatty alandap, Ilening shekara qorghanysyn kýsheyte týsken kezeni bolatyn.

– Demek, Qojeke Ching patshalyghynyng Ile general mekemesining rúqsatymen kóshken boldy ghoy.

– Solay dep aitugha negiz bar. Osydan keyin Qojeke «bir jol bar – jaqyn, jaqyn da bolsa alys, bir jol bar – alys, alys ta bolsa jaqyn» degen ataly sózge jýgine otyryp, Ile general mekemesining rúqsat etpegen jerinen óte shyghyp, onyng әskerimen betpe-bet kelip, qaru kezengennen útarymyz shamaly, odan da Tarbaghatay arqyly ótken dúrys dep sheshedi. Ol osy úzaq sapar arqyly kóship-qonyp, ata-babasynyng ejelgi qonysy Ile ónirine keludi maqsat tútady.

Búl kósh osynday sebeptermen qiyr shyghystaghy Tarbaghataygha qaray bet alady. Qojeke tughan jerinen attanyp bara jatyp «Elmen qoshtasu» atty kýiin, al Shaghantoghaydan ótip, Tarbaghataydyng Jayyryna qaray tartqanda «Kósh keledi» degen kýiin shygharady. Qojeke jolshybay bir qaraly ýige týsedi. Úghysa kelse, ol ýiding erkegi qaytys bolyp, eki birdey jas әieli jesir qalyp, joqtau aityp otyrady. Qojeke eki jesirge kónil aityp, tabanda bir kýy shygharyp shertedi. Dombyranyng qos isheginen shyqqan ýn, jesir qalghan eki kelinshekting jabyrqau kónilin kóteredi. Qasyndaghylar búl kýiding jaghdayyn, mәnisin Qojekeden súraghanda, ol: «Myna qaraly bolyp otyrghan qos kelinshekke aitylghan kónil men júbatuym», – dep jauap beripti. Sodan búl kýy «Qos kelinshek» atanyp ketipti.

Tarbaghataydyng Qaraghandy (búl kýnderi ol jer «Qojeke-Qaraghandy» dep atalady) degen jerinde eki jylday ayaldaydy. Ózi jaqsy kisige, bir kisilik oryn bar degendey, Orta jýzding rulary jaqsy qarsy alady, ony qúrmettep tórine shygharady. Baylar men biy-bolystarynyng toy-tomalaqtarynda jii bolyp, kýiin kýmbiletip, mәrtebesin asyryp jýredi. Nayman, arghyn, kereyding sal serilerimen birge Altaydyng Jemeney, Buyrshyn, Ertis ónirine deyin bir-eki ret baryp dumandatyp qaytady. Qazaqtyng dalasyn әn men jyrgha bólegen Birjan-sal Qojaghúlúlynyng ónerine syrttay tәnti bolghan Qojeke, ony joghary baghalap, «Birjan-sal» kýiin shygharady.

Sauyrdyng jeri qúiqaly mal men jangha jayly bolghandyqtan, es jiyp, etek japqannan keyin, Ile ónirin betke alyp taghy kóshedi. Jolay Búratala ónirine, Sayram kóli jaghasyna kelip qonystanady. Búratala ónirinde odan búryn kelip, mekendep jatqan qyzay elining arasynda bir jylday bolady. Onda qyzaydyng Qúdaymende tóre jәne biy-bolystarymen tanysyp, jaqsy aralasady. Olarmen toy-tomalaqta, asta birge bolady. Sol dәuirde tóre saltynda atpen kelip tóre ýiine qaralar týspeytin, qamshysyn ýige ústap kirmeytin, betpe-bet sóilespeytin. Biraq Qúdaymende tóre Qojekeni aq ordasyna shaqyryp, qonaq jasaydy. Ekeui óler-ólgenshe dos bolyp ótuge serttesedi. Qojeke «Qúdaymende tórege» degen kýiin shygharyp, dostyghyn kýimen beyneleydi. Búl kýy Qúdaymende tóre men kýishi Qojekening bir-birine bolghan qúrmeti men adal dostyghynyng simvolyna ainalady.

Sayram kólining shalqaryna, ainalasyndaghy kórkem tabighatyna kónili sharyqtaghan kýishi «Sayram kól», «Aqqu» atty kýilerin shygharady. Qojekening endigi esil-derti, armany Iledegi Ýisin tauynyng bauyrayyna, ejelgi ata qonysyna baru bolady. Sodan olar kóshi-qon dayyndyghyn jasap, Qyzay elimen qoshtasyp attanady. Sonda «Qyzaymen qoshtasu» degen kýiin shygharypty.

Qojeke kóshin bastap, Qasqa baryp, odan keyin Toghyztarau ónirine keledi. Qojeke el ishinde serilikpen qosa anshylyq, sayatshylyqpen de ainalysqan. Toghyztaraudyng Múqyr, Jyrghalang ónirin mekendegen alghashqy kezderinde sayatqa shyghyp, aralay jýrip Agharsyn suynan bir qúndyz kóredi de, joldastarymen jabyla qualap soghyp alady. Qúndyzdy ústau barysynda kiyimderimen sugha da, balshyqqa da týsip ketedi. Osy bir qyzyqty, tamasha qimyldargha qyzyqqan kýishi auylyna qaytqan song «Agharsyn aq tolqyny» atty kýiin shygharady.

Bir kýni Qojeke Qasymbay degen ústamen Múqyrdyng qalyng ormanyna otyn alugha barady. Uaqyt tanertengilik kez bolsa kerek, búlardyng orman ishine kiruimen aghash bútaghyna qonyp otyrghan búlbúl qúiqyljytyp sayray jóneledi, búlbúldyng san qúbyltyp sayraghan әsem әuenine eliktegen búlar alatyn otynyn úmytyp, búlbúldyng әuenine qyzyghyp tyndap otyryp qalady. Álden uaqytta Qasymbay: «Shirkin myna búlbyldyng dauysynyng jaghymdysyn-ay! – deydi. Sonda Qojeke ony qostap, januardyng ýnin dombyragha salyp alar ma edi!» – deydi. «Sen búlbúldyng ýnin dombyragha týsire alasyng ba?» – dep súraydy Qasymbay dosy. «Dombyra joq qoy, әne kýni bayqausyzda atym sýrinip qúlaghanda, dombyram attyng astynda qalyp shaghylyp qalyp edi. Dombyra bolmaghan son, amalsyz otyrmaymyn ba, eger bolghanda ghoy, týsirmey nesi bar deysin?» – deydi Qojeke kýlip. Onday bolsa, dombyrany saghan men jasap bereyin, – dep Qasymbay sol joly ormannan dombyragha layyqty aghashty taldap, kesip alyp qaytady. Ústa ýiine kelgennen keyin Qojekege bergen uәdesin oryndap, dombyra jasap beredi. Dombyra jasalyp bitken kýni Qojeke art-artynan «Sarbarpy búlbúl», «Núrghazaryn búlbúl» degen eki kýiin shygharady.

Toghyztarauda bir jylday túryp, Ýisin tauynyng kýngeyindegi Qúshtaydy jayly qonys sanaghan ol 25 ýidi Ýsh-Qúshtay men Kishi-Qúshtaygha bólip ornalastyrady. Tekesting Qúshtayynyng shyghys ontýstik jaghy Bozadyr dep atalady, ol baryp qazirgi Aqsu aimaghymen, shyghysy Bayyngholin monghol avtonomiyaly oblysynyng Hyjyng audanymen shekaralasady. Soltýstigi Toghyztarau, al batysy Múnghúlkýre audandarymen shektesedi. Ol baryp qazirigi Rayymbek audanynyng Narynqolynyng shekarasyna tireledi. Qojekening kóshi Ile ónirine qonys tepkennen keyin, jergilikti ýkimetting zan-tәrtipterine baghynyp, alansyz, beybit ómir ótkize bastaydy. Bir kezegi kelgende jergilikti biylikting adamdary Qojekening ne ýshin qonys audaryp kelgendigin súraghanda ol: «Qysqa etek, qytymyr orystan, úzyn shapan, keng qoltyq manjur jaqsy eken», – dep, әzilmen jauap beripti.

– Kýishi Kojeke Ching patshasynyng Ejen hanynan medali alghan deydi ghoy.

– Qojeke bastaghan kósh Shaghantoghaydan ótip Ching patshalyghyna qarasty jerge barghannan keyin, býlik tudyrmay, jýrgen jerin toy-dumangha bólep, júrtty bereke-birlikke shaqyryp kelgenin bilgen Ile generaly ony jyly qabyldaydy. Qojekening búl isin erlikke, parasattylyqqa balaghan Ile general mekemesi Beyjindegi Ejen hangha hat jazyp, Qojeke men onyng 25 ýiining Ile ónirine kóship kelu barysyn tolyq mәlimdeydi. Búdan habar tapqan Ejen han kóshting basshysy Qojekege qatty riza bolyp bir kýmis, bir altyn medali (ortasynda patshanyng bas sureti, art jaghynda jazuy bar) tartu etip, syi-qúrmet kórsetedi. Kýmis medaly Tekestegi Tilebaldy degen aqsaqaldyng ýiinde qazirge deyin saqtauly. Tilebaldy Qojekening shóberesi, mening agham. Al altyn medalyn Qojeke babamyz Qyzylbórik Serikbaygha úzatqan qyzy Qanykeyge bergen eken.

Qojeke Ile ónirindegi 5 aqalaqshynyng biri bolghan

– Kýishi Qojeke bolys bolghan deydi ghoy, solay ma?

– Qojeke babamyz Jetisuda jýrgende by bolghan degen derek bar. Al Ilege barghannan keyin aqalaqshy bolady. Ile general mekemesine qaraghan Ile, Tarbaghatay ónirindegi qazaqtardyng basqarylu jýiesi úqsastau bolghanymen, mәnsap ataulylardyng sanynda ýlken ózgeshelikter bolghan. Iledegi qyzay men albangha qarasty qazaqtarda bir tәiji (tóre), on eki ýkirday (aqalaqshy), on eki ilgiday (mampang – kómekshi) jәne kóptegen zәngi men elu basy bolghan. Al búl ónirdegi qazaqtardyng eng jogharghy biyleushisi «aqalaqshy» bolypty.

Qojeke turaly jazbasha qújat 1862-jyldan bastap hatqa týse bastaghan. 1862-jyly Iledegi Ching patshalyghynyng biyligin syrttay moyyndap, qol qoyghan adamdardyng tiziminde «aqalaqshy» retinde aty atalady. Búl derekte: «1862-jyly Ayt-Bozym, Aljan, Segizsary rulary atynan Sauryq Týmenbayúly bastap 12 adam qol qoyyp, barmaghyn basady. Aralarynda 5 aqalaqshy bar. Olardyng hattalghan aty tómendegidey: «Nazardynúly Qojaq (Qojeke) aqalaqshy, aqalaqshy Qabanbaydyng úly, Jәnibekting úly ¬Janat, aqalaqshy Týstikbaydyng úly jәne Smayyl aqalaqshy. Olargha aqalaqshylyq mansap Ching patshalyghy jaghynan berilgen. Qatysqan 5 aqalaqshynyng arasynan Nazardynúly Qojaq (Qojeke), Jәnibektinúly Janat, Smayyl qatarly ýsh aqalaqshy óz attarynan qol qoyghan. Al aqalaqshy Qabanbaydyng úly, aqalaqshy Týstikbaydyng úly qatarly eki aqalaqshy óz attarynan emes, әkesining (әkeleri Qabanbay, Týstikbay) atynan qol qoyghan» delingen. Demek, 1862-jyly Iledegi alban elining 5 bolys el bolghanyn bayqaugha bolady. Búl mezgilde Qojekening auyly Toghyztaraudyng Jyrghalan, Agharsyn degen jerinde otyrghan. Ile ónirindegi jer-su attarynyng birazy Qejeke, Sauryq zamanynda qoyyldy. Mysaly, Kýnestegi Ýshkepter, Qarabura, Araltóbe, Jauyr, Týrgen, Auyz, Aqqoltyq, Toghyztaraudaghy Qabanbay shoqysy, Agharsyn qatarly jerler bar. Iledegi «Qabanbay shoqysy» Ayt Qalybek batyrdyng shóberesi Qabanbay Sadyúlynyng atymen qoyylghan.

– Qojeke kýy sherter kezde nemese jana kýy shyghararda «Kýy shaqyrtqy», «Kýy bastar» degen kýiin shertetin bolghan deydi ghoy.

– Qojeke babamyz dombyranyng qúlaghyn búrap kýiine keltirgen song eng әueli «Kýy shaqyrty» jәne «Kýy bastar» deytin kýiin shertedi eken. Osy kýilerdi shertu arqyly dombyranyng 12 pernesin (babamyz 12 perneli dombyramen kýy shertetin bolghan) tenshep, babyna keltirip alady da, ashy terin alghan attay jaratqan son, basqa kýilerin shertedi eken.

Qojeke ózining óresi biyik kýilerin әnsheyin shyghara bermegen. Ol kýileri arqyly ózi ómir sýrgen qoghamdaghy bolmysty muzyka tilimen beynelep, júrtqa jetkizip otyrghan. Ózi zerttegen ómirdegi әrbir qúbyldys pen oqighalardy suretteytin, oghan muzyka tilimen óz kózqarasyn bildiretin arnauly kýiler shygharghan. Ómirdegi oqighalardy baghamdap, zerttep, taldap oghan qaray ózining filosofiyalyq oy iyirimderin sinire bilgen daryndy óner iyesi. Qojekening kýileri uaqyt tynysyn, zúlymdyq pen adaldyq, qatygezdik pen adamgershilik siyaqty ózara kereghar qasiyetterding arajigin tap basyp, aiqyn anghartady. Mine, osydan әrbir kýiding ózindik tarihy men kýishining filosofiyalyq kózqarasy tamasha ýilesim tauyp otyrady.

Qojekening halyq arasyndaghy anyzdargha, epostyq jyrlardaghy keyipkerlerge jәne tosyn oqighalargha baylanysty shygharghan kýileri bar. Tabighatqa, jan-januarlargha arnap shygharghan jәne kónil-kýiine baylanysty shygharghan kýileri óte kóp. Odan syrt belgili túlghalargha, óner adamdaryna arnaghan kýileri de bar.

– Qojeke babanyz neshe әiel alghan adam?

– Qojeke babamyz eki әiel alghan adam. Bәibishesinen – Núrqa men Kenjaqyn. Núrqa әkesi Qojeke sekildi batyr, kýishi bolghan. Al Kenjaqyn atamyz barlaushy (sharlaushy) bolghan deydi. Al toqalynan – Aqmolda, Rahmetolla, Raqysh, Battalghazy tughan. Aqmolda 1913-jyldan 1916-jylgha deyin aqalaqshy bolyp el basqarypty, al Rahmetolla eskishe oqyp, Qúrmannyng Elikbay ruynyng moldasy bolypty. Raqysh әkesi men aghasy Núrqa sekildi ataqty kýishi boly.

Osy arada Raqysh turaly az-kem toqtala ketuge tura kelip túr. Raqysh ózi kýishi bolumen birge әkesi Qojekening kýilerin jettik mengergen, sheber oryndaushy bolghan. Ol әkesining daryndy kompozitorlyq qasiyetine múragerlik etip, ony ýzdiksiz jalghastyryp damytqan. Qojeke kýilerining el ishinde keninen taraluyna orasan kýsh salghan adamnyng biri – Raqysh. Osy maqsatpen ol әkesi Qojeke sekildi el aralap serilik qúrady. Ile ónirinde onyng barmaghan, aralamaghan jeri óte az. Qay jerde әnshi, kýishi bar bolsa, sony izdep tauyp kezdesip, óner jóninde pikirlesip otyrghan. Ol jýrgen jerinde ónerin kórsetip, júrttyng alghysyn alyp qaytatyn bolghan. Raqyshtyng syrlas dosy bolyp sauyq-sayran qúrghan әnshi-kýishilerding ishinde әigili ónerpazdar Áset Naymanbaev, Áshim Dýnshiúly, Maghaz aqalaqshy, Qyrghyz Asanәli, Átiqan Isaúly qatarlylar bar. Búlar әruaqyt bas qosyp, júbyn jazbay el aralap jýrgen.

Al mening Battalghazy atam 1884-jyly tuylypty, Qojeke babamyz 1885-jyly qaytys bolghan kezde, ol bir jastan endi asqan bala eken. Battalghazy atamyz Qojekening qarashanyraghyna ie bolghan. Ol kisi Raqysh aghasynday asa tanymal kýishi bolmaghanymen, dombyramen әn salatyn, suyryp salma aitysker aqyn bolypty. Battalghazyny kórgen kóne kóz qariyalardyng aituyna qaraghanda ol qara ólenning sheberi bolypty. Ózi kýy shygharmaghanymen, әkesining kýilerin shertip jýretin bolghan.

Kýishi Qojekening jalghan jalamen tútqyndaluy

– Qojeke kýishi úlyqtar jaghynan ne sebepti tútqyndalghan?  

– Qojeke babamyz kýishi ghana emes, sózge sheshen, sal-seri, el biylegen aqalaqshy bolghan adam dedik qoy. Anda-sanda auylynan úzap shyqqanda molda Ybyrayym, Qyrbas, Aqbura, Shalbar qatarly jigittermen qosa әnshi-kýishi, ónerpazdardy birge ertip jýretin bolghan. Jýrgen jerin sauyq-sayrangha, jyr-dumangha bólep otyrghan. Qysqasy, ol ónirde Qojekesiz toy-tomalaqtar ótpegen. Júrt «Qojeke kele jatyr» degen habar estise, aldynan shyghyp, óner kórsetip attanuyn ótinedi eken. Onyng ataq, abroyynyng artyp, ónerining biyiktep bara jatqanyn kóre almaghandar ishtarlyq jasap, ony qalay sýrindiruding qamyn oilastyryp jýredi...

1884-jyldyng jaz aiynda Aqsu jaqtan kelgen sauda kerueni Tekesting selkildek kópirining auzyna kelip týneydi. Keruen basshysy selkildek kópirden týndeletip ótkennen jýreksinip, tang atqan song ótkisi kelgen bolar. Óitkeni búl selkildek kópir qazirgidey sym temirmen esilgen arqan emes, kәdimgi aghash-taldan esilip jasaghan aspa kópir eken. Alys jol basyp, sharshap-shaldyghyp, qatty úiqygha ketken keruenshilerdi týn ortasynda bireuler shabuyl jasap, adamdaryn sabap, dýniye-mýlkin tonap ketedi. Búl habar Kýredegi Ile general mekemesine jetedi. Múny estigen úlyq: «Sol ónirding qazaqtaryna, qaydan tapsandar, sodan tabyndar, qaraqshyny ústap mening aldyma alyp kelinder!» dep búiryq týsiredi. Osy kezde Qojekeni sýrindirmekshi bolyp, oghan túzaq qúryp jýrgen orayshyldar, «Keruendi bir tonasa Qojeke tonaydy, óitkeni onyng saydyng tasynday jigitteri bar. Odan basqa adamdar búl keruendi tonay almaydy», – dep, Kýre jambylyna Qojekening ýstinen aryz týsiredi. Búl keruen tonau oqighasy Qojekening auylyna qarasty jerde emes, basqa aqalaqshynyng jerinde bolady. Ókinishke oray, ony anyqtap, tekserip jatqan úlyqtyng adamdary bolmaydy. Qojening ýstinen jazylghan aryz boyynsha úlyq Kýre jambylynan Tekeske onshaqty sherik attandyryp Qojekeni jәne onyng jaqyn tuysy, dosy molda Ybyrayymdy qolgha alady.

– Men bir jerden oqyp qalyp edim, Qojekening qarauyndaghy Júman degen adam kórshi otyrghan ruly elding malyn úrlap toqtatpaydy eken. Qojekenin: «Kórshi aqysy – Tәnir aqysy, úyat bolady!» degenine ol qúlaq aspaydy. Aqyry Qojeke ony «shyq baytal» etip, manynan quyp jiberedi. Al Qojekege ishtarlyq jasap jýrgen kórshi auyldyng aqalaqshysy Júmandy óz auylyna kóshirip alyp, ony senimdi adamyna ainaldyrady. Osy Júman degen adam «Qojekening jigitteri keruendi tonaghany ras, onyng arasynda men de bolghanmyn» dep, qylmysty iske kuәger bolghan delinedi. Búl ras pa?

– Búl bireulerding jansaq aituymen jazylyp ketken bolar, óitkeni búl shyndyqqa say kelmedi. Búghan bola múny aitqandardy jazghyrudyng qajeti joq.

– El arasynda «aty men ataghy darday Qojeke kýishini ústaudan seskengen úlyq, ony jinalysqa aldap shaqyryp ústaghan eken» degen әngime de bar. 

– Úlyq Qojekeni jinalysqa shaqyryp ústamaghan. 1884-jyly Ór Tekesting Suyqtoghay degen jerinde (qazirgi Múnghúlkýre audanyna qarasty jer) kýzdeude otyrghan jerinde onshaqty sherikpen ústaghan. Qojekeni sherikter baylap alyp jýrgende, 5-6 jastaghy balasy Raqysh әkesining artynan erip jylaydy. Bauyr eti balasy shyryldap jylaghanda Qojekening jýregi ezilip, qamyghyp ketedi. Qayta ainalyp osy balalarymdy kóre alamyn ba, kóre almaymyn ba? dep qatty uayymdaydy. Týrmege barghanda «Balam-au!» degen kýii dýniyege keledi.

Qojeke babamyzdyng bir jaqsy qara aty bolghan eken. Kýishi el ishinde sauyq-sayran qúryp, sal-serilik jasaghan kezinde ýnemi osy qara atyn minip jýredi eken. Qojekeni sherikter ústap, ony aidap ketken kezde mama aghashta baylauly qalghan qara aty shiryghyp, mamany shyraynalyp jerdi tarpy beripti. Qara atynyng búl jaghdayyn keyin estigen Qojeke «Tarpu» degen kýiin shygharady.

Qojeke úlyqtargha: «Men keruen tonaghanym joq, jigitterimning bary ras, biraq biz onday las tirlikpen, qaraqshylyqpen eshqashan ainalysqan emespiz» degenine senbey ony tergeuin, qinauyn jalghastyra bergen. Biraq kinәsiz, batyr Qojeke jalghan jalany moynyna alghysy kelmeydi.

Saharanyng keng tósinde әnshi-jyrshylardy bastap, sauyq-sayrannyng úitqysy, sal serisi bolyp jýrgen óner sanlaghynyng naqaqtan naqaq qolgha alynuy onaygha týssin be? Qojeke ruhany jaqtan azaptanyp, qatty qayghyrady. Oiy san-saqqa jýitkigen bir kezderinde kýishi ózining kónil kýiin beynelep «Zar» degen kýiin shertedi. Otbasyn, balalaryn qatty saghynyp «Balalaryma» degen kýiin shygharady.

