«Ónerin syilaghan júrt órge shyghady, dәstýrin syilaghan júrt tórge shyghady» degen tәmsil bar.

Jaqyn arada respublikalyq «Qazaqstan» telekanalynan Qazaqstannyng Enbek Eri, halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, Memlekettik Gimning avtory, kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtyng tvorchestvosyna arnalghan ýlken konsert Astana qalasynan kórsetildi. Zәulim sarayda ótken auqymdy sharagha Preziydent Qasym-Jomart Toqaev bastaghan ziyaly qauym ókilderi qatysqanyn kórdik. Zalda jinalghan halyq Shәmshining әr oryndalghan әnine quanyp, zor yntyzarlyqpen qosyla shyrqap otyrdy. Osy bir tamasha kóriniske qatty tebirengen men kózime kelgen ystyq jasty әreng irkip otyrdym. Mine, jana, janghyrghan Qazaqstan! Mine, ózining talantty túlghasyn túghyryna qondyrghan qazaq eli! Maqtanugha túrarlyq oqigha...

Osydan otyz ýsh jyl búryn ózim kuә bolghan oqigha eriksiz esime týsti. 1990 jyl. Shilde. Radioqabyldaghyshtan berilip jatqan súhbatty qúlaghym shalyp qaldy. Súhbat berushining dauysy qarlyghynqyrap shyghady. Ángime óner, әn turaly órbidi. Aytqandary únap otyr. «Kim boldy eken?» degen qyzyghushylyghym órshy týsti. Jurnalisting «Shәmshi agha» dep  kezekti súraghyn bergen kezde ózimning bala kezden әnin tyndap ósken Shәmshi Qaldayaqov ekenin týsindim. Súhbat ayaqtaldy, al mening oiyma mektepte oqyp jýrgen kezim esime týsti.

HH ghasyrdyng alpysynshy jyldary kemenger jazushy Múhtar Áuezov «Qaratau tәji-Kentau» dep súlulyghyna tamsanghan kenshiler qalasy shynynda kórkem de, әsem qala. Tau-ken salasynda «jyldam búrghylau» (skorostnaya prohodka) jóninen әlemdik rekordtardy birneshe mәrte janartqan, ekonomikalyq-әleumettik mәdeny jaghynan respublikada ataghy shyqqan shaghyn qalalardyng biri emes, biregeyi boldy. Kәri Qarataudyng baurayynda ornalasqan osy shaghyn qalada mening balalyq, baldәuren shaghym ótti.

Kóktemning jayma-shuaq kýnderining birinde №2 mektep-internatyndaghy synyp jetekshimiz Hasenov degen aghay әn sabaghynda: «Al, balaqaylar býgin biz myna bir tamasha әndi  ýirenemiz», - dedi.  Qolyndaghy bir  japyraq  qaghazda әn  mәtini.  «Ánning avtory sýiikti kompozitorymyz Shәmshi  Qaldayaqov» dedi de, ózi shyrqay jóneldi. «Ana tuarly jyr» әnining әueni men tamasha sózi bәrimizdi birden baurap aldy.  Shalghay auyldardan  kelip,   mektep-internatta  oqyp jatqan qara domalaq balalar alysta qalghan analary esine týsip, kózderine jas aldy. Sýiemeldeushi akkordeonshy bala bizden 4-5 synyp joghary oqityn, keyinnen el tanyghan talantty kompozitor   Seydolla Bәiterekov edi...

Mine, mening Shәmshi aghamen tanystyghym osylay bastaldy.

Radioqabyldaghyshtan shyrqalghan «Baqyt qúshaghynda» әni qalyqtap baryp basyldy. Shәmshi agha әngimeni ary qaray jalghastyrdy.

Yapyray, Shәmshini ózin kórmek týgili dauysyn óz qúlaghymmen alghash esituim. Anyz aghanyng kózi tiri ekenin, búl ómirde bar ekeni men ýshin ýlken janalyq boldy. Ol kezde Almatydaghy «Qazaqtelefilim» studiyasynda tyrnaqaldy tuyndylarym «Halimat taghdyry», «Joqshy», Mústafa Óztýrik turaly «Baryp qayt, balam, auylgha!» filimderin teleekrangha shygharghan kezim. Qaytsem de Shәmshi aghany tauyp alyp, kinogha týsirsem degen iydeyanyng dәl sol kezde kelgeni ras.

Júmysyn endi bastaghan jas rejisserdi úly kompozitor Shәmshimen efirde kezdestirgeni ýshin   jasy jýzden asqan qazaq radiosyna raqmet aitamyn!

Aqiqatyna jýginsek, ótken ghasyrda 90-jyldardyng bas kezinde kompozitor  aghamyzdyn  beynesin,  ózimen aralas-qúralas ýzengiles joldastary bolmasa, jalpy halyq bile bermeytin edi. Shәmshi Qaldayaqovtyng túsynda kino, televiydeniyning respublikamyzda damyghan kezi emes pe? Ol kezderi   teledidardy qosa qalsang әnshilerimiz әn aityp, aqyn-jazushylarymyz ólenderin oqyp, aldynghy qatarly júmysshy, malshy qauymy, kolhozshylar jalyndy sózderimen este qalatyn. Ókinishke oray,olardyng ortasynda halqy shyn sýiip qabyldaghan Múqaghaligha da,  Júmekenge de,  Shәmshige  de jәne basqa úly túlghalarymyzgha oryn tabylmady.

Últ mýddesi ýshin tolaghay qyzmet etken qazaqtyng ziyaly ókilderin dәriptemeu sayasaty ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldarynan bastau alyp, ol ýrdis elimiz tәuelsizdik alghangha deyin qatang týrde  ashyq jalghasyn tapty.

