Dýisenbi, 15 Shilde 2024
Ádebiyet 2645 8 pikir 13 Mamyr, 2023 saghat 17:36

Jazushylar odaghy: Ótken 5 jyldyqta ne isteldi?

Kýni keshe QR Jazushylar odaghynyng kezekti qúryltayy ótip, odaq tóraghasy saylandy. Odaqty osyghan deyin basqaryp kelgen aqyn Úlyqbek Esdәulet tóraghalyqqa óz kandidaturasyn úsynbaytynyn aitty. Al qalamgerlerden iriktelgen 102 ókil Jazushylar odaghyn basshy etip Mereke Qúlkenovti saylady. Qúryltay qalay ótti, onda ne aityldy, biz osyghan deyin egjey-tegjeyli jazdyq.

Al osyghan deyingi 5 jylda odaqta naqty qanday sharualar atqaryldy? «Qazaq Ádebiyeti» gәzetining bas redaktory, jazushy Dәuren Quat ózining әleumettik jelidegi paraqshasynda ótken bes jyldyqtyng esebin tizip, jazba jariyalady. Biz Abai.kz oqyrmandaryna atalghan jazbany úsynghandy jón sanadyq.


Dәuren Quat:

«Osy júrt songhy kezde týie men Qadyrdy kórmeytin bolypty», – depti ghoy bayaghyda Qadaghamyz – Qadyr Myrzaliyev. Sol Qadaghang aitpaqshy, osy kýngi júrt esh nәrseni kórmeytin bolghan ba, әlde kóre almaytyn bolghan ba – birdene, әiteuir. Siz aitasyz: «Jazushylar odaghy bes jylda týk bitirgen joq» dep. Al, biz: «Qoy-ey, kóke» deymiz. Dúrysy – siz «joq» dep, biz «bar» dep tartyspay-aq, bes jyl Úlyqbek Esdәuletting qúzyrynda bolghan JO-nyng qyzmetine az-kem toqtalyp qana óteyik.

Úlyqbek Esdәuletting komandasy salghan jerden qazaq әdebiyetin Aziya, Europa әdebiyetimen jalghastyrugha úmtyldy. Ánsheyinde ghoy, «qazaq әdebiyeti әlem elderining әdebiyetinen artyq bolmasa, kem emes» dep, keude qaghamyz. Ambisiyamyz ayaqqaptay. Dúrys. Keude degen bolu kerek. Biraq sol keudendi, siz ekeumizding әngimemizding orayyna búrsaq, әdebiyetimizdi әlemge әigili etu ýshin әidik әlemmen tildesip, ýndesip ómir sýre bilu de kerek shyghar. Astanada arasyna jyl salyp Euraziya, Aziya forumynyng ótuinde osynday mәn bar. Atalghan úlyq jiyndargha Europadan, alyp Aziya qúrlyghynan qanshama aqyn-jazushy kelip qatysty. Osy jiyndar «mal shashardyn» oiyny ma siz she? Joq, qúrmettim! Týnekke qúlaghan týk bilmesting biri emessiz ghoy, sondyqtan forumdardyng paydaly jaghyn ishinizden bek týsinesiz. Biraq moyyndaghynyz kelmeydi, ә?..

BÚÚ-nyng alty tiline audarylyp qazaq qalamgerlerining tuyndylary antologiya bolyp shyqty. Bәlkim búl antologiyagha sizding shygharmalarynyz enbey qalghan shyghar? Ókinishti, әriyne. Alayda men sizding darhan kónilinizge senemin.

«Jә, mening shygharmam alpauyt alty tilge audarylmaghan eken. Alayda mening ana tilimde jazylghan kórkem dýniyeler әdebiyet әlemindegi kenistikti sharlap ketti».

...dep marqaydynyz siz. Jәne siz bylay oilauynyz da mýmkin: «Markesterding atyn aiday әlemge tanytqan antologiyalar emes, shygharmasy ghoy. Men de solay tanylamyn, әkesin!».

Siz bar ghoy, siz óte dúrys oilaysyz osy.

Antologiya demekshi, Madrid qalasynda «Qazirgi qazaq poeziyasynyng antologiyasy» klassik aqyn Husto Horhe Padronnyng audarmasymen ispan tilinde jaryq kórdi. Túsauy Madridte jәne Astanadaghy Ispan Elshiliginde kesildi. 20 jas aqyn Ispaniyagha baryp, prezentasiyagha qatysyp qaytty.

20 jas aqyn! Ua, pәli! Kórip pe eng keremetti búryn múnday!

Al, endi, «Kensesinde qúiryq basyp otyrmaytyn» Úlyqbek qazaq aqyn-jazushylarynyng el ishindegi qamyn úmytyp, syrtqa qana úmtylghan eken» deseniz, qatty qatelesesiz. Sausaghynyzdy býgip sanay bastanyz, aitayyn:

1. 2018 jyldyng mamyr aiynda Taldyqorghan qalasynda Qazaqstan Jazushylar odaghy men oblystyq tilderdi damytu basqarmasynyng úiymdastyruymen jas әdebiyetshilerding respublikalyq «Jetisu kóktemi» festivali ótti.

2. 2018 jyly Qazaqstan Jazushylar odaghy «Ádeby ólketanudy damytu» jobasy ayasynda Núr-Súltan, Almaty, Semey qalalary men Aqmola, Qyzylorda, Jambyl, Manghystau, Pavlodar, Týrkistan, Atyrau, Aqtóbe, Qaraghandy, Soltýstik Qazaqstan jәne Shyghys Qazaqstan oblysy, t.b. oblystarda júmys jýrgizdi. «Ádeby ólketanudy damytu» jobasynyng nәtiyjesinde QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining qoldauymen 27 jazushynyng shygharmalaryn toptastyrghan 9 kitap jaryq kórdi.

