Býgin preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng qatysuymen Qazaqstannyng әleumettik-ekonomikalyq damu mәselelerine arnalghan keneytilgen Ýkimet otyrysy ótti.

Jiynda premier-ministr Álihan Smayylov, Astana әkimi Jenis Qasymbek bayandama jasady. Oblys әkimderi, ministrler, partiya, fraksiya jetekshileri qatysty.

Premier-ministr Álihan Smayylovtyng aituynsha, qantar-nauryzda elding JIÓ 4,9 payyzgha ósken.

«Biyl Janaózen qalasynda jalpy quaty 900 mln tekshe metr jana gaz óndeu zauytynyng qúrylysy bastalady», - dedi Smayylov.

Ýkimet jetekshisining aituynsha, keyingi tórt aptada elde әleumettik manyzy bar tauarlar qymbattamaghan. Nauryzda inflyasiya tómendegen.

Enbek shiyelenisteri turaly aitqan viyse-premier Altay Kólginov batys ónirlerde «keybir kәsiporyndarda qauip saqtalyp otyr» dedi. Biraq kәsiporyndardyng atyn atamady.

«Qazaqstanda múnay-gaz óndiretin kәsiporyndargha servistik qyzmet kórsetetin kompaniyalarmen enbek kelisimsharttary 1 jyldan 3 jylgha deyin úzartuy mýmkin», - dedi viyse-premier Altay Kólginov.

Astana әkimi Jenis Qasymbek qalanyng auasyn jaqsartu ýshin gazdandyru jýrip jatyr dedi. «Qazir 12 mynnan astam abonent, N1 jәne N2 jylu ortalyqtaryndaghy 16 qazandyq, 13 avtonomdy jylu stansiyasy gazgha kóshirilgen», - dedi ol.

Juyrda Astanadaghy janaózendik múnayshylardyng narazylyghynan keyin elde múnay-gaz kompaniyalaryna qyzmet kórsetetin merdiger kompaniyalarmen kelisimshartty úzartu mәselesi aityla bastaghan edi. Búl Astanada qazir QazMúnayGaz jәne janóazendik múnayshylarmen jýrgizilip jatqan kelissóz kezinde de aitylghan. Qazir kelissóz jalghasyp jatyr.

Manghystau oblysynyng әkimi Núrlan Noghaev: «Biyl 39 myng júmys orny, sonyng ishinde 32,5 myng túraqty júmys oryndaryn ashu josparlap otyrmyz», - dedi.

Onyng aituynsha, júmyspen qamtu mәselesin sheshu ýshin oblys budjetinen 1,4 mlrd tenge bólingen.

Noghaev enbek dauyna baylanysty eseptik kezende 17 enbek dauy tirkelgenin,qazirgi tanda 5 enbek dauy sheshilip, 12-si monitoringte túrghanyn aitty.

Toqaev: «Múnay-gaz salasyna qarap otyrghan Janaózendi damytu ýshin arnayy keshendi jospar qabyldandy», - dedi.

Onyng aituynsha, «múnayshy bolghysy keletin jastar kóp, biraq búl dúrys emes. Múnay qory tausylghan kezde aimaqtaghy ahual kýrdeli bolyp ketui mýmkin».

Biylik ónirdi damytu ýshin týrli baghdarlamalar qabyldanghanyn búghan deyin de aitqan, alayda jergilikti túrghyndar odan nәtiyje az dep sanaydy.

Ýkimet kenesinde byltyr apat bolghan Ekibastúz jylu ortalyghyn janartu qajettigi, apatqa jol bermeu manyzdylyghy aityldy. Búghan qosa, qaladaghy GRES-1 energoblogyn iske qosyp, GRES-2-ning eki jana blogyn sala bastau kerektigi aityldy.

Búghan deyin jergilikti BAQ Ekibastúzdaghy eki energoblokty salugha Qytay kompaniyasy qyzyghushylyq tanytyp otyrghanyn jazghan.

Birqatar aimaqta narazylyq tughyzghan janarmaydyng qymbattauy turaly Toqaev tarifti amalsyz kóteruge tura keletinin aitty.