1990 jyly Shәmshi Qaldayaqovtyng 60 jyldyghyn atap ótudegi kedergiler, qiynshylyqtar turaly  jazushy Orazbek Bodyqovtyng «Shәmshi turaly jyr» kitabynda egjey-tegjeyli jazylghan.  Orekeng Shәmshimen birge egiz qozyday bolyp, kompozitordyng ómirining songhy ýsh jylynda júptary ajyramay birge jýrdi. Jambyl oblysynyng birinshi hatshysy Hasen Bektúrghanov qala manyndaghy dýngen auylynan ýy qúrylysyn jýrgizuge jer bergen. Sol jerde ýiding irgetasyn ghana qalap ýlgergen Shәmshi aghamyz H. Bektúrghanov qyzmet auystyrghan song salam degen ýiin bitire almay, tek garaj salyp alghan eken. Sol jerde qayran Shәmshi agha on jeti jylday tirshilik keshken. Búl jәitter kompozitor turaly kino týsirilip bitkennen keyin belgili boldy.

Shәmshining garajynda Orekeng men Shәkeng qonyr kýreng shaydyng ýstinde tandy atyryp talay әngime-dýken qúrady eken. Úly kompozitordyng auzynan shyqqan әrbir sózdi qalt jibermey, qaghazgha týsirip, ózine qayta oqyp berip, Shәmshi aghanyng týzetulerimen rizashylyghyn alyp otyrghan.

Men Shәmshi turaly 1991 jyly kompozitordyng kózi tirisinde «Qazaqtelefilim» studiyasynda «Qayran, Shәmshi», 2010 jyly kompozitordyng 80 jyldyghy qarsanynda «Qazaqfilim» kinostudiyasynda tolyqmetrajdy «Shәmshi», 2012 jyly «Qazaqstan» telekanalyna arnap «Shәmshi Qaldayaqov» atty  ýsh filimdi osylay ýsh kezende týsirdim. Keyingi týsirilgen filimderde Shәmshi turaly tyng derekterdi filimge mýmkindigimshe kirgizuge tyrystym. Biraq Shәmshi әlemi túnghiyq, teren, qansha zertteseng de tausylmaydy.

Kompozitor ózining alpys jyldyghyn atap ótu jayyna erekshe mәn berip, alandap, mazasyz kýy keshken. Sol kezde janynda jýrgen Orekenning enbegi orasan zor boldy. Jazushy biylikting talay esigin batyl ashyp, Shәmshining alpysqa tolghanyn aityp, atausyz, ataqsyz qalmauyn ótindi. Sol jyly Shәuildir audanynyng Qúrmetti azamaty ataghy berilip, sol kezdegi audandyq kenesting tóraghasy Múhamedqasym Shәkirovting qoldauymen audanda 60 jyldyghy toylandy. Osynday jergilikti jerding kókiregi oyau azamattary Shәmshini qoldarynan kelgenshe qoldaghanymen astanamyz Almaty jaq ýnsiz qaldy.

1989 jyly mereytoyynyng qarsanynda alghan ataghy jayly jazushy Orazbek Bodyqovtyng myna әngimesin berudi jón kórdim.

«Shәmshining búl ómirde tartqan tauqymeti az emes-tin. Áytse de, oghan «Qazaq SSR-y ónerine enbegi sinirgen qayratker» degen ataq beriler ma eken? - dep kýtip jýrgen kýnderding sarsyldyrghan azabyn aityp jetkizuge til jetpeydi.

Búl 1989 jyldyng jaz aiy bolatyn. Bizder Shymkentting týbindegi Leninsk degen auylda  Temirbekov  Rayymqúl  degen  muzykant  jigittin  ýiinde  qonaq bolyp otyrghanbyz. Tanertengilik gazetti qarap otyrghan Shәmshining dauysy oqys shyqty.

- Mә! - dedi ol maghan gazetti úsynyp. - Myna ukazdy oqy.

Men qarasam, gazette Shәmshige «Qazaq SSR-na enbegi singen mәdeniyet qyzmetkeri» degen ataq berilgen jarlyq jariyalanypty. Ekeumiz bir-birimizge jalt qarastyq. Saghattyng tyqyly toqtap qalghanday boldy.  Jýregimizde jýretin bir әdemi saryn bar edi, ol da sap tiyldy... Al, eng bastysy, ekeumizding bar ýmitimiz birden ýzildi. Ásirese Shәmshiniki.

Sebebi, bar ómirin shygharmashylyqpen ótkizgen Shәmshide ne enbek kitapshasy, ne staj joq bolatyn. Sondyqtan da oghan zeynetaqy tiyisti emes-tin. Eger onyng kompozitorlyq enbegi baghalanyp, «óner qayratkeri» degen qúrmetti ataq alsa ghana arnayy zeynetaqy alatyn. Al, «ýzdik mәdeniyet  qyzmetkerine»  onday erekshelik tiyis emes.

-  IYe, bәri bitti... Tyndy...  -  dedi Shәmshi tereng kýrsinip.  -  Sengen qoyym sen bolsan, kýisegenindi úrayyn, degen eken bireu...

-  Apyray, nege búlay etti?  Olardyng búl isi sizdi kompozitor emes, avtoklub bastyghy degeni ghoy, - dep qaldy Rayymqúl.

IYe, kim dese o desin! Áyteuir, Shәmshige zeynetaqy joq. Býkil qazaq halqyna otyz bes jyl  ruhani  azyq  bergen  Shәmshi,  endi  alpystan  asyp  enkenge ainalghan shaghynda kók tiynsyz qaldy degen sóz búl.

- Dýniyede ne nәrse teren? Qay kól? - dedi Shәmshi dausy әreng shyghyp.

- Bilmeymin. Mýmkin, Baykal shyghar...

-  Joq, kónil, - dedi Shәmshi.  -Biraq, sol kólding ólige ainalghany jaman... Qúdayym, Baykal suala kórmesin.

Men Shәmshige jalt qaraghan edim, esil er jylap otyr eken. Ol ekeumiz ýsh jyl birge jýrgende, men Shәmshining shyn jylaghanyn kórgen emespin. Jýregi nәzik, ózi sezimtal Shәmshi op-onay kónili bosap, kózine ýiirilgen qos tamshyny ýzip tastap otyrushy edi. Al, búl joly shyndap jylady. Áldekimderding ondyrmay atqan oghyna, qolynan bar kelgeni ghoy, kóz jasymen jauap berdi. Shәmshi -  bala siyaqty qorghansyz, keyuana sekildi dәrmensiz  edi.  Sonday adamdy jylatu adam jýregine quanysh egetin әsem әndi jylatqaday bop sezildi maghan. Mine, kompozitordyng 60-jyldyghy qarsanyndaghy bolghan oqigha».