Qojeke kýilerining ishinde múng men zar, ayanysh pen kýiinish, sarynyndaghy kýileri nedәuir salmaqty ústaydy. Búl kýiler kóbinese ózining naqaq qolgha alynuy, azaptanuy týrinde shygharylyp, elge taralyp ketken. Mysaly, «Qolgha alynar aldynda» atty kýiinde ózining qayghy shegip, qan jútyp, ruhany azapta jýrgendigin dombyra tilimen әngimelep beredi. Búl tek qana Qojekening zar-múny emes, dýiim júrttyng әdiletsiz qoghamnan kórgen tepkisi men ezgisi kórinis tabady. Kýiding yrghaqtary birde bebeu qaghyp zarlap kelip, birde seng soqqan balyqtay tyna qalady. Birde qayta órship tulaghan jýrekting dýrsilindey yza-kek saryndary órshy týsedi. Búl kýilermen kýishi ózining qolgha alynar aldynda kónil-kýiin tyndarmandaryna óte aiqyn jetkize bilgen.

Qúdaymende tóre Qojekeni týrmeden kepilmen alyp shyqqan

– Qojeke zertteushilerding aituyna qaraghanda Rabat tóre Qojekeni kepilmen alyp shyqqan delinedi.

– Sen aityp otyrghan derek, atalarymnyng aitqany men arhivtegi tarihy materialdarda jazylghan derekke sәikes kelmeydi. Óitkeni tarihy materialda Qojekeni kepildikpen alyp shyqqan Rabat tóre emes, onyng әkesi Qúdaymende tóre ekeni anyq jazylghan. Kóp adamdar әkesi men balasynyng ornyn auystyryp aityp bergendikten zertteushiler Qúdaymende tórening ornyna, balasyn jazyp jibergen. Mysaly, Shynjanda shyqqan «Kýy tolqyny» degen kitapta «Qojekeni týrmeden Rabat tóre men Mamyrbek tóre alyp shyqqan» dep jazylyp ketken. Biraq olardyng tórelik istep túrghan kezimen, Qúdaymende tórening qyzmet istegen kezeni sәikes kelmeydi. Qúdaymende qyzay elining tóresi bolghan adam ghoy. Jana aittym, Qojeke Qúdaymende tóremen eng alghash Búratalada jýrgende tanysqanyn.

Patshalyq Resey ýkimeti Ching ýkimetining qatang talaby boyynsha Ile aimaghyn Ching patshalyghyna qaytaryp beruge kelisedi. Sonymen eki patshalyqtyng biylik ókilderi 1881-jyly shilde aiynda Sank-Peterburg qalasynda «Chiyn-Resey Ile shartyna» qol qoyady. 1882-jyly olar jәne «Chiyn-Resey Ile shekara kelisimine» qol qoy arqyly ózderining Ile jónindegi dau-damayyn zandy týrde ayaqtaghan bolady. Biraq Ile aimaghyndaghy Reseyge qatysty qoghamdyq problemalar týbegeyli sheshile qoymaydy. Sebebi, patshalyq Resey Ilege biylik jýrgizgen on jyl ishinde búl ónirding biraz halqyn Resey azamattyghyna ótkizip ýlgiredi. Sonymen 1881 jyldan bastap Ile halqynyng Reseyge qaray kóshu tolqyny bastalady. Jetisugha qaray kóshkenderding kóbi taranshylar men dýngender bolady, arasynda azyn-aulaq qazaqtar boldy.

Ching patshalyghy Ile ónirin patshalyq Reseyden birjolata ótkizip alghannan keyin Qúdaymende tóre, Sasan, Biyeke biylerding qostauymen Ile generaly Chin Shýnge qyzay elin Ile ónirine qonystandyru turaly ótinish hatyn jazyp kirgizedi. «1882 jyly Qyzay – Samadan tóre Qúdaymendemen Sasan, Bәieke, Boqash bolys qatarlylar Ile generaly Chin Shýnge tartu-taralghy әkelip, qyzaydyng Ile general mekemesine qarasty ekenin, general mekemesining zan-jarlyghana, tәrtip-týzimine tolyq boysynatyndyghyn bildire kelip: «Qyzay Sama degen kóshpendi elmiz, keng qonys, malgha jayly jayylys izdep kelgen edik, Búratala bizge tarlyq etti. Biz tobymyzdy jazbay bir betkey bir ólkede boludy qalap otyrmyz, búl – elding talaby. Qyzay Sama qazir 4-5 myng týtinnen asty, sondyqtan, Ileni meken etsek, irge tasymyzdy Ilege qalasaq» – degen talapty qoyady» (Q.Berikbayúly. «Qyzay». «Ile tarihy materialdary» 7-san. 196-bet. Qúlja) delingen. General olardy jyly qabyldap, Qas, Kýnes, Tekes ónirindegi iyen jerlerge kóship baryp, qonystanuyna rúqsatyn beredi. Sonymen «1883-jyly qyzay eli Qúdaymende tórenin, Sasan men Bәieke biylerding bastauymen Ile ónirine kelip qonystanady. Tarihy derekterde 1883-jyldyng ózinde ýsh myng ýili el kelip qonystandy» (J.Myrzaqanúly. «Qazaq halqy jәne onyng salt-sanasy». 352-bet. Ýrimji) delinedi.

Qúdaymende tóre dosy Qojekening jalamen týrmede otyrghanyn bile túrsa da, biraq ony aqtap alugha dәrmensiz bolady. Ol Qojekening óltiriletindigin bilgen son, eng bolmaghanda biraz kýnge kepilmen alyp shyghyp, bala-shaghasymen, el-júrtymen kezdestireyin degen oigha keledi. Qúdaymende Kýredegi úlyqqa baryp, keruen tonaghandardy bir jylgha deyin ózi tauyp beretin bolyp, Qojekeni kepilmen bosatudy súraydy. Úlyqtar Qúdaymende tórening el ishindegi bedeline qúrmetpen qarap, Qojekeni bir jylgha emes, bir aigha ghana rúqsatyn beredi. Qúdaymende tóre Qojekeni alyp ketu ýshin  týrmege barady. Eki dos qolyndaghy dombyrasymen qúshaq aiqastyryp amandasady. Qojeke sonda otyra qalyp, «Óz qolym» degen kýiin shygharady.

Qúdaymende tóre Qojekeni Tekeske aparyp ýi-ish, bala-shaghasymen keziktiredi. Biraz uaqyt Qojeke elinde bolady. Keyin Qúdaymende tóre óz auylyna alyp barady, Tanbaly jaylauynda úlan asyr toy jasaydy. Elining iygi jaqsylaryn jinap Qojekege kýy shertkizedi. Qazirgi tilmen aitqanda Qúdaymende tóre Qojekening shygharmashylyq keshin jaylau ýstinde ótkizip beredi.

– Múny adamgershiliktin, parasattylyqtyn, dostyqtyng shyny demesimizge qaqymyz joq qoy.

– Áriyne, solay. Jaryqtyq Qúdaymende tóre úly is istegen. Qúdaymende Qojekening úlyqtar tarapynan ólim jazasyna kesilgenin bilgenmen, múny Qojekege aita almay qatty qinalady. Aqyr bolmaghan song Qúdaymende oghan janamalay, astarlay aityp úghyndyrady.

Qojeke janashyr aghayyn, joldastardyng әngime saryndarynan, olardyng jýris-túrys, minezderinen óz ómirining óshkindep bara jatqanyn sezine bastaydy. Sol arada dombyrasyn qolyna alyp bir kýy shertedi. Kýiding ýninen, yrghaghynan jaryq dýnie emes, qara týnek basqan әdiletsiz dýniyening qoyasyn aqtarghanday bolady. Bir qara búlt basyna tónip, alay-dýley soqqan dauyl jer-әlemning astan-kestenin shygharady. Nayzaghaydyng shatyrlaghan dausy ýdep, aqqan jasyn dýniyeni tónkerip, órtep tastaghanday bolady. Kýiding sony asa zarly, qayshylyqty yrghaqpen ayaqtaydy. Kýiding mazmúndyq, saryndyq, ereksheligi basqa kýilerinen әlde qayda joghary bolady. Kýy tartylyp bolyp, dombyranyng ýni óshkende Qojeke baghanadan beri auyr oida otyrghan júrtqa qarap: «Mening isim onyna ainalghan joq, keri ketip barady. Búlar maghan bostandyq bermek túrmaq, tiri qaldyrmaytyn týri bar. Myna kýiding aty «Ker tolghau» bolsyn», – deydi. Qojekening sózin tyndap otyrghan dýiim júrt kózderine eriksiz jas alyp, kýnirenip ketedi. Odan basqa halyqtyng Qojekege arasha bolar mýmkindigi de, amaly da joq edi.

Qojekeni tas kómirding shoghymen qaryp qinaghan

– Kýrening úlyghy Kojekeni qansha azaptap ony aqtan taydyra almaghan son, әielin alyp kelip týrmede tergegen deydi ghoy.

– Qojeke babamyzdyng toqaly Torghyn degen әjemiz dulattyng qyzy eken, әjemizdi bir jastan endi ghana asqan balasynyng baryna qaramay Kýrege aparyp tergegen. Týrmening sherikteri әjemizding eki barmaghynan, eki omyrauynan tesip aspaqqa asyp qoyyp qinaghan. Tergeushi: «Qojekening keruendi tonaghanyn sen biletin shygharsyn, bilseng ait?», – dep súraq qoyghanda, Torghyn әjemiz: «Sening maghan istep otyrghan osy qylyghyndy, qazir ýiinde otyrghan әieling men bala-shaghang bilip otyr ma? Erding tirligi týzde, әielding tirligi ýide degen, eger Qojeke keruendi tonap kelse, onyng sybysyn estigen bolar edik, endigi bir zatyn kóretin edik. Tonap alyp kelgen dýniyesin kórgenimiz joq. Onyng ne istep jýrgenin biz qaydan bileyik. Qojekeni sen menen artyq bilmeysin. Ol – qaraqshylyq, tonaushylyq sekildi jaman istermen eshqashan ainalysqan jan emes. Qojekening ózi de, men de shyndyqty aityp edik, bәribir senbey otyrsyndar», – degende, tergeushi sózden jenilip Torghyn әjemizdi bosatqan eken. Torghyn әjemiz keyin óz ajalymen qaytys bolypty.

Al Qojeke babamyz: «Aqqa qúday jaq. Týbinde shyndyq ashylmay qoymaydy. Búlar meni jazyqsyz jazalay qoymas», – degennen bir tanbaydy. Biraq olar «sen shyndyqty aitpadyn, bәrin jasyrdyn» dep, qyp-qyzyl tas kómir shoghymen denesin qaryp qinaghan. Osy azaptaulardy beyneleytin «Týrmedegi qinau», «Tas kómir shoghymen qinau» kýilerin shygharady. Kýilerding yrghaq, saryndarynda ózindik erekshelikter bar. Búl kýiler bastaluynan ayaqtaluyna deyingi erekshe kýshti ekpin – yza men kekting órshigen tasqyny, eski qoghamgha jaudyrghan laghnetting dauyly siyaqty.

Qatygez úlyq Qojekeni, kinәsiz adamdy osylay ólimge qiyady. Onyng qazasyn eline estirtude onaygha týspegen. Auyl aqsaqaldary búl auyr qazany aldymen kýishining ýi-ishine estirtip әieline qara jabady. Odan qalyng el-júrty búl qazadan habar tauyp jan-jaqtan aghylyp kelip, Qojeke auyly múng men zargha belshesinen batady. Osy kezde Qojekening qyzy Qanykey dombyrasyn qolyna alyp, zarly kýidi dombyranyng eki isheginen tógip-tógip jiberedi. Sodan keyin búl kýy «Qanykeyding joqtauy» atalghan. Kýishining ónerpaz, ójet, batyr balasy Núrqa әkesin joqtap irkes-tirkes eki kýiin shygharady. Búl eki kýidi júrt Núrqanyng «Joqtau-1», «Joqtau-2» kýii dep atap shertip jýr.

– Qúdaymende tórening Qojekeni ólimnen arashalay almay qaluynyng sebebi nede dep oilaysyz?

– Ching patshalyghy – Manjur aq sýiekteri qúrghan jәne ýstemdik etken feodaldyq patyshalyq el edi ghoy. Ching patshalyghynyng ýstemdigine, zorlyq-zombylyghyna qarsy kóterilister Shynjannyng әr jerinde tútanyp jatty. 1864-jyly Qashqar aimaghynyng Kýshar audanynan kóterilgen diqandar kóterilisining úshqyny Ile, Tarbaghatay jәne Ýrimjini sharpyp, tónkeristing oty tútanady. Búl kóterilis kýsheye kelip, keng kólemdegi búqaralyq tónkeriske ainalyp ketedi. Ching patshalyghy tónkeristi ayamay bastyramyn dep, búl ónirding qoghamdyq-sayasy jaghdayyn odan beter qiyndatyp jiberdi. 1864-1866 jyldary bolghan tónkeriske Ile ónirindegi qazaqtar da belsendi aralasady. «1864 jyly Ile generaly Ming Shýy әskerin shoghyrlandyryp qamalgha shabuyl jasaushylarmen qatty soghysyp jatqan tústa, «qazaq atty әskerlermen birlesken on mynday qol, qorghannyng tu syrtynan shabuyl jasaghanda, Ching patshalyghynyng әskerlerining óligi tóbe bolyp ýiilip qalyp jatty» delingen derekter negizsiz emes siyaqty» (M.Múqamethanúly. «Qytaydaghy qazaqtyng qoghamdyq tarihy». 85-b. Almaty) delingen. Ile ónirindegi әr últ halqynyng júmyla kýres jasauynyng nәtiyjesinde, tónkeris 1866-jyly nauryz aiynda jeniske jetedi. Qúljada Ile súltandyghy qúrylady, biylik taranshy feodaldarynyng qolyna ótedi.

Ile súltandyghy on jylday biylik jýrgizgennen keyin, patyshalyq Resey Tazabek oqighasyn syltau etip, 1871-jyly Ilege soghys ashyp, Ile súltandyghyn qúlatady. Patshalyq Resey Jetisu men Ileni qosyp basqaryp, on jyldan asa ýstemdik jýrgizedi. Alayda qayta kýsheygen Ching patshalyghy Reseyge qysym kórsetuimen orystar Ileni qaytaryp beruge mәjbýr bolady. Ile general mekemesi biylikke kelgennen keyin Kýre qalasyn qayta sala bastaydy.

Jiyrma jylgha jalghasqan osy aumaly-tókpeli, alasapyran zaman Chin patshalyghynyng Shynjandaghy әr últ halqyna degen senimin joghaltady. Jappay tәrtipsizdikting saldarynan biylikke qarsy kóterilis bolyp, Iledegi general mekemesi kýiredi, al biylikke kelgen Ile súltandyghy patshalyq Reseyding Ile ónirin jaulap aluyna jol ashty dep sanaydy.

1884-jyly Ching patshalyghy Shynjang ólkesin qúryp, búrynghy әskery әkimshilik jýiemen basqarudan ýkimettik әkimshilik jýiemen basqarugha bet búrady. Alayda, qazaqtar jii qonystanghan Ile men Tarbaghataydy basqarudy Ile general mekemesining qúzyryna qaldyrady. Ile generaly mekemesining basqaratyn jer kólemi tek Ile men Tarbaghatay aimaqtarymen shekteluine qaramastan, Ile generaly Beyjindegi ortalyqqa tikeley baghynatyn mәrtebege qol jetkizedi. El arasynda tәrtipsizdikter, qylmysty ister oryn alyp, olardyng ýstinen úlyqqa aryz-shaghym týsip jatsa, ony der kezinde ortalyqqa mәlimdep otyrghan. Onyng aq-qarasyn tekserip, anyqtaytyn jergilikti biylik adamdary bolmaghan. Sonyng kesirinen Qojeke babamyz jazyqsyz tútqyndalyp, naqaqtan naqaq ólim jazasyna kesilgen. Sol sebepten de Qúdaymende tóre Qojekege arasha týse almay qalghan boluy mýmkin.

– Babanyz Qojekening sýiegi qay jerge jerlegen?

– Qojeke babamyz qaytys bolghannan keyin sol manaydaghy taranshylar janazasyn shygharyp, Kýredegi Jambúlaq beyitine jerlepti. Úrpaqtarynan Túrsynghazy, Ahmetjan (Shaniya), Shúghay degen atalarym bilushi edi, ol kisilerding bәri qaytys bolyp ketti. Qazir biz Jambúlaq beyitining qay jerde ekenin de bilmeymiz. Qojekemen birge ústap ketken molda Ybyrayymdy da úlyqtar qinap óltirgen. Ol kisining de mәiitin sol jerge jerlegen eken.

– Babanyzdyng kinәsiz ekeni qay kezde anyqtalghan?

– Marqúm Qojekening jyldyq asy ótkennen keyin Dәrkenbay degen baukespe úrydan keruenshilerding ertoqymy, tonalghan mata-shekpenderi tabylypty. Sol kezde taghy bireuler Núrqanyng ýstinen Kýredegi úlyqqa aryz jazyp jóneltedi. Aryzda: «Núrqa keruendi kimning tonaghanyn bilip qoydy, ol endi әkesi men aghasynyng kegin almay qoymaydy. Siz Qojekeni óltirgeninizben Núrqany óltirmeseniz Qojekeni óltirmegenmen birdey, endi ol býlik shygharyp, sizdi taghynyzdan taydyrady», – delingen. Osydan ýreylengen Kýrening úlyghy, Núrqanyng keletinin aldyn ala bilip, oghan qastandyq jasaudyng aila-sharasyn oilastyryp qoyady.

Núrqa әkesining janynda jýrgen jigitterining biri Qyrbas aghasyn ertip Kýre jambylyna barady. Olar barghanda úlyqtar Núrqanyng asty-ýstine týsip jaqsy qarsy alady. Núrqa úlyqqa әkesining kinәsiz ekenin, naqaq óltirilgenin aityp, Qojekeni aqtap, naghyz qaraqshyny ústap, qatang jazalauyn talap etedi. Úlyq: «Eger siz aitqanday kýdiktiler tabylyp jatsa, biz sherik jiberip ony ústaymyz. Ony qatang jazagha tartatyn bolamyz. Siz auylynyzgha alansyz qayta beriniz», – dep, Núrqanyng ýzengisine jasyryn u jaqqyzyp, onyng iyghynan qaghyp attandyryp salady. Kýreden attanyp ketken Núrqa men Qyrbas Shapshaldyng qara dalasynan endey ótip, Ýisin tauynyng Áulie shoqysynnan asyp bara jatqanda Núrqa: «Qyrbas agha! Bir jaq ayaghym úiyp, denem janyp barady. Bir jamandyqtyng bolghanyn sezip túrmyn», – deydi, Qyrbas Núrqany attan týsirip, etigin sheship qarasa, bir ayaghy sanyna deyin qarayyp ketedi. Núrqanyng býkil denesine u jaylyp ketkendikten, ol qayta atqa mine almay, sol jerde kóz júmady. Qyrbaq bauyry Núrqadan osylay qapyda aiyrylyp qalady. «Oy, bauyrym!» dap, enirep jylaydy. Qyrbas Núrqanyng mәiitin atyna óngerip, bir atty jetektep Qúshtaygha alyp kelgen eken.

Sol aralyqta әlgi Dәrkenbay degen baukespe úry iz jasyryp, patshalyq Reseyge qarasty Jetisugha qashyp ótip ketedi. Al úlyqtar biz anyqtaymyz, tabamyz, ony qúryqtaymyz dep jalghan uәde birip, Núrqany osylay mert qylady.

Sol bayaghy Qojekeni kóre almaghandardyng kesirinen Qojekening ózi, dosy molda Ybyrayym jәne balasy Núrqanyng ómirine balta shabady. Búdan artyq tragediya bar ma?!

Tazabek Sauryq jәne aqyn Shaltabay Qojekening jaqyn tuysy

– Qojeke kýishi turaly әngime bolghannan keyin, onyng jaqyn bauyrlary Sauryq pen Tazabek turaly bir auyz sóz aitpay ketsek, ol kisilerding aruaghy renjiytin shyghar.

– Qojeke babamyz shyghysqa qonys audaryp ketkennen keyin, Jetisudy jaulaghan orystar aldymen shúrayly, qúnarly jerlerdi iyemdenip qalalar sala bastaydy. Patshalyq Resey kazak-orystardy kóshirip alyp kelip, olardy qazaq jerinde әskery tirek jasau maqsatynda qonystandyrady. Kolpakovskiy qalayda Jetisudy orysqa týbegeyli alyp beru sayasatyn ústanady. «Jetisuda jer mol, oghan ie bolatyn orys kerek» degen sekildi daqpyrt býkil patshalyq Reseyge taralady. Búl daqpyrtty estigen orystar óz erkimen Jetisugha aghyla bastaydy. Búlar qazaqtyn, qyrghyzdyng jayly jerine basa-kóktep kirip qonystana bastaydy. Egistik jerlerding jaqsysyn kýshtep tartyp alady. Jer-sudan airylghan, órisi tarayghan qazaq kedeylenip, kelimsekterge malay bola bastaydy. Qazaqtyng saudageri, bayy, búqarasy sharuasynan airylyp, azyp-tozady. Alghashynda jalghyz arbamen qanghyryp kelgen mújyqtar (mujiyk) Jetisugha kelip ózin óktem sanap, minez kórsetip, qazaq sharualaryn qanaugha, qanyn sorugha ótedi. Osynyng bәri qordalana kelip Jetisudaghy qazaqtardyng patshalyq Reseyge degen kegin órshitedi.

1860-jyldyng kýzinde Álmerek abyzdyng Jәnibek balasynan taraytyn Bәiseyitting shóberesi Tazabek (Álmirek, Jәnibek, Bәiseyit, Qonysbay, Púsyrman, Tazabek) jәne sol Álmerekting Qúrman balasynan  taraytyn Qaranyng shóbelegi Sauryq, Qonyrbórikting bii Bәshsha, batyry Bóden, Ayt Qalybekten shyqqan eren batyr Jeten bastap patshalyq Reseyding otarshylyq jәne zúlymdyq, óktemdigine qarsy kóterilis jasaydy. Biraq muzday qarulanghan otarshylardy jenu olargha onaygha týspeydi.

