1996 jyly Respublika Sarayynda Altynbek Qorazbaevtyng jeke shygharmashylyq konsertinde «Qara pima» poemasynyng túsauy kesilgen bolatyn. Úlyqbek Esdәuletting sózine jazylghan Altynbek Qorazbaevtyng әnin naqyshyna keltire oryndaghan Alma Amanjolovany halyq ystyq yqylasymen, zor qoshemetimen sahnadan shygharyp salghan edi. Ánshining baghyn ashatyn bir әn bolady demekshi, Almanyng halyqqa keninen tanyluyna jol ashqan әn osy «Qara pima» bolatyn. Mine, aragha on ýsh salyp, әnshi Alma Amanjolovanyng bastamasymen «Qara pima» filimi dýniyege keldi. Rejisseri - Almanyng produseri Ruslan Imanghali. Filim atalghan poema jelisi boyynsha týsirilgen.
Qantar aiynda týsirilimin bastaghan filim nauryz aiynda óndelip, audandardaghy shaghyn kinoteatrlarda kórsetilude. Almaty qalasyndaghy resmy týrdegi túsaukeser rәsimi juyq arada jasalady dep josparlanuda. Filim әri qarapayym kórermenge oy salu maqsatynda, әri bayqaugha qatysugha negizdelip týsirilgen. Negizgi oqigha jelisi auyldaghy qarapayym shanyraq ayasynda órbiydi.

1996 jyly Respublika Sarayynda Altynbek Qorazbaevtyng jeke shygharmashylyq konsertinde «Qara pima» poemasynyng túsauy kesilgen bolatyn. Úlyqbek Esdәuletting sózine jazylghan Altynbek Qorazbaevtyng әnin naqyshyna keltire oryndaghan Alma Amanjolovany halyq ystyq yqylasymen, zor qoshemetimen sahnadan shygharyp salghan edi. Ánshining baghyn ashatyn bir әn bolady demekshi, Almanyng halyqqa keninen tanyluyna jol ashqan әn osy «Qara pima» bolatyn. Mine, aragha on ýsh salyp, әnshi Alma Amanjolovanyng bastamasymen «Qara pima» filimi dýniyege keldi. Rejisseri - Almanyng produseri Ruslan Imanghali. Filim atalghan poema jelisi boyynsha týsirilgen.
Qantar aiynda týsirilimin bastaghan filim nauryz aiynda óndelip, audandardaghy shaghyn kinoteatrlarda kórsetilude. Almaty qalasyndaghy resmy týrdegi túsaukeser rәsimi juyq arada jasalady dep josparlanuda. Filim әri qarapayym kórermenge oy salu maqsatynda, әri bayqaugha qatysugha negizdelip týsirilgen. Negizgi oqigha jelisi auyldaghy qarapayym shanyraq ayasynda órbiydi.
Olar dәm-túzy jarasqan, airanday úiyghan әdemi otbasy bolatyn. Áyeli (Alma Amanjolova) ayaq astynan aurugha shaldyghyp, baqigha attanady. Búl otaghasy Bolatqa (Ruslan Imanghali) jәne jalghyz úldary Talapqa (Marlen Sovetbek) onay tiymedi. Sýiikti jarynan aiyrylghan Bolat kýiikke shydamay araqqa salynyp ketedi. Balasy Talaptyng bolashaghyna nemqúraylyqpen qaraghan әke ózimshildik tanytyp, «men endi eshkimge kerek emespinmen» ómir sýredi. Sodan bar auyrtpashylyq, ýiding sharuashylyghy on jasar Talaptyng moynyna artylady. Ýige kiris bolmaghannan keyin ishimdikke tiyn tappaghan Bolat birtindep ýiding ishindegi dýniyelerge qol sala bastaydy. Qúndy dýniyelerding bәrin shaytansugha ainaldyrghan Bolat ýiinde qolgha iliner zat tappaghannan keyin úlynyng mektepke kiyetin jalghyz qara pimasyna kózi týsedi. Qoltyghyna qysyp, bótelkelesterin quantugha alyp bara jatqan sәtte Talap jalanayaq artynan jýgirip, qara pimany satpauyn ótinip, jalynyp, jylaydy. Bolat úlynyng basynan bir perip jónimen ketedi. Ákesining auyr soqqysynan talyp qalghan beyshara balany kórshileri tauyp alady da, audandyq auruhanagha jetkizedi. Búl uaqytta bótelkelesterin riza qylghan Bolatqa jaqyn joldasy kelip, aqylyn aityp, әieli ýshin balasynyng jaghdayyn jasauyn súraydy. Sonda ghana esin jighan әke ýiine qaray jýgiredi. Jasaghan qateligin týsinip, jolda úlyna qara pima satyp alady. Ýiine kelse, esik ashyq. Qystyng qarly borany ýiining ishin azynatyp jibergen, jan balasy joq.
Kórshilerinen súrastyryp, balasynyng auruhanada jatqanyn estiydi. Qarapimany qolyna ala sala, auruhanagha keledi.
Úlynan keshirim súrap, endi eshqashan araqty auzyna almaytyndyghyna uәde bergen әke úlyna әkelgen qara pimasyn kórsetkende: «Áke, maghan endi eshqanday pima kerek emes» degen jauap estiydi. Talaptan múnday sóz kýtpegen Bolat kórpeni ashyp qalsa... Bәri de kesh edi... Dәrigerler balasynyng ýsigen eki ayaghyn tizeden tómen kesip tastaghan eken.
Jýrekti tilgilep, janyndy auyrtyp filim ayaqtalady.
Kino týsirudegi basty maqsat qoghamda araqpen azghyndap, adamdyqpen qosh aitysqan azamattargha oy salghymyz keldi, - deydi Alma Amanjolova. - Enbektengendi qalamaytyn, ata-anasynyng zeynetaqysyn tartyp alyp, qu qúlqynnyng qamymen araqpen serik bolyp, arsyzdyqqa boy úrghan jastar qazir әsirese auyldarda kóp qoy. Osyny ashyp aityp, halyqqa oy tastaudy maqsat ettik. Osy filimning týsirilui mening de shygharmashylyghymnyng jana lep aluyna, jandanuyna ózindik әserin tiygizdi. Jәne «Qara pima» әnining bar bolmysyn, aitqysy kelgen oiyn kameragha týsire bilgen rejisserding sheberligi dep bilemin. Sondyqtan osy jerde Ruslan Imanghalidyng esimin erekshe aita ketken jón».
Ayta keteyik , filimdegi bas keyipkerlerding biri Talaptyng rólinde oinaytyn Marlen Sovetbek - Ahmet Júbanov atyndaghy mektepting oqushysy. Bir-bir jarym saghatqa sozylatyn filimning aitary mol. Qúnyn qúpiya sanaghandy jón sanaghan rejisser filimdi bayqaulargha da úsynatynyn aitty. Elimizding kinoteatrlarynan bir aiday kórsetilgen song diskisi taratylady. Júrtqa oy salady degen niyetpen әleumettik manyzy zor, tәrbiyelik mәnge ie filim kórermen qauymgha juyq arada jol tartady.

www.dastan-studio.kz, tamyz, 2009 jyl