Senbi, 24 Aqpan 2024
Qogham 3882 6 pikir 17 Sәuir, 2023 saghat 12:44

Úyat bolady...

Qoghamymyzdaghy ózekti mәselelerding biri – kәmelettik jasqa tolmaghan jasóspirimder arasyndaghy qylmys. Elding bolashaghy býgingi jastar ekenin eskersek, balalar arasyndaghy qylmystyng kóbengi memleketimiz ýshin, últymyz ýshin óte alandatarlyq jaghday. Songhy kezde mektepterdegi jaghymsyz jaghdaylar әrbir Qazaqstan azamatyn oilandyrghany anyq.

2022 jyldyng qantar-mamyrynda elimizding aumaghynda 574 jasóspirim qylmystyq qúqyq búzushylyq jasaghan. Búl bir jyl búrynghy derekten 8,1 payyzgha artyq. Onyng ishinde 38 jasóspirim jat qylyq tanytsa, 536-sy qylmysqa barghan. Al zanmen qudalanatyn әreketke barghandardyng ishinde 254 - ortasha auyr, 225-i - auyr, 44-i - kishigirim auyr, 13-i - asa auyr qylmys jasaghan.

Balanyn  azamat bolyp qalyptasuynda ústazdardyng orny erekshe. «Adamnyng adamshylyghy jaqsy ústazdan bolady» degendi úly Abay jaydan jay aitqan joq?! Ahmet Baytúrysynúly «jaqsy ústaz mektepting jýregi» dedi emes pe? Barlyq nәrseni onyng bergen ong jәne teris nәtiyjesine qarap baghalaydy.

Adam óz úrpaghyna dúrys tәrbiyeden basqa eshtene bere almaydy, al dúrys tәrbie alghan úrpaq bilimdi eng jaqsy týrde alady, tәrbiyesiz berilgen bilim adamzattyng qas jauy. Bala aq pen qarany,  obal men sauapty, úyat pen ardy, adal men aramdy, jaqsy men jamandy, qas pen dosty biletin bolghanda naghyz adamdyq jolgha týsedi.  Qazaq «úyat bolady» degen osy sózben, otbasyn, eldi, dindi, dildi t.b. barlyghyn ústap túrghan. Qazaq úyaty bardy tekti, úyaty joqty teksiz dep baghalaghan. Asalaumaghalaykum, Uaghalaykumassalam, kimning balasysyn, atannyng aty kim ....e...Marqúm atang jaqsy, tekti kisi edi, jaqsynyng túqymy ekensing dep atynan týsip, qaltasyndaghy tәtti-tәmegin, qúrtyn berip betinnen sýiip kete baratyn atalar bolushy edi búrynyraqta. Mine qazaqy tәrbiye.

«Úyat bolady»...qazaq balasyn da basqany da ózin de barlyq iste úyat bolady...dep sol «ar kóprinin» arjaghyna ótpeydi...

Qazaq salt-dәstýri, dini, eldigi, otbasy bәr-bәri úyat boladynyng ishine sighan.

Ádep bolmasa, úyat bolmasa adam adamdyq sanattan shyghady.

Otan ottan ystyq. El degen eren úghym, sezingen jangha sheksiz baqyt syilaytyn, ólmes ruh beretin, tamasha minez qalyptastyratyn shyn dәrumen. Últty saqtap qalu ýshin keshegi qiyn zamanda qyzyl ýkimtke bastaryn bergen Alash kósemderi, últ ziyalylary ne istedi, ne jazdy, býgingi ziyalylar beybit kýnde ne jazyp, ne istep jýr?.. Olar sonday kýrdeli sayasy jaghdaydyng ózinde nege ózderi oqulyq jazdy? Maghjan Júmabay atamyzdyng jazghan pedagogikasy, Ahmet Baytúrsynúly oqu kitaby, qazaq grmmatikasy, arab jazuy negizinde  qazaq әlfiyin jasauy ne ýshin?!