Otarshyldardan jerin qorghay almaghanymen, elin aman saqtap qaludy maqsat etken Sauryq 1862-jyldyng kókteminde elin bastap, malyn aidap Tekesting Shiyliózegi men Suasu degen jerine baryp qonystanady. Sauryqqa erip kóshkender Albannyng Ayt-Bozym, Aljan, Segizsary rulary jәne Búghy qyrghyzy bolady. Ching patshalyghynyng jergilikti biyligi olardy keri qaytarmaqshy bolady, biraq Sauryq batyr oghan kónbey, kóship keluining sebebin týsindirip olardy búl rayynan qaytarady.

Ching patshalyghynyng 1862-jyly mamyrdyng 27-28 kýnderi jazylghan derekterinde: «Qazaqtyng ru basy Sauryq oirattar jaylauynan jasyrynyp ótip kelip mal baghyp jýripti. Odan olardyng kelu jónin súraghanymzda ol bylay dedi: «Biz jeti atamyzdan beri úly mәrtebeli patshanyng jerine mal baghyp kelgenimizge mine 140 jyldan asty. Shamamyz kelgenshe at tartu etip, beybit ómir sýrip kelgen edik. Býgingi kýni orystar bizding otyrghan jerimizdi óziniki sanap, bizdi qysyp jatyr. Onyng ýstine Abylaydyng balasy Tezek kelip, bizding ol jerimizdi orystardiki, sender orystargha baghynyshty bolasyndar dep bizge qysym jasady. Biz onyng aitqanyna kónbedik. Sonymen qarauyldyng ishine qaray kóship keldik. Osy joly kóship kelgender ýsh rudyng qazaqtary ekendigin, onyng biri Ayt-Bozym ruy, ekinshi biri Aljan ruy jәne biri Segizsary ruy ekenin aitady» (N.Múqamethanúly. «Qytaydaghy qazaqtyng qoghamdyq tarihy», 84-b. Almaty) – deydi. Sauryq batyrdyng búl sózinen Qojeke babamyz kóship ketkennen keyin patshalyq Reseyding qazaq dalasyn otarlau әreketining qanshalyqty zúlymdyqpen jýrgizilgendigin bilu qiyn emes. Sonday-aq, Sauryq batyr bastaghan kóshting bireuding jerine emes, ózderining ata-babalarynyng ejelgi órisi, qonysyna kóship barghanyn aitugha bolady.

Sauryq, Bóden, Jeten batyrlar 1864-1866 jyldardaghy Iledegi jalpy halyqtyq sipat alghan últ-azattyq kóteriliske belsendi qatysyp, Ching patyshalyghynyng últtyq ezgisine qarsy kýres jýrgizedi. Qalmaqtardy qazaq arasynan qudalap, Júldyzgha deyin aparyp tastaydy.

Bóden batyr Ile, Qas, Kýnestegi albandar Ching patshalyghynyng kórsetken núsqauy boyynsha Tekeske jinala bastaghan kezde Qaytys bolypty.

Tazabek batyr men Sauryq batyrdyng basyn qospau ýshin Kolpakovskiy otyzgha tarta kazak-orys әskerin Ilege jasyryn attandyryp, Sauryqty Tekesting Suasuynda jatqan jerinde qolgha týsiredi. Janynda qyrghyz Balbay degen dosy bolady. Sherikter ekeuin baylap-matap Almatygha (Vernyigha) alyp ketip, «abaqtyda óldi» qylyp kózin qúrtady.

Al Tazabek bastaghan myng ýy 1871-jyly kóshipti. Tútas qazaqtyng qotaryla kóshuinen sekem alghan, patshalyq Reseyding Jetisudaghy qolbasshy generaly Kolpakovskiy Qúlja manayyna әsker attandyryp, taranshygha tap beredi. Ile súltany Álihan әskeri saqaday saylanyp, orystyng aldyn tosady. Orys Álihangha elshi jiberip, Tazabekti jәne ol bastap ketken qazaqtardy qayta kóshirip berudi talap etedi, al Álihan: «Jasyryn kelip ústap ketken Sauryqty qaytaryp ber?», – deydi. Eki jaq kelisimge kele almaydy, orys yzalanyp qatty tulaydy. Ol jolghy shayqasta Álihan orysty jenip, birtalay adamyn óltirip, әskerining toz-tozyn shygharady. Kolpakovskiy qayta kýsh jinap, Qúljagha attanady. Ilening eki jaghyn jaghalay órlep, orystyng kóp әskeri jýredi. Kolpakovskiy ózi de osy joryqtyng basy-qasynda bolady. Orystyng óte kýshti joryghyna shydamay, Álihan tize býgedi, taranshylar Tazabekti ústap Kolpakovskiyding qolyna beredi.

Sauryqtyng inisi Shaltabay aqyndy da orystar ústaydy. Tazabekti orys týrmede qinap óltiredi. Al Shaltabaydy on jylgha sottap Sibirge aidaydy.

Qojeke kýishining úrpaqtary qazir 100 ýiden asty

– Qojekening óz kindiginen taraghan úrpaqtary qazir qanshagha jetti?

– Qojekening óz kindiginen taraghan úrpaq qazir jýz ýidey boldyq.

– Qojekening úrpaghynan qansha kýishi shyqty?

– Qojekening Núrqa, Raqysh jәne «Kókshegir» atanyp ketken Qanykey degen qyzy sheber, myqty kýishi bolghan. Olar әkesining kýiin shertumen birge ózderi de kýy shygharghan. Al Qojekening nemeresi Shaniya myqty kýishi bolghan adam. Búl kisining azan shaqyryp qoyghan aty Ahmetjan. Qúljadan kelgen úighyr shaniyalar (shaniya – mәnsap aty) Ahmetjan atamyzdyng ýiine týsip attanady eken. Sol shaniyalar búl kisini «Shaniya aka, Shaniya aka» dep jýrip, Shaniya atandyryp jiberipi. Ahmetjan atamyz 1982-jyly qaytys boldy. Odan keyin Túrsynghazy Raqyshúly degen kýishi bolghan, búl әkemiz 2012-jyly ómirden ótti. Múratbek Raqyshúly da erekshe kýishi bolghan, ol 1978-jyly qaytys boldy. Al Orynqan Raqyshúly da sheber kýishi, qazir 89 jasta, Ilening Tekes audanynda túrady. Qojekening kenje balasy Battalghazynyng Qasymqan (mening әkemning birge tughan bauyry) degen әkemiz óte myqty kýishi bolghan eken, ókinishke qaray ol kisi 27 jasynda qaytys bolyp ketipti.

Odan beri kelsek, Ahmetjan atamyzdyng Jayyrbek Ahmetjanúly degen myqty kýishi balasy bar, qazir Tekesting Sholaqterek auylynda túrady. Raqyshtyng nemeresi Dәuletbek Ádilqanúly degen kýishi bar, qazir Almaty qalasynyng Duman yqsham audanynda túrady, mamandyghy múghalim. Al mening balam Mәlik Tileuberdiúly kýishi, qazir Almaty oblysy, Enbekshiqazaq audanynyng Shelek auylynda túrady. Kojeke kýilerin jaqsy shertedi. Endi Raqysh atamyzdyng nemeresi Núrtughan Túrsynghazy degen kýishi bar. Ol qazir Shynjannyng Tekes audanynda túrady, Kókemning (Qojekening úrpaqtary ol kisini Kóke dep ataymyz) kýilerin jaqsy tartady. Qojekening shóberesi Oqap Qúdaybergenúly men Aqiqat Qúdaybergenúly (Qúdaybergen Kenjeaqynúlynyng balalary) da kýy tartady. Aqiqat qazir Tekes audany Qayyndy malsharuashylyq qystaghynyng negisi saty qyzmetkeri.

