5.

Tabighattyng tauqymetin erte tartqan quatty emender qashanda shydamdy, dauylgha qarsy qasarysyp túryp alady. Sol siyaqty Múhtar da san shayqalyp baryp qayta qalpyna keldi. Biraq japyraghyn jelge tonatqan japandaghy jalghyz týp aghashtay ainalasy ýnireyip bos qaldy. Qatarlas qúrby-qúrdastarynyng siyrep qalghanyna ókingen Viktor Gugo:

«Men qazir ózimdi-ózim birneshe ret qatarynan otalghan ormandaghy aman qalghan aghash siyaqty sezinem»,- degen eken.

Búl sózdi Múhtardyng da ózine qarata aituyna bolatyn. Eshqanday әsireleusiz aitylghan shyndyq retinde qabyldanar edi. Sondyqtan da shyghar, kópke deyin kónil sarayy qúlazyp, qonyltaqsyp jýripti.

Ol da bir ótken ómirding tatqyzghan kermek dәmi. Múhtar búl jyly tura qyryq jasqa toldy. Aldaghy jiyrma tórt jyl ómirining jiyrma jylyn Abaygha arnady.

Quanyshyn da, júbanyshyn da sodan tapty.

Múhtardyng shyn mәnindegi ekinshi ómiri bastaldy.

Ókinishke oray, zaman men taghdyr talqysy múnymen ayaqtalmady. Múhtar Áuezovting «qazaq últshyldarynyng kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymyna» qatysqandyghyn dәleldey almaghan «iydeologtar» 1943 jyly Múhtar Áuezovti resmy týrde aqtaugha kelisimin berdi. Biraqta aragha tórt jyl salyp búl «sybaghany» Áuezovke taghy da tartty.

5.

Tabighattyng tauqymetin erte tartqan quatty emender qashanda shydamdy, dauylgha qarsy qasarysyp túryp alady. Sol siyaqty Múhtar da san shayqalyp baryp qayta qalpyna keldi. Biraq japyraghyn jelge tonatqan japandaghy jalghyz týp aghashtay ainalasy ýnireyip bos qaldy. Qatarlas qúrby-qúrdastarynyng siyrep qalghanyna ókingen Viktor Gugo:

«Men qazir ózimdi-ózim birneshe ret qatarynan otalghan ormandaghy aman qalghan aghash siyaqty sezinem»,- degen eken.

Búl sózdi Múhtardyng da ózine qarata aituyna bolatyn. Eshqanday әsireleusiz aitylghan shyndyq retinde qabyldanar edi. Sondyqtan da shyghar, kópke deyin kónil sarayy qúlazyp, qonyltaqsyp jýripti.

Ol da bir ótken ómirding tatqyzghan kermek dәmi. Múhtar búl jyly tura qyryq jasqa toldy. Aldaghy jiyrma tórt jyl ómirining jiyrma jylyn Abaygha arnady.

Quanyshyn da, júbanyshyn da sodan tapty.

Múhtardyng shyn mәnindegi ekinshi ómiri bastaldy.

Ókinishke oray, zaman men taghdyr talqysy múnymen ayaqtalmady. Múhtar Áuezovting «qazaq últshyldarynyng kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymyna» qatysqandyghyn dәleldey almaghan «iydeologtar» 1943 jyly Múhtar Áuezovti resmy týrde aqtaugha kelisimin berdi. Biraqta aragha tórt jyl salyp búl «sybaghany» Áuezovke taghy da tartty.

«Demek, bizding bas bostandyghymyzdyng ólshemi - tikeley týrmege týspegenimizben ghana ólshenedi: sonyng ózi ózimizdi tolyq azat adambyz, ne istesek te óz erkimizben istedik, ne oilasaq ta erik ózimizde dep aldarqatugha jetip jatyr... Biraq ta, mening bas bostandyghy turaly týsinigim búghan kerisinshe asa quatty, tegeurindi de tózuge bolmaytyn yzaly iydeyamen tikeley baylanysty, mening bas bostandyghymdy qylmysty әreketterdi jýzege asyru ýshin paydalanyp otyr jәne ol tek qana óshpendilikti órshituge qyzmet etude, búghan men de sonday sezimmen jauap beruge mәjbýrmin»,- dep P. Ya. Chaadaev aitqanday, Áuezov te ruhany tәuelsizdikten qútylu ýshin ózinshe aqyl-oy qayratymen qarsy túrdy.

Búl onyng taghdyrly ghúmyryndaghy eng auyr talqy edi.

ÝShINShI TARAU: TÚLGhALAR TALQYSY

(Múhtar Áuezov pen Sәbit Múqanov)

1.