1990 jyly Shәkeng ózining qoyyn kitapshasyna «Men qoghamgha da, adamdargha da tәueldi emespin. Men tek Qúdaygha ghana tәueldimin!» dep jazba qaldyrypty.

Búl, zamangha kýilemegen, zamany iylemegen, Tәnirden ózgege bas iymegen asqaq ruh iyesi Shәmshi Qaldayaqovtyng bishara pendelerge bergen jauaby bolsa kerek.

«1991 jyldyng 25-26 qantarynda Shәmshining mereytoyyn Almatyda atap ótu ýshin kirmegen esigimiz de, tesigimiz de qalmady. Bәri qarsy boldy. (Ortalyq komiytet, Mәdeniyet ministrligi). Bizdi qoldamady. Jýregi nәzik Shәmshi ýshin búl adam kótere almas auyr soqqylar edi. Talay jerge ýmitpen kirip, del-sal bolyp shyqtyq. Eng sonynda jalynyp, jalbarynghan bizge Mәdeniyet ministrliginen, Qazfilormaniyanyng shaghyn zalyna, abyr-dabyr jasamay tynysh ótkizinder degen núsqau berildi. Salymyz sugha ketip endi qayttik dep jýrgen biz ýshin múnyng ózi toy ispettes edi» deydi jazushy Orazbek Bodyqov.

Búl Shәmshi Qaldayaqovtyng kózi tirisinde sýiikti qala Almtyda ótken eng alghashqy da, eng songhy konserti boldy. Konsertke sol kezdegi qala әkimi Zamanbek Núrqadilovten basqa birde bir lauazymdy túlghalar boy kórsetpedi, elemedi, eskermedi.

Qantar aiyndaghy sol konsert alghash ret kinogha tolyq týsirilip alyndy. Shәmshini kórgende kirpishe jiyryla qalatyn sol kezderdegi lauazymdy basshylar myna oqighany eriksiz esime týsiredi.

1978 jyly Jýrgenovting 80 jyldyghy Almatydaghy partiya tarihy instituty jertólesinde ótken. Sonda Ghabit Mýsirepov sol kezdegi mәdeniyet ministri Erkinbek Jeksenbekovke qarap: «Erkinbek, qaraghym!  Eki «Volgan» bar eken. Biraq týk bitirmey otyrsyn. Týk bitirmegening sol, myna Jýrgenov qayratkerdi qúlaghyng estidi. At-arbamen, polutorkamen jýrip-aq, Qazaqstanda 4 mynday, bir Almatynyng ózinde 18 mektep saldyrghanyn bylay qoyghanda, opera jәne balet teatrynyng irgetasyn ózi qalap ketip edi. 3 myng adam erkin otyratyn opera teatry túrghanda 150 adamdyq jertólege jinap otyrsyn. Keng zalgha halyqty jinamadyng ba? Enbegi bar edi ghoy!» degen eken úly jazushy Ghaben.

1991 jyly qatty nauqastanyp auruhanada jatqan Shәmshi Qaldayaqovqa Almaty qalasynyng sol kezdegi әkimi Zamanbek Núrqadilov ýlken azamattyq tanytyp, Shәmshi Qaldayaqov pen Áset Beyseuovke Qazaqstannyng Halyq әrtisi degen qúrmetti ataghyn alugha septigin tiygizdi. Búl ataq berilgennen keyin Shәmshi nebary 2 ay 10 kýn ómir sýrip, dýniyeden ótti. On bes jyldan keyin - 2007 jyly «Mening Qazaqstanym» әni elimizding Gimnine ainaldy. Memlekettik syilyqtyng laureaty atandy. 2023 jyly «Enbek Eri» ataghy berildi. Biraq múnyng bәri tym kesh edi. Áriyne, eshten kesh jaqsy degen, dey túrghanmen Qadyr Myrza aghamyzdyng :

Qaldyrmay eskerusiz bir isin de,

Talantty qadirlender tirisinde!

Keyde biz ondaylardyng jasy týgil

Kelemiz qadirlemey irisin de! - degen bir shumaq óleni kóp nәrseni anghartqanday.

1991 jyly Shәmshi agha turaly filimning alghashqy kadrlaryn týsirdim. Sonda deymin da, kino, televiydeniyening gharyshtap damyghan jetpis-sekseninshi jyldary úly kompozitor Shәmshi Qaldayaqov eskerusiz qala bergen eken. Onyng әnderi radiodan berilip jatty. Biraq, bet-beynesin halyq ekrannan kórmedi. Búl sonda sol kezendegi keybir lauazymdy qyzmetkerlerding ishtarlyghy men traybalizm uyna shaldyqqandardyng Shәmshige degen teris kózqarasy ma? Jazushy, dramaturg Orazbek Bodyqovtyng «Shәmshi Qaldayaqov turaly jyr» atty kitabynyng qúndylyghy sonda, onda kompozitordyng bizge beymaghlúm songhy ýsh jylyndaghy qiyn ómirin qaz-qalpynda beyneleydi.

«Ónerding jany - qúshtarlyq, jauy - ishtarlyq» degendey Shәmshining sol kezderi shetqaqpay  bolghany ras.

Bala kezimizden Shәmshi әnimen erjetken men ýshin aghanyng obrazyn derekti filim arqyly ózi sýigen, ózin sýigen halqyna jetkizu negizgi maqsatym boldy. «Múndasargha kisi joq, sózdi úgharlyq» dep Abay atamyz aitqanday búl da bolsa úly kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtyng jaraly janyna demeu bolar degen ýlken ýmit edi. Sebebi sol kezderi kópshilik halyq, әnderin jatqa aitqanymen, sýiip oryndaghanymen kózi tirisinde-aq aty anyzgha ainalghan Shәmshining búl ómirde bar-joghynan beyhabar edi-au.