Bilim eki týrli, biri bizge Qúday Taghala paryz etken erteng ýlken súraghy bar Ilahy ilim, ekinshisi janbaghys ýshin ózimiz tandaghan mindetti bilim. Endi bala tәrbiysinde Qúdaydyng bar ekenin ghylymy týrde úghyndyryp, ghylymnyng bәri Allanyng ilimi ekenin aityp, din men ghylymdy qarsy qoymay tәrbie berse, eki pershtening iyghynda amal dәpterine bәrin jazyp oytrghanyn týsindirse ol adamnan qanday jamandyq shyghady. Qazaq «Qúdaydan qoryqpaghannan qoryq» demey me?  Alghashqy Qúran sózi "oqy" degenin úghyndyryp er әiel, kәri jastyng bilim aluy paryz ekenin aitsa onyng nesi qate bolady. Keshegi Mashhúr Jýsip Kópeyúly, Abay, Alash arystary Álihan, Ahmet, Myrjaqyptardyng qaysysy Ilahy bilim almady. Solay Jartushynyng dúrys tanyp ghylym kógine qanat qaqpady ma?  Dinin bilmegen adam shala jansar. Búl qazaqy tәrbiyening bir úshy. Barsha qogham bolyp óz tamyrymyzdy izdeuimiz kerek. Últtyng tamyry qayda?

Tәrbiyesiz, talghausyz berilgen bilim men ruhany quaty joq dýniyening bolashaghy qashanda búlynghyr. «Balany jastan...» degen taghylymdy sóz qaldyrghan ata-babalarymyz búryn imannan bezgen, óz ortasynda býlik shygharghandardy bir-aq auyz sózben toqtatyp, tentegin tezge salyp otyrghan. Sol qazaqy tәrbiyening tizginin bosatpau – býgingi әrbir ata-anagha, әrbir mektepke ýlken syn. Jas úrpaq tәrbiyesine asa jaupkershilikpen qaraumyz kerek.

Bilim beru oshaqtarynda qazaqy tәrbie jýiesi qalyptaspaghan, barlyq ish-sharalar qúr nauqanshyldyq. Mektep tәrbiyesi әuelde balany, odan ata-anasyn qoqytu, ýrkitumen shektelude. Demek, balanyng jýregine, janyna jetpeydi. Mektepting ózinde balalarymyz telefon ústaydy, sabaqtan qoly qalt etse ghalamtordyng ishinde túnshyghady....Biz tek syrtqy tәnine qarap mәz bolyp jýrmiz, adam tek ishki әlemimen ghana adam bolmaq. Soghan ýnilip mәndi izep tәrbie beru kerekpiz.

Mektep әuelde adam tәrbiyelep otyr, sosyn maman, ghalym. Qoghamgha paydaly jaqsy bastyq, jaqsy ghalym, jaqsy júmysker, jaqsy dәriger, jaqsy oqushy, jaqsy saqshy, jaqsy sot, jaqsy múghalim, jaqsy әke, jaqsy ana, jaqsy kýzetshi, jaqsy arbakesh kerek.

Qazaqstan bolashaghy jas úrpaqpen tikeley baylanysty. Olargha biz ne tәrbie berip, qanday ónege kórsetudemiz?

Sózding sonyn Ál-Faraby babamyz «Qayyrymdy qala» enbegine silteme jasap týiindeyin: Adamdar bir-birine әser etedi. Ómir sýretin orta jangha jayly bolghanda, aqyldy orta, aqyldy adam, aqyldy úrpaq, aqyldy túrghyn, aqyldy qala qalyptasady, sonda ghana baqytty ómir bastalady deydi. Memlekette ruhani- adamgershilik, qayyrymdylyq, әdilettilik, shynayylyq, túraqtylyq, izgilik payda bolady. Ruhany qúndylyqtar ghana bir eldi saqtay alady. Qoghamnyng beriktigi, túraqtylyghy, kýshtiligi imandylyqtan keledi. Sonda ghana qayyrymdy da aqyldy qala qúrugha bolady.

Jastar bilimdi, imandy, ruhy biyik bolsa últ bolashaghy jarqyn bolady.

Núrhalyq Abdyraqyn,

Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti Shyghystanu fakuliteti dosenti, PhD doktor, jazushy

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1557
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1626
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322