TýrkPa otyrysynda Ankara deklarasiyasy qabyldandy
Býgin Parlament Mәjilisining tóraghasy Erlan Qoshanov tamyrlas Týrkiya elining astanasynda ótken «Ádiletti әlem ýshin parlamenttik diplomatiya: energetika, kóshi-qon, azyq-týlik» taqyrybyndaghy Týrki memleketteri Parlamenttik Assambleyasynyng HII plenarlyq otyrysyna qatysty.
Aldymen úiymgha mýshe elder Qazaqstan, Ázerbayjan, Qyrghyzstan jәne Týrkiya Parlamenti jetekshileri TýrkPAnyng Kenesi otyrysynda bas qosty. Mәjilis spiykeri Týrkiya tarapyna qonaqjaylyq tanytyp, býgingi is-sharany joghary dengeyde úiymdastyrghany ýshin rizashylyq bildirdi.
Biyl Týrki memleketteri Parlamenttik Assambleyasyna 15 jyl tolyp otyr. Osy uaqyt ishinde biraz sharua atqaryldy. Assambleya әleueti mol birlestik ekenin dәleldep keledi.
Kenes otyrysynda Assambleyanyng júmysyn odan әri jandandyru ýshin birqatar úiymdastyrushylyq mәseleler talqylandy. Jiynda úiymda tóraghalyq etu mәrtebesi Qyrghyz Parlamentining tóraghasynan Týrkiya Parlamenti basshysyna saltanatty týrde tapsyryldy.
Sonan keyin TýrkPA-gha mýshe elder Parlamentterining jetekshileri birlestikting HII plenarlyq otyrysyna jinaldy. Oghan qonaq retinde kelgen Týrikmenstan Parlamenti basshysy men baqylaushy mәrtebesine ie Majarstan Parlamentining ókili qatysty. Al Ózbekstan Oliy Majliysi Senatynyng jetekshisi jiyngha onlayn rejiyminde qatysty.
Taraptar týrki dýniyesining keleshegine qatysty manyzdy mәselelerdi ortagha saldy. Mәjilis Tóraghasy ózara senim men dostyqqa negizdelgen yntymaqtastyqtyng arqasynda týrki halyqtarynyng birligi nyghayyp, dýniyejýzilik qoghamdastyqta bedeli artyp kele jatqanyn atap ótti.
«Bizding memleket basshylarymyz týrki әlemining damuy jolynda sheksiz ýles qosyp keledi. Osydan bir jarym ay búryn Ankarada Týrki memleketteri úiymynyng kezekten tys sammiyti ótti. Onda kóshbasshylar bizding bauyrlas elderimiz arasyndaghy ózara is-qimyldy odan әri nyghaytugha baghyttalghan manyzdy sheshimder qabyldady. Osyghan oray biz de óz tarapymyzdan parlamentaralyq is-qimyl arqyly kóshbasshylarymyzdyng qarqynyna ilese biluimiz kerek», – dedi Erlan Qoshanov.
Otyrys barysynda kýn tәrtibindegi energetika, kóshi-qon jәne azyq-týlik taqyryby jan-jaqty talqylandy. Búl týrki memleketteri ýshin ózekti mәselege ainalyp otyr.
Óz kezeginde, Mәjilis spiykeri Erlan Qoshanov týrki kenistiginde energetikalyq jәne azyq-týlik qauipsizdigin kýsheytuge basa nazar audardy. Kóshi-qon salasynda da yntymaqtastyqty arttyru qajet ekenin aitty. Búl mәseleni jan-jaqty talqylau ýshin halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya úiymdastyrudy úsyndy.
Erlan Qoshanov Qazaqstan Týrki әlemining qara shanyraghy retinde týrki integrasiyasynyng odan әri damuyn qoldaytynyn mәlimdedi.
«Biyl qazan aiynda Týrki memleketteri úiymynyng 10-shy mereytoylyq Sammiyti týrki әlemining altyn besigi – kiyeli Týrkistan shaharynda úiymdastyrylyp, tóraghalyq Qazaqstangha ótedi. Osy túrghyda barlyq týrki birlestikterimen birigip, «Týrki әlemining keleshegi – 2040» baghdarlamasyn iske asyru boyynsha is-sharalar josparyn qabyldauymyz qajet. Jәne Parlamenttik Assambleya retinde onyng oryndaluyn qadaghalaugha tiyispiz», – dedi Mәjilis spiykeri.
Spiyker osy bastamalardyng barlyghyn parlamenttik diplomatiya arqyly iske asyrugha, týrki halyqtarynyng birligi men dostyghyn odan әri nyghaytugha shaqyrdy.
Otyrys sonynda taraptar Ankara deklarasiyasyn qabyldady.
TýrkPA-nyng kelesi HIII jiyny 2024 jyly Ázerbayjanda ótedi.
Anyqtama ýshin: «Týrki әlemining keleshegi – 2040» – týrki tildes halyqtar arasyndaghy qarym-qatynasty kýsheytuge yqpal etetin biregey baghdarlama. Qújatta týrki tildes qoghamdastyqtyng úzaq merzimdi maqsattary kórsetilgen. Ol sauda, tranziyt, energetika, jasyl ekonomika, turizm, investisiya, shaghyn jәne orta biznes siyaqty baghyttardaghy yntymaqtastyqty nyghaytudy kózdeydi.
Abai.kz