Almaty oblysy ishki ister departamentining búrynghy basshysy Serik Kýdebaev bas bostandyghynan 10 jylgha, polisiya general-mayory ataghy men memlekettik nagradalarynan mәngige aiyryldy. Áytkenmen ol «sýtten aq, sudan tazamyn» deuden tanbady. «Men kinәli emespin. Óz halqyma, әielder men balalargha oq atpadym, azaptamadym», – dedi Kýdebaev sot otyrysynda. 

Keshe sotty bolghan eks-generaldyng byltyrghy qantarda «tas qamalyn» tastay qashuy detektivke bergisiz kórinis bolghan edi. Sottaghy ótirik-shyny aralas aitqan sózi osy oqighanyng jan tebirenterlik ekshn-filimge ainaluyna ynghay bildirip túrghanday.

Kýdebaevtyng soty biyl qantar aiynda bastaldy. Memlekettik aiyptaushy onyng qylmys dәrejesin eskere otyryp, toghyz jyl bas bostandyghynan aiyru kerek dep tapqan. Alayda Kýdebaev auruhanagha týsip, 10 nauryzda ótetin sot otyrysy birneshe ret keyinge shegerildi. Osy uaqyt boyy eks-general myrza qamaqta otyrdy. Nauryz aiynyng ayaghyna taman myrza qamaqta otyrghan qaraghymnan kóz jazyp qaldyq.

Qazaqstannyng shekara qyzmeti Kýdebaevtyng resmy júmys istep túrghan ótkizu punktteri arqyly memlekettik shekarany kesip ótpegenin habarlady. Al 27 sәuirde onyng Týrkiyada ústalyp, elge jetkizilgeni belgili boldy. Tuystary bolsa: «Kýdebaev әdildik izdep, Qazaqstangha óz erkimen oraldy», – dep mәlimdeme jasaugha asyqty. Ras, onyng «óz erkimen» berilui óte «qiyan-keski» jolmen jýzege asty.

Qoyan ayaghyn jegen eks-general «әdildik izdep» әueli taudy kesip ótip, aiyr qalpaqty aghayynnyng jerine barypty da, Manas әuejayynan Ystambúlgha attanypty. Onyng ýstine Týrkiyada túrugha rúqsat súrap ýlgeripti de. Ol «әdildikke jetu» ýshin dәl osynday «tóte joldy» tandaugha mәjbýr bolypty-mys.

Kýdebaevqa «Auyr zardaptargha әkep soqqan qyzmettegi әreketsizdik», sonday-aq «Biylikti nemese lauazymdy asyra paydalanu» baptary boyynsha aiyp taghyldy.

Biraq dausyz fakt: «Qandy Qantar» túsynda, Qazaqstanda jappay tәrtipsizdikter bastalghannan keyin Almaty oblysynyng komendanty qyzmetin atqarghan Kýdebaev qaruly kýzetshilerin ertip, polisiya bólimining ghimaratynan shyghyp ketken. Ol memlekettik manyzy bar organdy qorghauy kerek edi. Nәtiyjesinde, býlikshiler ghimaratty basyp alyp, qaru-jaraqtardy úrlap ketken. Qoldy bolghan qaru-jaraq keyin kóshede atylghan.

Mitiyndi bastaghan halyqtyng sybaylasy ma, әlde «qay jengening meniki» dep әlipting artyn baqty ma – Kýdebaevtyng qantar oqighasyndaghy róli turaly әli naqty jauap joq.

Al múnday adamdar sol kezde qazaq elitasynda óte kóp bolatyn. Búl mәselede senimdi týrde kesim aitu qiyn, sondyqtan osynau oqigha eks-generaldyng bolashaq taghdyryna jaqsy nemese jaman әser etpedi. Bir jaghynan, onyng jazasy 18, 16 jәne 15 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan taghy bir eks-general, Qazaqstan Últtyq qauipsizdik komiytetining búrynghy basshysy Kәrim Mәsimov pen onyng eki orynbasary – Ashat Sadyqúlov pen Dәulet Erghojinge qaraghanda jenil.

Ekinshi jaghynan, sot oghan ýsh jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan Mәsimovting orynbasary Marat Osipovqa qaraghanda әldeqayda auyr jazagha kesti. Alayda qay jaghynan alyp qarasanyz da Nazarbaev túsynda shen men lauazym alghan generaldardyng kóbine Jana Qazaqstanda tyqyr tayaghan. Olardyng «júldyzdary» men «jolaqtary» iyghynda sol kýii túr. Degenmen әli qansha túratyny belgisiz.

Qasym-Jomart Toqaev bir kezderi týkirigi jerge týspegen «qúdiretti» eks-generaldardyng taghdyryna ghana emes, «Nazarbaevtar klanynyn» biylik etu tarihyna da nýkte qoigha bel baylady. Olargha preziydent Toqaevtyng jana Qazaqstanynda oryn joq.

«Kýdebaev isi» – «Birinshige» qúlay berilgenderden arylu prosesining basy bolghan joq jәne sony da emes. Bәlkim, shuly sot prosesteri bolmaytyn shyghar, biraq otstavkalar tolqyny, qyzmetten bosatu, «eski kýnәlar» ýshin qozghalatyn qylmystyq isterding kóbeyetini anyq. Búghan qosa Memleket Basshysy sayasy jәne biznes elitanyn, sonday-aq «biylikke kóterilgen qazaqstandyq generaldardyn» qataryn tazartady.

Ol memlekettik apparatty birtindep tazartyp jatyr. Túnghysh preziydentting jiyeni Qayrat Satybaldy jemqorlyq ýshin alty jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Darigha Nazarbaevanyng dosy Qayrat Boranbaev kvaziymemlekettik qúrylymdardyng qarjysyn jymqyrdy degen kýdikpen qamauda otyr. Úzaq jyldar boyy NÁN-ning «jeke bankiyri» sanalghan Kәrim Mәsimovti úzaq uaqytqa temir tordyng arghy jaghyna jiberdi. Prosess bastaldy, alayda Qazaqstannyng jana Preziydentining eng radikaldy jaqtastary múny jetkiliksiz dep esepteydi.

Olardyng pikirinshe, Toqaev keyingi 25 jylda búrynghy Preziydentting tóniregindegi adamdar offshor arqyly shetke shygharghan shamamen 160 milliard dollardy qaytarghanda, memlekettik mekemelerden «Nazarbaev ruhy» mýlde joyylghanda jeniske jetedi. Biraq osynau radikaldardyng kónili qalatynday jaghday bar. Qasym-Jomart Toqaev – «Jeti ret ólshep, bir ret kes» qaghidasymen әreket etetin sayasatker. Ol ainalasyn eskiden aryltudy bastaugha bolatynyn jaqsy týsinedi, biraq ony toqtatu nemese kem degende, baqylau óte qiyn ekenin de biledi.

Sonday-aq, Toqaevqa búghan deyin oryn-taqta otyz jyl otyrghan kisi qaldyrghan sayasy jәne әleumettik «minalardyn» sanyn da úmytpauymyz kerek. Mina alanynda by biylemeydi. Sondyqtan Qazaqstan eski-qúsqydan demde arylyp, kýrt janaryp ketedi dep kýtuge bolmaydy.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz