Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Ádebiyet 2951 3 pikir 16 Mamyr, 2023 saghat 12:39

Qazaqtyng Zardyhany...

(estelik-esse)

Kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, Tarih ghylymynyng doktory marqúm Zardyhan Qinayatúlynyng 80 jyldyghy koviyd-pandemiyasyna baylanysty ótpey qalghan edi. Eshten kesh jaqsy dep, izgi ghalymdy eske alu keshi, ghylymy maslihat aldaghy kýnderi Tarih jәne Etnologiya institutynda ótpekshi. Soghan sәikes, jerles jurnalisting esteligin jariyalaudy jón sanadyq.

«Zardyhan agha» desek, mongholiyalyq qazaqtarda osy esimdi bilmeytin adamdar kemde kem shyghar. Sebep, sol elde jetpis jyl ýstemdik qúrghan «kazarmalyq sosializmnin» qúlap, erkin demokratyalyq qoghamnyng qúryluyna birden-bir ýles qosqan túlgha retinde úmytpay eske alady, keyingi úrpaq ýlgi tútady.

Ásirese, osy estelikti jazyp otyrghan óz basym, búl auqymdy qoghamdyq qozghalysqa tikeley qatysqandardyng qatarynda bolghandyqtan marqúm Zardyhan Qinayatúlynyng osy tarihy istegi orynynyng erekshe ekenin biletinmin, ol jóninde kóptegen oqighagha kuә da edim. (Keyin, maghan sol elding Preziydenti jarlyghymen «Mongholiyanyng Demokratiyalyq ózgerisining agha qayratkeri» ataghyn bergen-di)

Oq atylyp, adam shyghyny bolmasa da qiyan-keski sayasy tartystardy bastan keshe otyryp, tot basqan tegershiktey siresip qalghan qoghamdy jandy qozghalysqa keltiruge tikeley týrtki bolghan eng alghashqy Halyqshyl Qozghalysqa (Ardchilsan Hódólgóón) shaqyrghan tótenshe Qúryltay Ulanbatyr qalasyndaghy Kәsipodaghy Komiytetining jeke ghimaratynda ótken-di. (1989-jyldyng ayaghynda)

Al, búl memlekettik dәrejedegi komitting sol kezdegi basshysy Zardyhan aghay bolatyn. Olay bolsa, búl qozghalysty úiymdastyrushy jastardy (S.Zoriyg, Elbegdorj, Batýýl, Batbayarlardy) qoldap, olargha qorghan bolghan birden-bir kisi Zaqang ekeni belgili.

Óitkeni, sol kezdegi Mongholiyanyng biyligin qolgha ústap túrghan MAHN (Mongholiyanyng Halyq Tónkerisshil Partiyasy) Ortalyq Komiytetining toghyz buro-mýshesi (tovchoony yosin gishýýn)  ýshin, búl Demokratiyalyq Qozghalystyng qateri, qazirgi Qazaq Elindegi Qazaqstannyng Demokratiyalyq Tandauy partiyasyna úqsas deuge bolady.

Zaqang ózi de osy biylikting bir tarmaghyn ústap otyrghan kommunist qyzmetker bola túra, osynday erlikke baruy ol kisining әdiletshil, azattyqty sýietin burokratiyagha qarsy adam ekenin kórsetken naqty dәlel.

Áytpegende, óz qara basynyng qamyn oilasa, Zaqang ol kezde tórt qúbylasy ten, eng jogharghy lauazymdy kommunist sheneunikterding qatarynda edi. Mine, osynday jaghdayda jap-jas sayasy qozghalysty qoldaghan Zaqandy Monghol tarihynda «demokratyalyq qozghalystyng әkesi» deuge layyq әri monghol halqy da ol kisini solay dep, baghalaghan.

Jogharyda atalghan tarihy dәleldi, odan da anyqtay týssek Mongholiyanyng Demokratiyalyq Qozghalysynyng alghashqy Qúryltayy sol Zaqandar otyrghan ghimratta ótkennen keyin Mongholiya Kәsip Odaghynyng tól basylymy «Hódólmór» (Enbek) gәzetinde osy Qúryltay turaly maqala jariyalandy. Búl ol kez ýshin, búltsyz aspannan jay týskendey óte dýmpuli oqigha edi. Janalyqty jabyrlay oqydyq. Burokratiyalyq túmanda qalghan elding sanasyna sәule týsirgendey qatty әser etti. Búl basylymdy ózi tikeley baqylap otyrghan Zardyhan ekenin eskersek, temirbetonday shógip jatqan partiyalyq senzurany  búlaysha ysyryp tastau da ruhany erlik deuge túrady.

IYә, osydan keyin kóp keshikpey Mongholiyada alapat qoghamdyq tolqular bastaldy. Toqsanynshy jyldyng qaqaghan sary ayazynda Ulanbatyrdyng Ýkimet Ýii ornalasqan ortalyq alanda býkil halyqtyq kóshe sherui bastaldy. Negizgi úrany «Tovchoony yosin gishýýn ogsor!» (Toghyz mýshe ornynnan ket!) boldy.

Sóitip, qarapayym halyq pen eldi jetpis jyl basqarghan kommunistik biylik betpe-bet keldi. Búl kóshe sherui ondaghan kýnge sozyldy, Mongholiyanyng on segiz aimaghynda da sonday qozghalystar kórinis bere bastady. Eng sonynda, osy Demokriyalyq Qozghalystyng lidrleri «uls tóriyn ólsgólón» (sayasy ashtyq) jariyalap, ayaz shókken kóshede monghol kiyiz ýy tigip nәr tatpay jata bastady.

Qantógis qateri alys emes edi. Sol kezdegi Ishki Ister minstri Dejid degen kisi, «mynanday bassyzdyqty kýsh qoldanumen toqtatu dúrys!» degen. Alayda, MAHN  Birinshi Hatshy lauazymyndaghy Batmónh búghan jol bermedi, «Osy tolqyp túrghan halyqty atsaq ishinde bizding de tuystar bar, jerlestermiz de jetedi, erteng tarihtyng aldynda qarabet bolamyz, osy jastardyng aitqanyn ornyndap ornymyzdan keteyik!» deydi.

Dәl solay boldy da. Bastaghy burokratiya orynyn bosatyp, P.Ochirbat syndy janashyl basshylar ózgeriske jol ashty.

Toqsanynshy jyly «Alghashqy demokratiyalyq saylau» jýrdi. Mongholiyanyng Demokratiyalyq Qozghalys partiyasy elding Úly Qúryltay palatasynan qyryq payz oryn aldy.

Sonyng arqasynda, eng alghashqy adam qúqyn qorghaytyn zandar shyqty: Jetpis jyl óz elinen attap basa almay qamalghan halyqqa «Erkin emigrasiya zany» (mongholiyadaghy qazaqtargha da Qazaqstangha kóshuge jol jol ashqan osy zannyng nәtiyjesi), «Mal men oghan tiyesili jerdi malshynyng ózine menshikteu zany» (Kolhozdyng jalshylyghynan iyini týsken kedey malshylar bir jylda bayyp shygha keldi), «Árbir sharuashylyq jәne óndiris orny onyng býkil júmysshysyna teng aksiyamen bólinu zany» t.t. osynday shúghyl ózgeristerding nәtjesinde, Kommunisterding elu jyl jinalys pen qauly qarar arqyly bitire talmaghan isin, jeke menshik qúqymen qúrylghan naryqtyq ekonomika, birer jylda tanghalarlyq jetistikke bastady.

Mine, qoghamnyng osynday qan tógissiz beybit jolmen izgilikke qadam basuyna Zardyhan Qinayatúlynyng lidrlik kóregendigi aiyryqsha boldy, dey alamyz.

Demokratiyalyq auqymdy ózgeristerding kezeninde san-aluan qayshylyqtar da shyqty. Jana kózgharasty bótensu, baspasózdegi pluralizmdi anarhiyamen shatastyru, eskilikten ketkisi kelmeu, pikir aluandyghyna dúshpandyqpen qarau, janashyldyqqa qarsy túru... sekildi tobyr qauymnyng sanasyn janartu isine de Zardyhan aghamyzdyng qosqan ýlesi eresen edi.

Sol kezdegi tyghyryqqa tirelgen kommunisterding «Ýnen» (Shyndyq) atty bas gәzetine Q.Zardyhannyng óz әriptesterine arnap jazylghan ataqty maqalasy shyqty «Baydal hýnd gevch garah zam biy» (Jaghdayymyz qiyn, alayda shyghar jol bar!) degen. Búl jazba, jana qoghamgha qadam basyp, biraq oilamaghan mәselelerge tap kelgen qauym ýshin baghdarsham sekildi, jol kórsete bildi.

Zaqannyng aralasuymen ondy sheshilgen kóptegen jaghdaylardyng bәrin atamay-aq, eleuli birerin eske salayyn. Bayan-Ólgey aimaghynan Úly Qúryltaygha saylanghan bir deputattyng mandaty berilmey, dau tudy.  Aymaqtyng janashyl belsendileri taghy da kóshege shyghyp shu kóterildi, últtyq mәsele auyzgha alyna bastady.

Sózge erik berilgen kezenning tughany, bir jaqsylyq bolsa da, sony paydalanghan kerauyzdar, monghol ishinde yn-shynsyz ómir sýrip otyrghan qazaq qauymynyng mәselesin alabóten kóterui, jaqsylyq әkelmeytini belgili edi. Sonday bir tyghyryq jaghday shyqqanda, ortalyq ýkimet Zardyqan Qinayatúlyn Bayan-Ólgeyge arnayy jiberdi. Bir artyq sóz aitylsa, sayasy órt shyghyp ketu qaupi túrghan dauyldy sәtti Zaqang maydan qylshyq suyrghanday  jónge saldy.  Bayan-Ólgeyden qaytar jolda ózining tuystary túratyn Qobda aimaghyna da jolay sogha ketkenin estidik.

Sonda, bolghan qyzyq jaghdaydy keyin Almatyda Aqsay yqsham audanynda kórshi bolghan kezde maghan әngimelegen edi. Qobda aimaqtyng Ishki Ister basqarmasynyng bastyghy Zardyhan aghaygha arnayy kezigip bir syr aitqan eken. 1938-jyly Mongholiyada Stalinning tikeley búiryghymen baylar men moldalardy «esergýý barivchilah» deytin (tónkeris jaularyn ústau) sayasiy-repressiya jýrilgen. (Osy sayasiy-nauqanda jetpis myng lama, tórt mynday molda ústalyp atylghan degen derek bar)

Sonda, Qobda aimaghynan (ol kezde Bayan-Ólgey әli qúrylmaghan) ústalghan moldalardan tәrkilgen Qúran jәne basqa kitaptardy Ishki isterding jertólesine saqtap qoyghan eken. Álgi, basshy beybit-erkin zaman kelgendikten, Zaqana sony aluynyzgha bolady, deydi. Zaqan, shәit ketken bozdaqtardyng әrbirining taghdyryna qatysty sol bir kitaptardy ol joly alugha múrasy bolmay, keyin qayyra bara almay ketkenine ókinip otyrdy.

Demokratiyalyq ózgeristen keyin, Zardyqan Qinyatúly Monghol elining eng jogharghy lauazymdy qyzmetine taghayyndaldy, Ýkimetting premir-ministiring orynbasary boldy. Osynday ýkimettik san-salaly jauapty qyzmette jýrse de, ol kisi ózining últynyng qamyn bir sәtte úmytpay, Mongholiyadaghy qazaqtyng ziyaly qauymymen etene aralasatyn, óte qarapayym minezdi adam edi.

Álemdik dengeydegi kórkem-óner zertteushisi, ózi baulyghan Oilan, Tolghau degen úldary qazir dýniyejýzilik kórkem-kartina ónerinde tanymal bolghan marqúm Janathan aghamyz da Zaqandy ózine aqylshy tútatyn. Janathan ózining «Sagaan davaa» (Aq kezen) deytin qalanyng eng enseli jerindegi qolóner ereksheligimen salynghan ýiinde Zardyhan aghamen kóptegen keleli әngime ótkizgenin eske alushy edi. Sonda, «Halqymyzdyng jaqsy atyn shygharudyng jalghyz joly bar, ol ýshin dýniyejýzining óner әleminde júldyzday jarqyraghan tuyndy shygharu ghana» deydi, eken.

Janathan agha da, ol kisining osy sózin ýnemi eske alyp: «Japondy japon etip túrghan Toyota ghoy! Býkil adamzatqa paydaly nәrse oilap tabu kerek! Qazaq Abylayhanmen maqtanyp, Mongholdar Shynghyshandy tu etkennen payda joq!» deytin.

Toqsanynshy jyldardyng ayaghynda Zardyqan Qinayatúlyn Mongholiya Ýkimeti, Ózbekstandaghy Mongholiyanyng Tótenshe Elshisi etip taghayyndady, sonynda Qazaqstandaghy Monghol Elshiligining konsuly bolyp, zeynet jasynda Almatyda túraqtap qalghan edi.

Zaqang ózining azat ruhty, erkin oily minezinen esh ózgermedi, Qazaqstanda da shynayy demokratiya boluyn óte qalady, biraq múnda onday ózgeristing onay iske asa qoymaytynyn, qolayly kezenning ótip ketkenin, burokratiyanyng siresip túrghanyn payymdaghanday boldy. Ómirining songhy shaghynda ózining kәsiby mamandyghy tarihshy qyzmetin jalghastyryp, úrpaghyna, qazaqtyng ziyaly qauymyna jazghan kitabymen ýlgi boludy ghana maqsat etti.

Abay Mauqaraúly

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1181
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1843
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1895