Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2989 8 pikir 19 Sәuir, 2023 saghat 12:18

«Ýlken shynjyr» men «kishi shynjyr»

«Shynjyr» dep bir-birine ótkizilgen berik temir saqinalardy aitamyz. Tegi qazaq sózi boluy kerek, bәrimizge úghynyqty. Qazir de qabaghan itke shynjyr taghatynyn kórip jýrmiz. Al, negizinde tútqyndar men qúldardy qashyp ketpeu ýshin qosaqtap qoyatyn jәne ayaq-qolyna da, moyynyna arnayy taghatyn qúlypty aspap.

Yaghni, shynjyr adamnyng azattyghyn shekteytin sýikimsiz zat ekeni anyq. Olay desek, myna taqyrypta atalghan eki shynjyrdy naqtyly maghynada da qabyldauymyzgha bolady. Óitkeni, múnda «bodandyq shynjyry» turaly sóz bolmaqshy.

Onda, birden «ýlken shynjyr» turaly aitayyq.  Resey bodandyghynan keyin Aq Patsha zamanynda Qazaqtyng jeri «guberniya» degen әkimshilik ataumen bóliske týsti. Sovettik Qyzyl imperiya kezinde «Sovettik Sosialistik Qazaqstan Respubikasy» atandy da el ishinde «oblys», «audan» (rayon), «auyl» (kolhoz, sovhoz) degen әkimshilik atau qoldanyldy.

Mine, búl ataulardyng bәri de Qazaq Elin shyrmap túrghan bodandyqtyng «ýlken shynjyry» edi.

1991-jyly «QazSSR» degen eng ýlken syrtqy shynjyr ózi shirip qúlady. Al, biz «Qazaqstan Respublikasy» degen tәuelsiz ataugha ie boldyq.  Biraq,  «ishki shynjyr» sol qalpy qala berdi yaghny «oblys», «audan» degen qazaqqa qatyssyz bóge ataular. «QazSSR» qalay ózgerse, búlar da zang boyynsha basqasha ózgeruge tiyis bolatyn. Onyng ýstine, el ishindegi iri әkimshilik bólistegi «Batys Qazaqstan oblysy», «Shyghys Qazaqstan oblysy», «Ontýstik Qazaqstan obylysy», «Soltýstik Qazaqstan oblysy» degen ataular da bodandyq tanbasy, tәuelsizdikke jat úghym. Ári, qazaqy úghymda bayaghydan jer tarapyn olay atamaghan, tól úghymgha da mýlde bógde.

Olay bolsa, búl da bizding әli «ýlken shynjyrdan» tolyq qútylugha qúlqymyz bolmaghanyn aiqyndaytyn bir  kórinis.

Endi, «Jana Qazaqstan» degen úran kóterilgen kezende búl bodandyq ataulardan aryluymyz kerek.

Qalaysha? Bylaysha, ataudy otyz jyldan beri talay últ ziyalylary aitumen keledi.

«Oblystyn» ornyna qazaqtyng «Ólke» degen sózi bar. Mәselen, tarihy jer ataulary boyynsha «Altay ólkesi», «Atyrau ólkesi», «Edil-Jayyq ólkesi», «Manqystau ólkesi». «Kereku ólkesi», «Qyzyljar ólkesi», «Saryarqa ólkesi», «Jetisu ólkesi», «Taldyqorghan ólkesi», «Týrkistan ólkesi»... ózinen ózi súranyp túrghan joq pa?!

Al, «audan» sózi de qazaqy sóz emes. Sondyqtan, ony «Aymaq» dep, alu әldeqayda tabighy bolar edi. «Sarqan aimaghy», «Sayram aimaghy», «Talghar aimaghy», «Aqkól aimaghy» әri bayaghydan kele jatqan tarihy jer ataulary da qalpyna keledi.

Endi, el ishindegi eng kishi әkimshilik ólshem «Auyl», әriyne býkil qazaqtyng óz-ózining kindigi baylanghan tughan jeri әri ata-babasynan jalghasqan tarihy kishi-otany.  Sondyqtan, Sovet zamanynda búrmalanghan «Auyldyn» óz-óz atauyn  qalpyna keltiru de otanshyldyqtyng da eng jandy jeri ekeni dau tudyrmaydy.

Joghary atalghan eki әkimshilik ózgeristi jasau – Ýkimetting moyyndaghy is әri Konstitusiyalyq zanmen qorghalatyn zandy mәsele.

Al, әrbir auyldyng tól tarihy atauyn tauyp qoydy auyl iyeleri ózderi qolgha alghany jón.

Mine, osylaysha Qazaq Eli «bodandyqtyng ýlken shynjyrynan» qútylamyz!

Endi, «kishi shynjyrgha» keleyik. Búl jogharyda aitqanmyzday «qúldyng moyynyndaghy shynjyrgha» úqsaydy. Býkil qazaqtyng ata-babasynyng atyna jabysqan «ov-tar» pen «ova-lar», «iyn-der» men «ina-lar»!

Búl kózge kórinbeytin «bodandyq shynjyrynyn» qateri syrtqy «ýlken shynjyrdan» da kesirli, óitkeni ol, әrbir sәt jeke kuәliginizdi qoldanghan sayyn «sen bodansyn!» dep, «shyldyrlap» túrady!

Al, búghan boyy ýirengen ruhany bodan bishara eng sonynda ony ózine maqtan sanaydy, ony atynan alyp tastaudy, tipti qaperine de almaytyn bolady! Beyne, «Don Kihottaghy» ózin shynjyrdan qútqarghan batyrdy qúldardyng jabyla sabap, shynjyrlaryn moyyndaryna qayta kiyip alghan masqarasy sekildi.

IYә, búl tipti de jalaly sóz emes. Tәuelsizdik alghan son, óz elining azat azamaty retinde últtyq at-jón atauyna kóshu qúqy retindegi arnayy zanmen ghana qabyldaytyn nәrse edi. Op-onay  qalpyna kele salatyn «tólqújattaghy» qalam úshymen bitetin jenil is. Biraq, «ov» shynjyry moyynnan týser emes.Týsirgisi kelmeytini, bizding ózimiz ruhany qúldyqqa әbden moyynúsynghandyghymyzdyng taghy bir kórinisi!

Tipti, slaviyan tekti, hristian dindi búrynghy sovettik halyqtar da óz-óz aty-jón atauyn ózgertpegen edi ghoy. Mәselen, armiyandar «yany-men», gruzinder «zdesi-men», ukrainder  «ko-symen» kele jatqan joq pa?!

Onda, qazaqqqa esh qatysy joq «ov» bodandyq shynjyryn moyynnan alyp laqtyratyn kez әldeqashan keldi.

Qazaqtyng batyry әri ruhany azat azamaty Bauyrjan Momyshúly, osynday qúldyqqtan azat boludy, bayaghyda-aq ózi ýlgi etip kórsetip ketken joq pa?!

Onda, múnday shynjyrdan bizding nege әli kýnge qútylghymyz kelmeydi?!

Gәp, bodandyqqa týsken elding ziyalysy óz halqynan jerinip otarshyl iyesining qoljaulyghyna ainalady. Búryn otarshyldar zorlyqpen jasaghan isti, endi bodan halyqtyng óz tumalary qorlyqpen jasay beretin súrqay ýrdis ýstemdik qúrady.

Mine, otyz jyl asqan tәuelsizdik jyldarynda ýkimettik qyzmettegi jogharghy lauzymdardyng óz tughan halqynyng tilin bilmeudi úyat kórmey, maqtan kórui – bodandyqtyng eng ýlken masqarasy!

«Bodandyq shynjyryn» moyynyndaghy altyn alqaday kóretin, ruhany mýgedek kýige týskenin bildiretin «súmdyq sindrom»!

Abay Mauqaraúly

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5602