3. 2018 jyldan bastap Qyzylorda qalasynda «Mәrtebeli poeziya» festivali ótkizilip keledi.

4. QR Kәsipodaqtar federasiyasymen birlesken memorandum negizinde zeynetker qalamgerlerding 50 payyzdyq jenildikpen sanatoriylerde em qabyldauyna qol jetkizildi.

5. 2019 jyly Qaraghandy oblysy әkimdigining qoldauymen «Jastar forumy» ótti. Forumda jas qalamgerlerdi Odaqqa qabyldap, sheberlik sabaqtary ótti.

6. Jazushylar odaghynyng ótinishimen Atyrau oblysynda J.Nәjimedenov pen Gh.Slanov atyndaghy 10 syilyq taghayyndaldy.

7. 2019 jyldan Shyghys Qazaqstan oblysynda «Abay әlemi» atty seriyamen jergilikti qalamgerlerding kitaptary jaryq kórip keledi. Qazirge deyin 200-ge tarta tom jaryqqa shyqty. Múnda «Tór Altay jyrlaydy» atty әdeby festivali jýieli týrde jyl sayyn ótkizilude.

8. Almaty qalasy әkimdigining qoldauymen qazaq qalamgerlerining qasiyetti ordasy – Qazaqstan Jazushylar odaghynyng ghimaratyna kýrdeli jóndeu júmystary jýrgizildi.

9. 2020 jyldan bastap Qazaqstan Jazushylar odaghynyng qatysuymen, Aqtóbe oblysy әkimdigining qoldauymen, «Ádebiyet. Ruh. Qogham» atty respublikalyq forum ótti. Forumda 10 nominasiya boyynsha syilyq taghayyndau dәstýrge ainaldy.

10. Shymkent qalasynda 2020 jyly «Mәrtebeli poeziya minberi» atty әdeby alang ashyldy. Onda Poeziya keshteri dәstýrli týrde ótude.

11. Almatyda túratyn 400 jazushynyng kitaptaryn shygharu, әrqaysysyna jyl sayyn qala әkiminen dәstýrli týrde 500 myng tengeden stiypendiya berilui de – Jazushylar odaghynyng úsynysymen bolyp jatqan sharualar.

12. Janadan ashylghan Týrkistan, Abay, Úlytau, qayta ashylghan Almaty, Jetisu oblystarynda Jazushylar odaghynyng filialdary júmys istep jatyr.

13. Jastargha arnalghan «Altyn tobylghy», «Altyn saqa», «Aytúmar», «Úly dala» («Amanat» partiyasymen birge) konkurstaryn jyl sayyn ótip keledi. Biyl «Úly dala» konkursy elimizding audandarynan bastalyp, oblystarynda ótip, respublikalyq bayqaumen ayaqtalatyn bolady.

14. Attay shauyp ótken aradaghy bes jylda Jazushylar odaghynyng oblystaghy filialdarynyng júmysy jandandy.

15. Ásirese, Dәuletkerey Kәpúly jetekshilik etip, qyzmetin jetegine alghan Astandaghy Jazushylar odaghynyng filialy eren isterge boy úrdy.

Astanada túnghysh ret jazuyshlargha jeke shygharmashylyq ghimarat berildi. Euraziya astanalary qalamgerlerining forumy ótti. "Samúryq" atty әdeby jurnal jaryq kórdi. Aqyndar alleyasy ashyldy. Astanada túratyn 30 qalamgerding kitaby shyqty, t.b.

Júrt keshe ghana «Jazushylar odaghyndaghy jana basshylyq» dep jýrgen jana basshylyq qyzmetine kiriskeli de belesebetting dóngelegindey zyryldaghan (әzil) bes jyl óte shyghypty. Qúryltayyng qútty bolsyn, qayran elim!

Pysy: Jogharyda Jazushylar odaghynyng asa iri kólemde sharalar úiymdastyryp, shygharmashylyq úiymnyng qyzmetin jana beleske kótergenin jazdym. Osy forumdardyng barysynda Aqberen Elgezek bauyrym jarqyldap erekshe kózge týsti. Ol sonda kýndiz kýlmedi, týnde kóz ilmedi. Men ony bilemin. Bilgen song aitamyn. Aqberen auqymdy megajobalarmen júmys istey alatyndyghyn, miy tolghan megajobalar ekendigin (әzil) tóraghanyng birinshi orynbasary bop atqarghan qyzmetinde dәleldep berdi. Ol Úly-aghasyna senimdi serik, újym aldynda naghyz serke bola bildi. Bútyna tolghan bir úlyqqa qyzmeti jaghyp jaqynday qalsa, júrtty jamandap, intriga úiymdastyryp, shantaj jasap, jaqyndy alys, alysty jau qylatyn orynbasralar bolady. Aqberen onday ospadarsyzdyqqa barghan joq. Ol Odaqtyng qyzmetin ilgerletu ýshin әrtýrli jobalar oilap tauyp, iygilikti isterdi ýilestirip, ozyq iydeyalardyng sonynda jýrdi. Endeshe Aqberendey azamat ýshin tughan halqyna qyzmet etetin jol әrqashanda tabyla bermek.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1207
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1897
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1941