Filim Shәmshi aghanyng adamy qasiyetin, bolmysyn tolyq qamtityn boluy kerek dep sheshtim. Kerekti materialdar jinamaq bolyp, arhivterdi aqtaru ýshin kinofoto múraghatynda bolyp, qansha izdesem de Shәmshi aghanyng beynesin kinohronikalardan taba almadym. Últtyq kitaphanadan alpysynshy jyldardyng basynda shyqqan әnderining notalaryn ghana taptym. Basqa mardymdy aqparattar bolmay shyqty. Búl meni tyghyryqqa tiredi. Endi ne isteu kerek degen oy mazalay berdi.

Kinossenariy jazu ýshin de kóp nәrseni zertteu kerek. Shәkeng turaly birdene biledi-au degen adamdardan súrastyryp edim: «Eee, Shәmshi Almatyny tastaghaly qashan.  Ony Jambyl, Shymkent jaqtan izde» dep kenes berdi. Sóitip qatty qinalyp jýrgenimde, Qúday berip, «Leninshil jas»,  «Ontýstik Qazaqstan» gazetterinde jazushy, dramaturg  Orazbek  Bodyqovtyng «Shәmshi  Qaldayaqov turaly  jyr»  degen  povesinen ýzindiler jariyalandy, ózime kerekti biraz maghlúmattardy sol gazetterden aldym.

Búl kitap 1994 jyly jaryqqa shyqty. Filim týsirilip bitkennen keyin Shәkeng turaly kóp maghlúmattardy osy kitaptan oqyp bildim. Átten, kino týsirilip jatqanda  osynau kóp  maghlúmattan qúlaghdar bolghanymda kinogha kirgizer edim-au dep ókindim. Biraq sәti týsip 2010 jyly «Qazaqfilim» kinostudiyasynda týsirilgen «Shәmshi» atty tolyqmetrajdy filimde osy olqylyqtardy týzetuge tyrystym.

Qayran Shәmshi, Orekene bar syryn aqtarghan eken. Basynan ótken oqighalaryn, әngime-dýken,  әzilderin jazushy múqiyat qaghazgha týsirip otyrghan. Shәmshining kompozitorlyghy bir basqa, onyng tigisin jatqyzyp әngime aitqanda tyndarmandaryn ózine baurap alatyn әngimeshildigi bir basqa eken. Al, Shәkenning tapqyr da, útqyr anekdottary ainalasyndaghylardy bir jalyqtyrghan emes. Kompozitor qazaqtyng halyq әnderining tarihyn óte jaqsy bilgen. Ásirese, Aqan Serining «Shyrmauyq» әnin tyndaudan bir jalyqpaghan.

Ahau, dýnie jalghan,

Ótti-au arman.

Súm taghdyr shyrmauyqtay,

Shyrmap alghan.

Aqan serining osy bir óleng shumaghy Shәmshi taghdyrymen ýndesip jatqanday... Al, Estaydyng «Qorlanyn» Shәmshining ózi oryndaghanda, qanatyn jayghan qústay ekilenip, tebirenip, naqyshyna keltire oryndaytynyn talay júrt tamsana aitqanyn esittik.

1991 jyly qantar aiynda Shәmshi aghamyzdyng 60 jyldyghy Almatydaghy konsert zalynda ótti dedim ghoy. Eki kýn qatarynan bolghan konsertke halyq kóp keldi. Sol joly Shәmshi aghamen kezdesuding reti kelmedi. Aynalasynda qaumalaghan qarapayym halyq qoshemettep-aq jýr eken. Quanyp qaldym. Búl jerde әngimelesudin  reti kelmes, keyin jeke sóilesermiz dep sheshtim.   Alayda, múnymnyng qate  ekenin kesh týsindim, sebebi, taghy da Shәmshi aghamyzdy taba almay  qaldym. Ol kisimen jýzdeskenimshe de tamyljyghan tamyz aiy kelip jetti. Shәkeng Shymkent qalasynan mening ýiime telefon shalyp, aldaghy aptada Almatygha keletinin eskertti de, «barghan song habarlasam» dedi. Búdan búryn súhbattasyp kórmegen adammen kezdesuge ishtey dayyndalyp jýrdim.

Sol eki arada jol týsip Jambyl (qazirgi Taraz) qalasynda túratyn Tolstoy aghanyng ýiinde qonaqta boldym. (Ol kezde Shәmshi aghanyng Jambylda túratynynan habarsyzbyn. Negizi Shәkeng ózining túraq jayyn ózge týgili jaqyn joldastaryna da kórsetuge namystanyp jýredi eken). Ángime ýstinde Shәmshi aghany kinogha týsirsem degen oiymdy aitqanymda, sol kezderi muzyka uchiliyshesining múghalimi bolyp qyzmet atqaratyn Úldar jengem:

- Shәmshi Qaldayaqov aghamyz osy ýiding qúrmetti qonaghy bolyp, myna tórde otyrghan, - dep jatyr. Oqigha bylay bolghan eken. Erte kóktemde Shәmshi agha, ózining «Jiguli» markaly avtokóligine kerekti qúral-saymandar izdep, Jambyl oblysynyng «KamAz» ortalyghynda diyrektor bolyp qyzmet isteytin aghanyng júmys ornyna keledi. Júmys bólmesinde bir top jigitter otyrghan eken. Júpyny kiyingen qarapayym adam esikten kirip kelgende alghashynda bәri ataqty kompozitordy tany qoymapty.

- Men Shәmshi aghalaryng bolam, qaraqtarym, túlparymnyng ayaghy aqsap, dem jetpey, «emdeu» kerek bolyp túrghany, - dep sypayy ghana búiymtayyn aitady. Sol sәtte aghay:

- Shәmshi agha, Sizdi tanymaytyn qazaq qazaq emes, keshiriniz, - dep atyp túryp amandasady. Sonda Shәkeng taban astynda әzil-qaljyngha boy aldyryp bylay deydi: - Ishi qabysqan bir ash Qasqyr: «Jemtik izdep, auylgha jaqyndasam boldy, auyldyng bir top itteri «әndetip» aldymnan shygha keledi. Oipyrmay, bireuin de tanymaymyn, olar meni qaydan tanyp qoyady osy. Oghan apang da an-tan, men de an-tanmyn», – dep bәrimizdi bir kýldirip aldy.

Sonymen avtokóligi jóndelisimen, aghay Shәkendi ýiine aparyp, qúrmetti qonaq etip syilap jibergen eken. Shәmshi agha, sonda ózining jaghalbayly ruynan, ata-babalary kóne, shejireli Sozaq jerinen ekendigin, al ózi Ál Faraby syndy últymyzdyng úly túlghalary tuyp-ósken qasiyetti Otyrar jerinde dýniyege  kelgenin maqtanyshpen aitypty. «Shәmshi agha bizding týp naghashymyz bolyp shyqty» degen edi sonda aghay.

Shәmshi agha aitqan uaqytynda kelip, telefon shalyp, Qúrmanghazy orkestirining ghimaratynda bolatynyn aitty. Salyp úryp sonda bardym. Dalada aptap ystyq bolghanymen, búl jerde salqyn eken. Anaday jerde, basynda qazaqy oylanghan taqiyasy bar Shәmshi aghamyz әnshi Zeynep Qoyshybaevamen әngimelesip túr. Jandarynda eshkim joq. Jýreksingenimdi bildirmey jandaryna taqau keldim. Mine,  sәti  týsip  kópten  sóilese  almay  jýrgen   Shәmshi  aghanyn  janynda túrmyn.  Orta boyly,  qarapayym  kiyingen. Shyrayly  jýzinde  aq  qyrau shalghan múrty da ózine jarasyp túr.

- Assalaumaghaleykým, agha,  –  dep amandasyp qolyn aldym.  – Sizdi kinogha týsirem dep, әbden mazanyzdy alyp, artynyzdan qalmay jýrgen Tilegen Ahmet degen ininizbin dep qol alysyp  amandasyp jatyrmyn.

Shәkeng Zeynep apaygha: «Osy uaqytqa deyin «sizdi kinogha týsirsek» dep eshkim kelmegen edi, «meni týsirinder» dep men de eshqayda barmaghan ekem. Al, myna inim qayda jýrsem de tauyp alyp, «sizdi qaytsem de kinogha týsiruim   kerek» dep niyet qylyp jýr eken, men kelisimimdi berdim», - dedi. Apay da «Shәke-au, siz týspegende kinogha kim týsui kerek?» dep  qoldap jatty.

- Shәmshi agha, men sizding jiyeniniz bolamyn, - deymin ghoy ózimdi jaqyn tartyp.

- Áy, jiyen el bolmas... - dep jyly jymiyp Shәmshi agha erkelete arqamnan qaqty.

- Agha, «Jelke as bolar – mayy bolsa, jiyen el bolar - maly bolsa» degen tәmsil bar ghoy, - degenimde Shәmshi agha da, Zeynep apa da rahattana kýlip alyp:

- Aynalayyn inim, bir jaghy qaljyn, bir jaghy әzilim  ghoy, - dep meyirlene aghalyq yqylaspen ýn qatty. Osy alghashqy kezdesuden-aq  men  Shәmshi aghanyng sypayy minezi men qarapayymdylyghyna, meyirbandyghyna, ózine ghana tәn kishipeyildiligine, súhbattasyn sýikimdilikpen bauyryna tarta biletinine  әbden tәnti boldym.

Quanyshymda shek joq. Sol jerde bolashaq filimning josparyn aqyldasyp ta ýlgerdik. Shәken:  «Bir aidyn  shamasynda Shymkent jaqqa baryp kelermin, sodan keyin júmysty bastayyq» - dedi. Biz osylay  kelistik.

Men bolashaq filimning jobasyn oilastyra kele, mynaday sheshimge kelgen edim.  Shәkeng kezinde  Qiyr Shyghysta tórt jylday әskery qyzmette komandir bolghan eken. Kim biledi, sol bir Sahalinning qarly borany men teniz tolqyndarynan,  salqyn  jazy  men   kýzgi  suyqtarynan  bir  mezgil tynystap otyrghanda, alystaghy kóne, qasiyetti Otyrar  esine  týsip, sarghayghan saghynyshynan nebir әuender tughan shyghar...

Filim Shәkenning әskery qyzmette jýrgen jeri – Sahalin aralynan bastaluy kerek. Búl bir jaghynan, 60-qa kelgen aghamyzdy 25-inde jýrip ótken jerlerin aralatyp kónil sergitip qaytu edi.

2010 jyly kompozitor Qaldybek Qúrmanәlining iydeyasymen, «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng preziydenti Ermek Amanshaevtyng qoldauymen tolyqmetrajdy «Shәmshi» atty kino mening rejissuralyghymda jaryqqa shyqty. Qaldybek sharq úryp izdep jýrip Aqtóbe qalasynan Shәkenning Sahalinde әskery qyzmette birge bolghan dosyn tapty. Ol óz súhbatynda: «Shәmshi, mandolinada tamasha әnder oryndaytyn. Ol aspapty Qiyr Shyghysqa ózimen birge alyp bardy.  Sonymen qatar, ofiyserler klubynda valis biylegende aidyn kólde qalyqtap jýrgen aqqu ispettes synaryn shyr ainaldyryp bizderdi tamsandyryp jiberetin» dep eske alady.

Sonymen, Sahalinge úshu ýshin, bir ay búryn biylet alu kerek eken.

Almaty-Habarovsk, odan әri basqa kólik dey me, әiteuir ne kerek biylet qolda, Endi Shәmshi aghanyng keluin, taghatsyzdana kýtip týsiru toby saqaday say otyrdyq.