– Óner zertteushi ghalym, professor, marqúm Aqseleu Seydimbek: «Qytay jerinde, Shynjang ónirinde Qojeke Nazarúly degen әigili kýishi ótken. Qazaqstannyng shyghys ónirindegi kýishilik mektepting ókili retinde Qojekening daryn tegeurini Qúrmanghazy, Tәttimbet siyaqty úly kýishilermen óreles» dep bagha berip ketken eken.

– Kýy ónerin zertteushi, ghalym Aqseleu Seydimbek Qojeke babamyzdyng kýishilik ónerin óte joghary baghalaghan. Ár ónirding ómir saltyna, tirshiligine, tabighatyna qaray qalyptasqan kýishilerding shyqqany ras. «Jetisu kýishilik» mektebining qalyptasuyna, damuyna orasan ýles qosqandardyng biri, biregeyi – Kojeke Nazarúly ekeni aqiqat. Qojeke babamyz el aralap, jer shalyp bosqa kóship-qonyp jýrmegen. Jetisudan bastau alyp, qiyrdaghy Altay men Ertis, Tarbaghatay men Emil, Búratala men Sayram kól, Ile men Tekes ónirine «Jetisu kýishilik» ónerining úryghyn seuip, shuaghyn shashqan. Qojeke kýileri elding sarqylmas ruhany qazynasyna ainalyp ketken. Sol sebepten de halyq Qojekening kýilerin damylsyz kýmbirletip, bizding zamanymyzgha deyin jalghastyryp keldi. Qojeke kýilerin bar yntasyn salyp ýirenip, júrtqa taratushylardyng bәrin Qojekening shәkirtteri dep aitugha qaqylymyz. Olardyng arasynda Qojeke kýilerin sherte jýrip, odan ýlgi, ónege alu arqyly ózderi de  kýy shygharyp, tanymal kýishi bolghandar bar.

Qojeke kýilerining nәzik tetikterin tolyq mengerip, sheber oryndaytyn  shәkirtteri kezinde sausaqpen sanarlyqtay boldy. Aytar bolsaq, Raqysh Qojekeúly, Áshim Dýnshiúly, Mazaq aqylaqshy, qyrghyz Asanәli, Átiqan Isaúly, Dәulet Mazaqúly, Omarqan Kerimqúlúly. Olar әigili ústazy Qojekening 100-den astam kýilerin sheber iygerip, júrtqa keninen taratyp otyrghan.

Raqysh Qojekeúly, Áshim Dýnshiúly, qyrghyz Asanәli ýsheui 1950-jyly Qytay Halyq Respublikasynyng qúrylghandyghynyng bir jyldyghyna oray Qúljada ótkizilgen kýishiler festivaline qatysady. Osy jarysta Raqysh bas jýldeni qanjyghasyna baylaydy.

1955-jyly Qúljada ótkizilgen kýishiler jarysynda bozbala jigit Omarqan Kerimqúlúly Qojekening kýilerin oryndap, jenimpaz atanady. Al býginde Omarqan aqsaqal Qojeke kýilerin halyqqa jetkizushi, negizgi múragerding birine ainaldy

Qojekeni zertteu, kýilerin jinau, ony jәy notagha týsiru júmystary Shynjanda 1982 jyly qolgha alyndy. Qojeke kýilerin shertkender – Dәulet Mazaqúly, Júlyqbay Qasenúly, Túrsynghazy Raqyshúly, Ahmetjan Raqyshúly, Orynqan Raqyshúly, Álimaqyn Núrdәuletúly, Shamghún Jýnisbekúly, Ákima Dosmyrzaúly, Toqan Ormanhanúly, Núrynbay Sýlleymenúly, Túrsynjan Pәzilqanúly, Qúrmanjan Zikiriyaúly jәne basqalar. Al el aralap, Qojeke kýilerin ýntaspagha týsirip jinaghandar – Tekes audandyq Mәdeniyet mekemesining qyzmetkeri Ákima Dosmyrzaúly, Dýisenbek Túrlyqojaúly men Júlyqbay Qasenúly boldy.

Shynjang jastar-órender baspasy qazaq bólimining basshysy, belgili jazushy, baspager Tәlipbay Qabaev Ýrimjiden Tekes audanyna arnayy kelip, on shaqty kýn jatyp, Qojekening kýilerin notagha týsirgizedi. Kýilerdi jәy notagha týsirgen Ákima Dosmyrzaúly, al onyng redaksiyasyn qaraghan Bayaqyn Álimbekúly. Tarihshy-etnograf Áblez Shәripúly Qojekening ómiri men kýileri turaly alghashqy zertteu maqalasyn jazdy. Búl iygi sharuagha Tekes audanynyng әkimi Qyzayjan Seyilqojaúly, audandyq Mәdeniyet mekemesining basshysy, kýishi Dәulet Mazaqúly qoldau kórsetti. Búl enbek Tәlipbay Qabaevtyng redaktorlyghymen Shynjang jastar-órender baspasynan «Kýy tolqyny» degen atpen 1984-jyly jaryq kórdi. Atalghan kitapqa 50-ge tarta kýy engizilgen, onyng 40 tan astamy Qojeke babamyzdyng kýii, qalghandary úrpaqtarynyng kýii.

Al babamyzdyng tughan jeri, tәuelsiz Qazaqstanda Qojekeni zertteu, onyng kýilerin notagha týsiru júmysy 1992-jyldan bastap qolgha alynypty. Qojeke kýilerin oryndaushylardyng biri, kýishi Omarqan Kerimqúlúly aghamyzdyng shertuimen notagha týsirip, zertteu jýrgizgen Ónertanu ghylymynyng kandidaty, Jetisu kýilerin zerttegen ghalym әri kýishi Bazarәli Mýptekeev (búl eki kýishi de marqúm bolyp ketti) jәne mәdeniyettanushy, ghalym Saghatbek Medeubekúly qostaghan ghalymdar Qojeke kýilerining Qazaqstanda shertiluine, zertteuine keng jol ashqan. «Jetisu kýileri» degen kitapqa Qojekening biraz kýilerin engizgen.

Qazir Qojeke kýilerin shertip, zerttep jýrgender Erjan Jamenkeev, Bauyrjan Bekmúhametov, Baqytqan Júmakәdir, Talghat Oraz qatarly kýishiler. Al Qojekening ómirin, tarihyn jana qyrynan zerttep jýrgender – mәdeniyettanushy, ghalym Saghatbek Medeubekúly, Qytaytanushy, ghalym Duken Mәsimhanúly, jazushy-etnograf Núrlan Sәrsenbaev, jazushy Túrymbek Qasenúly, mәdeniyettanushy Ertay Jomartúly, jurnalist Álimjan Áshimúly, Sh.Ualihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng ghylymy qyzmetkeri Rashit Orazov. Biylghy 200 jyldyq mereytoyyn atap ótuge bastama kóterip jýrgender – Almaty Últtyq Medisinalyq kolledjining diyrektory Tasbolat Qyrghyzbayúly, «Paryz» halyqaralyq qoghamdyq qorynyng diyrektory, jurnalist Kenje Orazayúly.

Biyl kýishi babamyzdyng tughanyna 200 jyl tolyp otyr. Osyghan oray Qazaqstanda dýbirli mәdeny is-sharalar qolgha alynyp jatyr. Qojeke babamyzdyng ómiri men kýileri turaly tyng zertteuler jazylyp, enbekteri jinaqtalyp, kýileri notagha týsirilip, jeke-jeke kitap bolyp jaryq kóretin bolady. Búl mәdeny is-sharany úiymdastyryp, oghan qoldau kórsetip otyrghan elding ishi-syrtyndaghy azamattar men azamatshalargha aitar alghysymyz sheksiz!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1398
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2195
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2215