Óner adamdarynyng arasyndaghy qarym-qatynas, dostyq tilek-niyetter әrtýrli jaghdayda qalyptasyp, ómir ózegine ainalady. Tipti, qiyn-qystalany mol, qarbalas kýnderding ózinde de kózqaras alshaqtyghyna, ózara qarym-qatynastarynyng kirbinine qaramastan jomart talanttar bir-birine qol úshyn berip, qoltyghynan demep jatady. Maghjan itjekkende jýrgende jәne qaytyp kelgen song S.Seyfullin men S.Múqanovtyng sonday izgi qadamdary jan sýisintedi. Alayda túlghalargha tәn daralyq pen minez, kórkemdik kózqaras, tirshilik tanymy ýnemi úshtasa bermeydi. Ásirese, óner adamdarynyng joly ózge mamandyqtyng iyelerine qaraghanda búralany men búrmasy kóp, «soqtyqpaly, soqpaqsyz» bolyp keledi. Búl barsha óner psihologiyasyna tәn tabighy qúbylys. Onday qaqtyghystar keyde asa kýrdeli óner qaqtyghysyna da alyp keledi. Egerde túlghalardyng búl qayshylyghy qoghamdyq qúrylym men memlekettik sayasat túrghysynan sypat alsa, onda búl eregesting sony últ ýshin de, jeke bastary ýshin de tragediyagha ainaluy mýmkin. Aylaly qogham, ailaker sayasatker, arandatu qúrylymdary túlghalardy ózara qaqtyghystyru arqyly ýnemi óz úpayyn týgendep otyrdy.

Qazaq ruhaniyaty tarihyndaghy Múhtar Áuezov pen Sәbit Múqanov ta sonday túlghalar boldy. Sәbit Múqanov kenestik iydeologiyanyng tól tuyndysy, taptyq kózqarastyng tu ústary, eng bastysy jengen memleketting ýstem tabynyng ókili boldy. Sondyqtan da ýnemi óktem sóiledi. Al Múhtar Áuezov bolsa «yghysqan iydeologiyanyn, joyylghan taptyn, jazagha tartylghan ýkimettin» sarqyty, ómirin «nesiyege alghan» qalpaq astyndaghy synaq túlghasy edi. Ol ensesin kóterip, tik jýruge, ashyq ta erkin ómir sýruge, pikirin tura aitugha erki shekteuli mýsәpir pendening sulyghyn jamylyp jýrui tiyis siyaqty kórindi. Kez-kelgen qogham dәbiri kez-kelgen búryshta ony súq sausaghymen kórsetuge qaqy bar siyaqty sezindi. Al ekinshi jaqtan alghanda ekeui de últtyq mәdeniyetting mәiegi (nosiyteley kulitury) bolatyn.

Áueli de sol kezding talabyna say qúrylghan ózara synnan bastalghan búl ókpe-naz keyinnen biraz týsinispeushilikke iytermelegen. Keybir mәjiliste, otyrysta Sәbit te shalghan. Ol Múhtargha taptyq kýres pen sosializmning teoriyasyn ýiretumen bolghan. Múhtar da qarymtasyn qayyrghan. Biraq búl renish ekeuining ózara jeke bastarynyng kirbininen asqan joq deuge taghy kelmeydi. Kózqaras qayshylyghyna, ashyq teketireske de, toptyq qoyanqoltyqqa da barghan. Sonyng nәtiyjesinde eki túlghany sharpystyryp, nәpaqa aiyrghan kәsiby mәtibiyler de bolghan. Olardy shartty týrde ýsh topqa bóluge bolady. Attaryn atamay-aq qoyayyq, biraq túlghalar taghdyrymen ainalysqan qyryq jyldyng ishindegi biz bilgen shyndyq soghan jeteleydi. Jәne kóbining aty qazir úmytylghan, eske týsiruding ózi qiyn, kim ekeni belgisiz jandar.

Sol «Pәlen men Týgennin» birinshi tobyna resmy memlekettik tynshylar jatady. Kenes ókimeti túsynda әr mekemede mindetti týrde qúpiya tynshy ústalyp, ol adam qauipsizdik komiyteti tarapynan materialdyq, qyzmettik kómek alyp otyratyn. Túlgha dәrejesine kóterilmese de súghanaqtyng súq sausaghy tútqaly esikten tabylatyn. Olar týrme әfsanasyndaghy Ábdirahman Baydildiyn, Shaymerden Toqjigitov siyaqty tikeley memlekettik mekemedegi basshylyq orynda istep, túlghalardyng arasyndaghy «qaqtyghystardy» úiymdastyryp, arandatyp, resmy mәlimetke jaqyn jalghan aqparattar taratatyn. Múnday adamdardyng arasynan iri túlghalar da shyqty, klassik atanghandar da bar. Ekinshi toptaghylar, sol mekemenin, sol salanyng zandy túlghasy bolyp tabylatyn «qyzmetsiz qyzmet» isteydinder. Búlardyng deni әldebir minezimen ókimetke jaqpay qalghan nemese talanty әlsiz, talaby zor, pәle izdegen qatardaghy qyzmetker. Olar eshqashanda qyzmetten shyghyp qalmaydy, onyng esesine, barlyq mәlimetti qúpiya týrde jetkizip otyrady. Halyq auyzyndaghy kәdimgi salpanqúlaqtar. Ýshinshi top eng sýikimsiz top, yaghni, jaqyn dos-jaranyn, aralasyn, aghayynyn. Olar túraqty tynshy emes, «qyzyq ýshin» qyzmet etedi. Ayqyn Núrqatovtyn:

«Keshke jaqyn Múhtardy pәlen men týgen qisaytyp ketedi, ony tanerteng ana adam baryp qayta týzeydi»,- degen qanatty mysqyly solargha arnalghan.

Búl ýsh top ta memlekettik jazalau jýiesining qúramdas eng ónimdi, eng senimdi tetigi bolyp tabyldy. Sonyng ishindegi eng qauiptisi, eng súrqiyasy keshe de bolghan, býgin de bar, ertengi syqpyty da kómeskilenip kórinip túrghan songhy toptaghy «pәlen men týgender». Ásirese iydeologiyalyq maydanda olardyng adamdargha kesiri kóp tiydi. Atyn atap tarihta qaldyrghymyz kelmeydi. Biraq solar aralasqan túsqa ekpin bere bayandaymyz. Olardy biz de bilip, kórip jýrdik. Kez-kelgen dastarhannyng shetinen ketpeushi edi. Bizding qatarlastarymyzda da «oqshantayly oqpandar» boldy, biraq olardyng «oqtaushysy men dәrisinin» kýshi ketken kez edi.

Sonday-aq, sol «pәlenshe men týgensheler» keyin keshirim ótinip, aldarynan ótken jәne olardyng úrpaqtarynyng betine shirkeu týsiru - shyndyqqa jany ashyghandyq deuge de jatpaydy. Uaqyt olargha óz ýkimin shygharyp ýlgerdi. Al, әrkim oqigha iliginen «pәlensheni» tanyp jatsa aqtap ala almaymyz. Óitkeni byqsyq әngimening birazy әli óshken joq. «Týgenshenin» arasynan:

No nenavistnikam Shekspira

Ya byl lishi toliko ottogo,

chto byl zavistnikam Shekspira

Y sovremennikom ego, -

degendey (L.Vasilieva), ózin-ózi jazghyryp, moyyndasa, talay shyndyq qalpyna kelip, dýnie kóshi aughan tenin týzer edi-au.

Osydan jiyrma jyl búryn sol pәlenshe men týgenshening songhy túyaqtary tiri kezde: «Ol ýmit әli aqtalghan joq. Aqtalar ma? Ony, sol «pәlensheler men týgenshelerdin» ar-úyatyna tapsyramyz»,- dep jazyp ek. Til qatpady, qayta alash ardagerleri aqtalghan tústa batagóy bop aldan shyqty.

Sondyqtan da qazaqtyng eki oy alyby - Múhtar men Sәbitting bir-birine degen peyil-yqylasynyng keyde riyasyz ashyq boluy, keyde kólenke týsip otyruy zandy. Bizding oiymyzsha, ol ýshin qos degdardyng birin qaralap, ekinshisin aqtaudyng reti joq. Olardyng әr qaysysy ózining ómirlik múratyn, ónerdegi ilhamyn qorghady. Qazir: «Múhtar men Sәbit ýnemi aitysyp keldi. Olar - bitispeytin dúshpandar edi»,- degendi jii estiymiz.

Al shyndyghynda, Múhtar Áuezov pen Sәbit Múqanov bitispeytin ashyq ta, «qúpiya da» dúshpandar emes-tin. Olar minberge qatar shyghyp, ashyq sóilesti. Óitkeni olar zaman aghymyndaghy, uaqyt ekpinindegi ótpeli jaylardy eki týrli kózqaraspen qabyldaghan, alayda maqsattary ortaq halyqtyq túlghalar edi. Qysylghan sәtterinde qol úshyn berip, bir-birin demep otyrghan. Sondyqtan da Múhtardyng ómirine kólenke týsirip, jýregine jara salghandardyng әrqaysysynyng atyn atap, týrin týstemey-aq, halqymyzdyng tauyp qoyghan «pәlenshe men týgenshe» degen emeuirin esimin paydalandyq. Qisynsyz qazymyrlyqtan, orynsyz alakózdilikten arylyp, oy jelisinen adasyp ketpes ýshin jinaqtap aldyq.

(Jalghasy bar)

Abai.kz