Shәkenning «kelemin» degen uaqyty da boldy. Biraq ol kisi kelmedi. «Apyr-ay, ne bop qaldy eken?»  degen oy mazalay berdi, uәdesine berik jan ekenin, jýris-túrysynda jinaqylyq, ústamdylyq bar ekenin alghashqy kezdesulerden-aq sezip qalgham. Dereu Shymkenttegi tuysyna habarlastym. Sóitsem, Shәkeng ayaq-astynan nauqastanyp qalypty, qazir Arys sanatoriyinde emdelip jatyr eken.  «Endi qayttim?»  dep ne isterimdi bilmey jýrgende sol jaqtan aqyn dosy Sabyrhan Asanov aghamyzdyng kele qalmasy bar ma... Telefon arqyly hal-jaghdayyn súrastyryp jatyrmyn. «Shәmshi aghanyng hәli óte nashar, qinalyp jatyr, keshe Shәuildir kolhozyndaghy qaryndasynyng ýiine әkeldi» dedi ol kisi. Sol kýngi «Almaty- Shymkent» jýrdek poyyzymen operator Aman Ysmayylov ekeumiz asygha jolgha shyqtyq. Maqsatym - qaytken kýnde de auylgha baryp, aghanyng hәlin bilu, ynghayy kelse kinogha sóiletip týsirip alu boldy. Týni boyy úiyqtay alsamshy. Oilar san-saqqa jýgiredi, oghan poyyzdyng dóngelekterining tarsyly qosylghanday...   Tan  ata  kózim  ilinip  ketken  eken. Poyyz toqtap túr. Shymkenttke kelippiz. Taksy jaldap, 150 shaqyrym jerdegi shaghyn auylgha jetkenimizshe, týs auyp qalghan edi. Typ-tynysh auyl kóshesimen jýrip kelemiz. Árkimnen súrastyra kele, ýidi de taptyq. Asay-mýseylerimizdi kótere-mótere aulagha kirip kelsek, qayran Shәmshi agha esik aldynda eki iyininen әreng dem alyp, auladaghy aghash kólenkesinde otyr eken. Kórmegenime bir aidyng jýzi bolyp qalghan edi, qatty jýdep ketkenin birden bayqadym.

Sau etip bizding tosyn keluimiz Shәmshi agha ýshin kýtpegen jay boldy.

Ýsh kýn ornynan túra almay, qatty qinalyp jatqan Shәkeng biz kelerding aldynda ghana basyn kóterip, esin jiyp otyrghany sol eken. Qansha qinalyp otyrsa da syr bildirmey, biraz әngime aiyp, «Qayyqta», «Bәrinen de sen súlu», «Mening Qazaqstanym» әnderining shyghu tarihyn bayandap berdi.  Sol otyrghan jerinde aitqandarynyng bәrin kinotaspagha týsirip aldyq. Búl kinokadrlar týgelimen telefilimge engizildi. Basynda kógildir eltiri terisinen tigilgen bas kiyimi, kózinde mún, nauqastan, әldebireulerding qiyastyghynan qajyghan Shәkenning qolynda temeki... Búl beyne kórermenderding esinde qalghan shyghar degen oidamyn.

Jaqynda Astanada ótken ýlken konsertte de Shәmshining osy beynesi barynsha qoldanyldy. Keyinnen osy kinokadrlar kitaptargha, jurnaldargha da basylyp shyghyp, elge tarap ketti. Osy uaqyt ishinde dәmdi sorpa da dayyn bolghan eken. Shәkendi kóp qinamay, ýige kirip, qazaqsha jayylghan dastarhangha kelip, maldas qúra jayghastyq.  Shәkeng ystyq sorpany shyntaqtap jatyp  ishkendey boldy. Dastarhan ýstinde, bizdi jóndep kýte almaghanyna ókingendey: «Inim Tilegen, myna aurudan aiyqqan song biz kino týsirudi shaghalaly Shardaradan bastayyq, ol jerde kino týsiruge bar jaghdaydy jasaytyn, jaqsylap kýtip alatyn  inilerim bar»...  Ol sózin ayaqtay almay, úzaq jótelip alyp auyr kýrsindi.

Sol jyly Otyrar audanynyng merey toyyna dayyndyq jýrip jatqanyn, Shәkenning oghan qosar  ýlesi - aqyn Sabyrhan Asanovtyng sózine jazylghan «Otyrardaghy toy» ekenin óz auzynan estidik. «Mazasyn almayyq, dem alsyn» degen oimen ol kisige densaulyq tilep, audan ortalyghyna  tarttyq. Kóne Otyrar jerinde kinogha kiretin biraz epizodtar týsirildi, sodan, bir kezderi Shәmshi  aghamyz óner jolyn bastaghan Tәshken qalasyna  baryp, kerekti degen jerlerdi týsirip qayttyq.

Búdan keyin Shәmshi aghany týsirip alugha mýmkinshilik bolmaytynyn men qaydan bileyin...  Bәrimizde de «Sauyghyp keter» degen ýlken ýmit boldy... Amal ne... Allanyng isine shara bar ma?..

Shәkenning ayaq-astynan nauqastanyp qaluyna baylanysty, tolyqqandy filim týsiruge jaghday  kelmedi. Telefilimde mandolinamen Shәmshi әnin shyrqap otyrghan auyl traktorshysynyng  beynesi, shaghyn kolhoz klubyndaghy konsert, kompozitor әnin tyndaugha  kelgen kórermender súhbaty, at jarysy, auyl bazarynan týsirilgen kinokadrlar  Shәmshi aghanyng tughan jeri  - qasiyetti Otyrardyng qarapayym ómir sýrip jatqan enbek adamdary edi.

Shәkendi sol auylda jatqan jerinen Almatygha aldyryp, Sovminnyng auruhanasyna jatqyzghan  aqiyq aqyn Múhtar Shahanov aghamyz bolatyn. Áytpese, tek kommunist sheneunikter emdeletin auruhanagha partiyagha da mýshe emes, ómirinde kompartiyagha jaghympazdanyp bir әn jazbaghan Shәmshi Qaldayaqovty kim jolata qoyar deysin?..

Filimdi montajdau ýsitindemin. Ol kezde qazirgidey viydeo joq, kinoplenkagha týsiremiz, onyng da óz qiynshylyqtary jeterlik, kóp uaqytty alady... Kýnde júmystan song Shәkene bir soqpay  ketpeymin, jana  gazetter aparyp, filimdi montajdau barysynan habardar etip túramyn.

1991 jyldyng 30 jeltoqsanynda Shәkendi auruhanadan ýiine alyp ketuge keldik. Otbasyna baryp juynyp-shayynyp demalghanyn qalady. Shәkeng osy eki aida qatty әlsirep qalypty. Tipti, әlsizdikten óz ayaghymen jýre de almay qalghan eken. Týsiru tobynyng saldyrlap qalghan eski  «Kubani» avtobusyna deyin kolyaskagha otyrghyzyp jýrgizip kelem...  Shәmshi aghada ýn joq. Auyr oy ýstinde. Liftimen ýshinshi qabattan týsip kele jatqanda: «Mine, osynday  kýige  týstik, qaraghym», dep auyr kýrsindi Shәmshi agha. Kóp sóilemedi.

Shәkendi ýiine alyp kelip, otbasynyng ortasynda kinogha týsirip aludyng sәti týsti. Úldary – Ábilqasymdy royalida, Múhtardy skripkada oinatyp týsirip aldyq. Ekeui de muzykant, konservatoriya bitirgen.

Jana jyldyng aldynda kompozitorlar Shәmshi Qaldayaqov pen Áset Beyseuovke «Qazaqstannyng halyq әrtisi» degen ataq berildi dedim ghoy. Sony Shәmshi aghagha aitqanymda:

-  Rahmet, elep-eskergenderine, - dep selqos qana aitty da tósegine jantayyp úzaq ýn-týnsiz jatyp qaldy.

Saghyndyrghan Sahalin de, basqa da týsiruge josparlanghan epizottar sol arman kýiinde qala berdi...

Bir kezderi Dinmúhammed Qonaevtyng Shәmshi aghagha syigha bergen ýsh bólmeli pәterinde, Shәmshi turaly filimning songhy kadrlary týsirilgen edi.

Ýidegi týsirilimdi ayaqtap, ketuge jinalyp jatqanbyz. Ýiden nan auyz tiymey ketip bara jatqan jigitterdi bayqaghan Shәken: «Jigitter, sәl kidire túryndar», - dedi de bólmege qaray bet aldy «Shәke, әure bolmanyz», - dep artynan men de kirgem. Shәkeng qaltasynan kiltin alyp, búryshta túrghan kishigirim temirjәshikti ashyp, ishinen erterekte shyqqan bir bótelke Mәskeuding airyqsha aq araghyn alyp, «Jana jyl kelip qaldy ghoy. Qasyndaghy ana jigitterdi syila», - dep maghan úsyna berdi. «Shәke, búl jerde ishetin adam joq», - dep raqmetimdi aityp, syiyn ózine qaytardym. Al, Shәmshi aghanyng osydan kóp jyl búryn Aqan serining basyna tәu etip baryp kelgeninen song tentek sudy sap tighanyn Orekeng kitabynan keyinirek bildim. Qayran, Shәmshi agha, sol sәtte «Quys ýiden qúr shyqpa» degen ústanymdy ústap, pәlenbay jyl paydalanylmay jatqan shishany jigitterge syilayyn degeni me eken dep oiladym.

Sonymen ne kerek, filimning montajyn bitirip, kóshirmesin jasaytyn sehqa tapsyrdym. Degenmen, kónil shirkin kónshimedi. Sebebi, Shәkenning nauqasyna baylanysty «aytyluy kerek edi-au», degen kóp nәrselerdi iske asyra almadym... Tek qana Shәmshi aghamdy iri planda, ýlken oy ýstinde týsirip alghanyma shýkirshilik ettim. Sol kadrlargha qarap otyryp, ol kisining betjýzinen, kóz janarynan ózi ómir sýrgen uaqyt tabyn sezimtal jýrek sezer dep oilaymyn.

Filimdegibasty epizodtardyng biri, Shәmshi Qaldayaqovtyng «Mening Qazaqstanym» әnine arnalghan. Ol әnning shyghu tarihyn kinosúhbatta qysqasha bayandap bergen edi.

1986 jyldyng jeltoqsan kóterilisi kezinde, men Almaty kórkem-suret institutynda oqyp jýrgenmin. Oqigha bastalardan bir kýn búryn, 16-nan 17-ne qaraghan týni jataqhanadaghy studentter jantalasyp úrandar jazyp jatty. Bir top jigit týn jamylyp, qala jastaryn alanghashyghugha ýgitteu ýshin, qaladaghy studentter jataqhanalaryna attanyp ketken.

Men ýshin jeltoqsan kóterilisi osylay bastau alghan edi. Student jastar tanghy saghat segizde úrandaryn ústap, alangha shyqty. «Menin  Qazaqstanym» әnimen ruhtanyp, múzday qarulanghan әskerlerge qarsy jan ayamay qatty qarsylyq kórsetkeni kópke ayan. Ortalyq alangha jinalghan  bostandyq sýigish jastardyng kózinen jas parlap shyrqaghan «Mening Qazaqstanym» әni alandy ghana emes, býkil әlemdi silkintkendey edi.

Kadrda: Qart ana jalghyz ózi tribuna janyndaghy tepkishekte otyr. Ájim basqan bet jýzinde qasiret taby kórinedi. Búl úl-qyzdary japa shekken kóp analardyng bireui edi. Alystan býldirshinder horynyng oryndauynda «Mening Qazaqstanym» әni estiledi, ol birte-birte kýsheye týsedi. Ekranda jeltoqsan kóterilisinen kórinister ótip jatyr. Búl -  KGB tynshylarynyng jasyryn týsirip alghan derekti kinobeyneleri bolatyn.

Mine, qarta ana, jazyqsyz jazalanghan órimdey jastardyng kóz jasy, josaday bolyp qandary tógilgen alanda otyr. Qúlaghyna shynghyrghan sәbiyining dauysy esitilgendey. Ol ornynan әzer túryp sylbyp basyp ketip bara jatyr. «Mening Qazaqstanym» jastardyng oryndauynda kýsheye týsti.

1992 jyldyng aqpan aiynda kezekti kino týsiru qamymen bir aptagha jolsapargha shyqtym. Ol jaqta jýrgende de bolashaq filimning taghdyryna alandaumen boldym.

Issapardan Almatygha kele jatyp, poyyzdaghy radiodan qayran Shәmshi Qaldayaqovtyng qaytys bolghanyn estidim. Ekinshi vokzaldan tura Ghabit Mýsirepov atyndaghy jastar teatryna tarttym.  Halyq kóp jinalghan eken, kelip jatqandar legi tolassyz. Onashada túrmyn. Kóz aldymnan ózim kórgen Shәmshi aghanyng beynesi kóz aldymnan kinodaghyday ótip jatty. Men Shәmshi aghamen ýnsiz qoshtastym.

