Keyingi kezderi elimizde sepratizm ghana órship túrghan joq, oghan shovinizm sekildi auru qosylyp, búl ýrdis órship bara jatqan sekildi. Anau Qyzyljardaghy bir top separatisterdi әupirim degende әzer ústap, tergep jatyrmyz. Onyng ayaghynyng ne bolaryn bir qúday ghana biledi. Al osyndaghy boyyn úly derjavalyq shovinizm syrqaty myqtap mendegen jandar ózderin tym erkin sezinedi. Ásirese, búl jaman әdet elimizding teristik aimaghynda tym aiqyn seziledi.

Mәselen, jaqynda, naqtyraq aitqanda Qostanay qalasynda, túp-tura 18 sәuirde, jagha ústarlyq jaghday oryn aldy. Mashina qoyatyn jerde bir qazaqtyng qoyghan kóligi osyndaghy bir orysqa únamay qalyp, oghan aitpaghan boqtyq sózi qalamady. Auzynan aq it kirip, kók it shyqty jәne múnday kemsitu sózdi naqty oghan emes, býkil qazaq halqyna baghyttap aitty. Álgi jigit týsirgen beyne kadrlardy kórsen, jerge kirgendey bolasyn. Ózin "gvardiya mayorymyn" dep araqqa toyyp alyp, dandaysyghan orystyng bir shoviniysining qazaqty qorlap, aitpaghan sózi joq. Álgi orystyng sózin tyndasan, dýniyedegi eng azghyndaghan halyq biz bolyp shyghady ekenbiz.

Sonymen ne boldy deysizder ghoy. Eshtene de. Álgi kadrda qoqandap kelip, alyp ketken polisiyamyz janaghy bizdi әbden tildegen orysty qoya beripti. Bar bitirgenderi onyng múnysy jay ghana qatardaghy úsaq qúqyq búzushylyq qana kórinedi. Sirә, Qostanaydaghy pogon taqqan myqtylar "últ aralyq arazdyqty qozdyru" degen qylmystyq bap bar ekendiginen mýldem habary joq sekildi. Nege ol osy bap boyynsha jauapqa tartylmaydy?

Jaraydy, polisiyamyz ynjyq bolsyn. Al qazaqtyng últjandy myqty azamattary qayda? Ózge ónirlerde múnday jayttardan keyin әlgindey shovinist orystar qazaq halqynan ótirik bolsa da keshirim súrap jatady. Al Qostanay ýnsiz.

Múnyng búlay bolatyndyghynyn, Qostanay júrtynyng әlgindey kóriniske tym bey-jay qaraytyndyghynyng ózindik sebepteri de joq emes. Óitkeni múnda qazaq tiline, әdebiyeti men mәdeniyetine tiyisti kónil bólinbeydi. Bәri tek qaghaz jýzinde ghana. Osynda jarty qúdayday bolyp, ne ontýstik kelgen Shókeev sekildi, ne batystan kelgen Arhiymed tәrizdi әkimder múndaghy qazaqtardan góri orystardyng kónilin aulaumen bolady. Búlardyng túsynda ana tilimizding hal-jaghdayyn talqylaghan birde-bir bas qosu ótkizilgen emes. Ana tilimizde ótken ne bir keleli jinalystyng bolghandyghynan da mýldem habarsyzbyz. Barlyghy da aldymen qaltasynyng qamyn, sosyn osynda búrynnnan-aq dikendep ýirengen basqa últtyng qas-qabaghyna qarumen kýinin ótkizedi. Al osynda túryp jatqan qalyng qazaqtyng jayy ondaylardy mýldem alandatpaydy da. Óitkeni olar tek qoryqqandaryn ghana syilaydy. Sonan son, múndaghy orystar esirmegende kim esiredi?

Esirgen emey nemene, Qostanaydaghy orys tilinde shyghatyn «Nasha gazeta» degen basylymda Arkadiy Denisov degen asa belsendi tilshi qay maqalasynda da qazaqqa tiyispey ótpeydi. Jaqynda, yaghny 22 sәuirdegi nómirinde ol taghy da sol әdetine basqan. Onyng aituyna qaraghanda Qazaqstandy el qylyp, atyn shygharyp otyrghan ózge últtyng Oliga Shishigina, Aleksandr Vinokurov, Vasiliy Jirov, Oliga Rypakova, Dmitriy Balandiyn, Aleksandr Parygiyn, Sergey Polikarpov sekildi (biz búl jerde olardyng bәrin de tolyq keltirip otyrghan joqpyz) әigili sportshylary eken. Al nasikter ( avtor osy sózdi kóp qoldanady, sirә, qatty únasa kerek) tek últ arazdyqty qozdyrudan basqa eshtene de qoldarynan kelmeytin kórinedi. Óitkeni, til mәselesin qozdyryp jýrgen dәl osy nasikter eken. Al olar aldymen ózderine qarap alsyn. Keremet dep jýrgen Serik Sapiyevining ózi qazaqsha sóilemeydi. Tipti Preziydentpen kezdesude de Sәpiyev qazaq tilinen maqúrym, sondyqtan orys tiline jýginuge mәjbýr. Ol tipti Preziydentpen kezdesude de orys tilinde sóiledi. Minekey, avtordyng qazaq tilining eshtenege kerek emestigin dәleldeytin osynday «búltartpas» faktileri bar. Sonyng biri nege shetelderde bir elde birneshe til memlekettik mәrtebe ie de, al bizde bir tilge erekshe ýstemdik beriledi? Avtordyng aituynsha, kishkene ghana Singapurde 4 tilge, Ontýstik Afrika Respublikasynda 11 tilge, Shveysariyada 4 tilge, Kanadada eki tilge osynday mәrtebe berilgen. Avtor tipti qyza-qyza kele «Ou, ana Venesuela, Braziliya, Argentina, Avstraliya men Indiya tәrizdi elder basqynshylardyng tilinde sóilep te, mamyrajay kýy keship otyr emes pe?» degen astamshylyqqa deyin barady. Nege ol búlay isteydi? Óitkeni oghan bizde «Áy deytin әje, qoy deytin qoja» joq. Qarapayym halyq ta ýnsiz. Biylik ekibastan auzyn bughan ógizdey, bylq etpeydi.

Jaraydy, ýndemes, ýndemesin. Alayda osynday arandatushyldardy marapattap, tóbesine kóteretindigin qaytersin. Ózgesi ózge, dәl osy Denisovke «Qostanay qalasynyng qúrmetti azamaty» degen ataq berilip, tóbemiz kókke bir eli jetpey qaldy. Al «qúrmetti azamatymyzdyn» istep otyrghan әreketi anaday.

Osyndayda atamyz qazaqtyng bir mәsele tónireginde aitaq «Búghan apam da an-tan, men de an-tan» degen sózi oigha oralady.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz