Júma, 22 Qarasha 2024
Dat 2449 5 pikir 1 Mamyr, 2023 saghat 15:54

Úranhaevqa aitar datym bar...

1997 jyly Semey oblystyq mәrtebesinen aiyrylyp, Shyghys Qazaqstan oblysyna qosylghanda, onsyz da atom zardabyn tartyp kelgen qala júrtshylyghynyng kónili qatty qapalanghan edi. Zamanynda Alash Últtyq Jerli Avtonomiyalyq Respublikasynyng astana bolghan kiyeli mekennin, úlylardyng kindik qany tamghan, ilim-bilimmen aghartushylyqtyng irgetasyn qalaghan qalany Tәuelsizdikke qol jetken kezde qysqartyp, ózge oblysqa tәueldi etu - halyqqa onay soqpady.

Tәuelsizdik alghanda óz tәuelsizdiginen aiyrylghan Semeyding el aldynda jýrgen ziyaly qauymy mee qogham belsendilerining oblys ortalyghy mәrtebesin qaytarudy súrap, Ýkimetke maza bermey kelgeni de shyndyq. El tilegi qabyl bolyp arada shiyrek ghasyr ótkende 2022 jylghy 8 mausymda Qazaqstan Preziydentining 2022 jylghy 4 mamyrdaghy Jarlyghymen jeke Abay oblysy qúryldy. Bir-birimizden sýiinshi súrap, balasha quanyp kózimizge jas alghanymyzda kýni keshe ghana. Oblys bolyp qúryla salysymen Semey qalasynyng ondaghan jyl boyy sheshimin tappay kele jatqan jana qala tóltanbasy birge qabyldanyp, oghan eki quandyq. Abay atamyzdyng aruaghy jebegeni bolar.

Osyghan oray, Semey pedagogikalyq institutynyn, kórkem-óner fakulitetin bitirip, úzaq jyldar syzu, suret pәninen sabaq berip, zeynetke shyqqan ústaz retinde óz týigen oiymdy ortagha salsam deymin. Aytar oiymnyng taqyryby, janadan shanyraq kótergen Abay oblysyna qabyldanghan brendbugine qatysty bolyp otyr. Jana oblys bolyp ashylghan son, onyng ónimderin, turiyzim salasyn, tanymaldyghyn arttyru ózekti mәsele ekeni týsinikti. Degenmen oblystyng betke ústar tóltanbasy dep tabylghan brenbugi qanday talghammen qabyldanghany týsiniksiz. Estetikalyq, kórkemdik jaghynan sapasyz jasalghany birden bayqalady. Týsinuge auyr. Izdenis az, qarabayyr dýniye, bilim men mәdeny aghartushylyq jayly týsiniktemesine mýlde say kelmeytini bayqalady. Bar qazaqtyng ruhany maqtanyshyna ainalghan danyshpan Abaydyng esimin osynshama keleke jasaugha kimderding jýrekteri daualap, dәtteri jetti eken?! Ózge bir ónimdik atau bolsa sóz basqa edi...

Alayda tuyndaghan mәsele Úly Abaydyng esimine qatysty bolyp otyr ghoy. Múny qanday komissiya qabyldaghan? Jәne ol adamdardyng beyneleu ónerinen, ruhaniyattan habarlary bar ma? Kózi qaraqty adamgha qamys qiyqtaryn eske salatyn brendbukting bir-birimen qiylyspaytyn, ýzilip qalyp otyratyn ýsh bólikten túratynynda bayqaugha bolady. Jelide pikir jazghan adamdardyng týgelge juyghy brendbukti qoldamady. Aghymdaghy jyldyng 4 mamyrynda qúrylghanyna bir jyl tolatyn oblys әkimdigi elding talabyna qúlaq aspaudy әdet qylghan synayly.

Mәselen, Úlytau oblysy halyqtyng sózine qúlaq asyp, júrttyng kónilinen shyqpaghan tóltanbalaryn birden alyp tastady. Maman retinde, qamystan qúrap jasalghanday sýikimsiz, kózge qorash brendbukti kórgen sayyn namystanam. Tipti aghartushylyqty bylay qoyghanda, qaryndash shygharatyn fabrika deuge auyz barmaydy. Semeyding dizaynerlerining kәsiby dengeyi joghary edi ghoy. Aldynghy tolqyn aghalarynyng talghamy osynday tómengi dengeyde bolsa, óskeleng úrpaqqa qalay ónege bermekpiz? Abay atamyzdyng esimimen atalghan jana oblystyng tóltanbasyna qazaqtyng dalasynday kemenger aqynynyng beynesin, oblystyng ereksheligin kórsetetin beynesin jasaugha dizaynerlerimizding qabileti jetpedi me? Bayqaugha qatysqan jobalardyng arasynda layyqty núsqalarda boldy. Dengeyi tómen joba tandalyp alynghany jangha batady. Komissiyadaghy jauapty adamdardyng jeke talghamy bar degenmen, brendbukting týsinikke jenil, kónilge qonymdy boluy eskerilmegen. Brendbukting «oblysy» degen jazuy bolmasa mýlde týsiniksiz shimay bolyp shyghar edi. Qala aeroportynyng mandayshasyndaghy últtyq sipattaghy «AVAI» logotiypi qazirgi oblystyng qoldanystaghy brendbuginen kósh ilgeri deuge bolady. Abay oblysynyng jauapty túlghalary artyq qylamyz dep tyrtyq qylghany kózge birden bayqalady. Búl oblystyng tanymaldyghyn, ónirding bedelin arttyrady dep aitugha kelmeydi. Oblystyq mәrtebening beriluin el bolyp tiledik. Sondyqtan onyng әr iygilikti bastamasyna bey-jay qaray almaymyz.

Kóp jyl suret sabaghynan jas úrpaqqa tәlim-tәrbie bergen ústaz retinde oblys әkimi Núrlan Úranhaevqa aitar datym bar: "Qúrmetti Núrlan Telmanúly! Úly aqynnyng esimin iyelengen Abay oblysyn dengeyi tómen brendbuk arqyly kýlkige ainaldyrmanyzdar. Qazirgidey zamanauy jetistikterge qol jetken zamanda brendbukti dúrys tanday almaghandarynyz netken ókinishti edi. Qazaq "aytpasa, sózding atasy óledi" deydi. Danyshpan Abaydyng esimine Abay bolynyzdar. Abay atamyzdyng esimine layyqty brendbuk qabyldaularynyzdy ótinip súraymyn".

Múratbek Aghzashúly,

suretshi, zeynetker ústaz

Semey qalasy

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3224
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279