«Týsken qarjyny deldaldar, yaghny alypsatarlar iyemdenip ketpeui qajet. Ony jana múnay-gaz jobalaryn jýzege asyrugha jәne múnay óndeu zauyttaryn janghyrtugha júmsau kerek», - dedi preziydent.

Toqaev Astanadaghy su tapshylyghy «qúrylystyng kóbengi» sebep bolghanyn aitty. Ol búl bir qaladaghy ghana emes, tútas aimaqtaghy iri mәsele dep, halyqty sudy ýnemdeuge shaqyrdy.

Toqaev iyesiz itterge qatysty kóp shaghym týskenin algha tartyp, «biylik ókilderi múnymen ainalyspaydy, jaghday baqylaudan shyghuy mýmkin» dep eskertip, shara qoldanugha ýndedi.

Toqaev búl sózin elde januarlargha qatygezdik jasalghany jóninde aqparat jii shyghyp jatqan shaqta aityp otyr. Januarlardy qorghaushylar iyesiz iyt, mysyq jәne ózge de januarlardy azaptaghandargha jauapkershilikti kýsheytudi úsynyp keledi.

Qalalardyng syrtqy kelbeti, kórkin synaghan Toqaev Shyghys Europa, Balqan elderin mysal retinde keltirip, ol jaqta tek qala biyligi ghana emes, qala kórkin jaqsartugha jergilikti túrghyndar da atsalysyp jatyr dedi.

Preziydent Úlltyq qordan qarajat ala berudi dogharu keregin aitty.

«Últtyq qorgha jarmasa berudi dogharu qajet. Men búl turaly osyghan deyin de talay ret aittym. Últtyq qor – bolashaq úrpaqtyng qarajaty. Biz onyng resurstaryn tek qajet jaghdayda, daghdarys kezeninde paydalanuymyz kerek.

Memlekettik-jekeshelik әriptestik jәne jan basyna shaqqandaghy qarjylandyru institutyn, әsirese әleumettik infraqúrylymgha investisiya tartu ýshin tolyq kólemde paydalanu qajet», - dedi Toqaev.

Memleket basshysy 2050 – Strategiyasyn janartudy tapsyrghanyn eske saldy.

«Qazir memlekettik josparlau jýiesinde 163 qújat bar. Onyng әrqaysysy ortasha alghanda 40 is-sharany qamtidy. 2010 jyldan beri sozylyp kele jatqan tapsyrmalar bar. Tapsyrmalardyng ózektiligin qaytadan múqiyat qarau qajet. Qaghazbastylyq kerek emes.

Men songhy kezdegi jahandyq ýrdisterdi eskerip, 2050 – Strategiyasyn janartudy tapsyrdym. Búl úzaq merzimge arnalghan qújat bolugha tiyis. Onda әleumettik-ekonomikalyq jәne qoghamdyq-sayasy damu jolyndaghy negizgi basymdyqtar aiqyndaluy kerek. 2025 jylgha deyingi últtyq damu jospary ózektiligin joghaltty dep oilaymyn. Sol sebepti jana qújat әzirleu qajet. Onda elimizding orta merzimge arnalghan maqsat-mindetteri naqty belgilenuge tiyis.

Búl qújat memleketimizdi damytugha qatysty barlyq mәseleni qamtuy qajet. Saylau aldyndaghy baghdarlamam da eskerilui kerek. Oghan Mәjilis saylauynda jeniske jetken «Amanat» partiyasy baghdarlamasynyng negizgi tústaryn qosqan jón. Basqa partiyalardyng oryndy úsynystaryna da basa mәn bergen abzal»,-dedi ol.

Toqaev qazir arqany kenge salyp otyrugha uaqyt emes ekenin eskertti.

«Jýktelgen mindetterdi oryndau ýshin dereu iske kirisu kerek. Tapsyrmalar mýltiksiz jәne uaqtyly oryndalugha tiyis. Áytpese, saldary auyr bolady. Reformalardyng nәtiyjesin әrbir azamat naqty sezinui qajet», - dedi ol sóz sonynda.

Abai.kz