«Biz Shәmshining dýngender auylyndaghy osy túraghynan songhy ret 1991 jyly qyrkýiek aiynyng 30 júldyzynda attandyq. Ol garajdan shygha bere óz ýiine tinty qarap biraz bógeldi. Endi qaytyp búl túraghyna kelmeytinin sezgen sekildenip, kózine jas aldy.

- Qoy, Shәmshi, qapalanbay attan. Qúday qalasa, birer aida qayta oralamyz, - dedim men.

-Dәm tatayyq, - dedi Shәmshi.

Sóitti de, týkpirden bir dorba qúrt aldy. Maghan bir uysyn berdi.

- Qalghanyn qaltana salyp al. Key kezderi ermek qylarsyn, - dedi ol.

Ony kýtirletip jep qoyatynday mende de qaysibir tis bar deysin. Sol qúrt mening jan qaltamda úzaq jýrdi. Sony auruhanada jatqan Shәmshige (25 aqpan, 1992 jyl) berdim.

- Oipyrmay, әli saqtap jýr ekensiz ghoy, - dedi ol qúrtty qolyna alyp. - Ákelinizshi, bir tistep dәm tatayyn, qayran auylymdy, ainalayyn apamdy esime alayynshy.

Men sol sәtte Shәmshige auyldyng dәmin songhy ret tattyryp túrghanymdy bilmeppin. Biraq, múnyng bәri keyin boldy. Al, qazir...

Shәmshi garaj ýiinen birden attanghysy kelmey biraz bógeldi. Ár nәrseni syltauratyp, ýy jaghyna qaray berdi... Kózi jasaurap, tútygha berdi.

-Oreke olay-bylay bola ketsem әjetime jarar dep azdap jighan aqsham bar. Ol myna mashinanyng bir quysynda. Sol esinizde bolsyn, - dedi ol demige sóilep.

- Qoy, Shәmshi, aitpa qay-qaydaghyny! - dedim men oghan kýsh bergim kelip kýsheye sóilep.

Biraq, jýrek shirkin bir nәrseni sezdi-au deymin, dir ete qaldy.

Shәmshining songhy túraghynan biz osylaysha attandyq. Qazir oilap túrsam, Shәmshining mәngilik kóz júmuyna sol sәtte 149 kýn qalghan eken.

Ua, oqushym, eger sen Jambyldan Almatygha baratyn tas jolmen jýre qalsan, shahardan shygha beristegi dýngen auylynyng bir shetinde, ýlken joldyng dәl ezuinde túrghan bitpegen ýiding qanqasyn, onyng qasyndaghy garajdy kóresin. Sol garajdyng bir búryshynda óz meken-jayyn, tipti, jaqyn dostaryna bildiruge de namystanyp 17 jyl ómir sýrgen qazaqtyng ataqty kompozitoryn esine al! Sen onyng darhan talantyna basyndy i! Kompozitor degen darday aty bolmasa, búl dýniyeden kóbine kórgeni rahat emes, mehnat bolghan qazaqtyng ayauly azamatyna syrttay bolsa da sәlem ber, tabighat saghan Shәmshining talantyn berse de, taghdyryn bermeuin tile, tile, ua dosym! «Arqalaghany altyn bolsa da, týiening tamaghy tiken» dep, atam qazaq qalay bilip aitqan, jamaghat!». (Jazushy, dramaturg O. Bodyqovtyng «Shәmshi Qaldayaqov turaly jyr» atty kitabynan ýzindi).

Úly kompozitordyng ómirining songhy ailaryndaghy epizodtardan osy ýzindini keltire ketudi jón kórdim.Sebebi bir aidan keyin kelem degen qayran Shәmshi aghany osy kýnderi biz, kino týsiru toby, Almatydan Sahalinge alyp ketu ýshin taghatsyzdana kýtude edik.

Mening Shәmshi aghamen kezdesuimdi Alla taghala kompozitor ómirining songhy ailaryna ghana  jazypty. Úly adamnyng sol beynesin mýmkinshiligim bolghansha, qaz-qalpynda taspagha  týsirip  alyp  qalugha tyrystym. Biraq...Shәmshi aghanyng nauqasyna baylanysty oigha alghan maqsatym oryndalmay qaldy.

Shәmshi agha, qaytys bolarynan bir kýn búryn, halin súray barghandargha, ózi turaly týsirilgen  túnghysh filimdi kórgisi keletinin aitypty... Olar bolsa meni izdep studiyagha keledi, filimdi  súrasa, ondaghylar kóshirmesi dayyn bolmaghanyn aityp shygharyp salypty...Qayran, Shәmshi agha...

«Qayran, Shәmshi» filimining atyn osylay atauymdy jazushy Orazbek Bodyqov ótingen edi. «Qayran, Shәmshi» 1991 jyly alghash týsirilgen telefilimning aty.

Astana. Zәulim sarayda kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtyng shygharmashylyghyna jәne qúrmetine arnalghan ýlken konsert jalghasyn tabuda. 65 jyl halqynyng ruhany azyghyna ainalghan Shәmshi әnderi qazaq últy barda, qazaq ruhyn shalqytyp,asqaqtata bermek! Konsert zalynda ornatylghan ýlken ledekranda basynda kók eltiri shapkisi, qarapayym kostumi, oilana tartqan týtindi temekisi, ózining qonyr dauysymen jýregin jaryp shyqqan әnderining tarihy turaly aitqan әngimesi.

Búl ómirden qonyr tirshilik keship ótken úly kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtyng keyingi úrpaqqa azyq bolar kinodaghy jalghyz beynesi. «Valis koroli», «Án padishasy» atanghan Shәmshi Qaldayaqov ózining tughan eli janarghan, janghyrghan, Qazaqstanynyng aspanynda tәuelsizdikting kók tuy jelbiregeninde layyqty baghasyn aluda, ala bermek. Al, Shәmshi Qaldayaqovtyng últynyng janyn terbeytin ruhany azyghyna ainalghan sazdy әnderi qazaqtyng ózindey kenpeyil jaziraly  dalasynda qyzghaldaqtay qúlpyryp, qarlyghashtay shyryldap, aq túlparday kisinep әr jýrekte  mәngilik shyrqala beredi.

Tilegen Ahmet,

Rejisser

Abai.kz