Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3800 0 pikir 1 Qyrkýiek, 2009 saghat 04:42

Aqberen ELGEZEK. G8 jiyrmagha ainaluy mýmkin

Ýstimizdegi jyldyng 8-10 shilde aralyghynda Italiyanyng L’Akvila qalasynda alpauyt segiz memleketting sammiyti ótti. Kezekti sammitti sóz etpesten búryn biz Ýlken segizdikting tarihyna qysqasha toqtalyp ótkendi jón kórip otyrmyz.
G8 toby Fransiyanyng úsynysymen 1975 jyly qúrylghan bolatyn. Sol jyly Fransiya preziydenti Valery Jiskar d,Esten Rambuye shaharynda Soltýstik jartysharynyng damyghan memleketteri – Úlybritaniya, Italiya, AQSh, GFR jәne Japoniyanyng basshylaryn jinaghan edi. Kezdesuding qortyndysynda ekonomikasy myghym memleketter jyl sayyn osynday sammitter ótkizip túrugha uaghdalasqan-dy.
1976 jyly әlgi beyresmy qauymdastyqqa Kanada, al, 1997 jyly Resey qabyldanyp, halyqaralyq úiym Ýlken Segizdik dep atala bastady.

Ýstimizdegi jyldyng 8-10 shilde aralyghynda Italiyanyng L’Akvila qalasynda alpauyt segiz memleketting sammiyti ótti. Kezekti sammitti sóz etpesten búryn biz Ýlken segizdikting tarihyna qysqasha toqtalyp ótkendi jón kórip otyrmyz.
G8 toby Fransiyanyng úsynysymen 1975 jyly qúrylghan bolatyn. Sol jyly Fransiya preziydenti Valery Jiskar d,Esten Rambuye shaharynda Soltýstik jartysharynyng damyghan memleketteri – Úlybritaniya, Italiya, AQSh, GFR jәne Japoniyanyng basshylaryn jinaghan edi. Kezdesuding qortyndysynda ekonomikasy myghym memleketter jyl sayyn osynday sammitter ótkizip túrugha uaghdalasqan-dy.
1976 jyly әlgi beyresmy qauymdastyqqa Kanada, al, 1997 jyly Resey qabyldanyp, halyqaralyq úiym Ýlken Segizdik dep atala bastady.
Eng qyzyghy, әlemning eng iri alpauyt memleketteri kiretin búl sammitting resmy qúrylymy da, halyqaralyq shtab-pәteri, tipti qarapayym hat-habar baratyn meken-jayy, arnayy poshtasy da joq. Osyghan qaramastan, әlemning jana tarihyn týzu barysynda búl sammitting atqaryp otyrghan róli zor. Beyresmy jaghdayda júmys istep kele jatqan búl iri memleketterding forumy, kezinde masondyq úiymdar ansaghan dýniyejýzilik ýkimettke de úqsap ketetin jerleri de barshylyq. Sebebi, osy sammitting sheshimderi kóp jaghdayda әlemning aldaghy damu dinamikasyn anyqtap otyrady. Bir qaraghanda sammitte qabyldanghan qújattar adamzat balasyna iygi ózgerister alyp keletin siyaqty kórinedi. Degenmen búl «ýlken ýiler» jiyny ótken sayyn halyqaralyq sayasatta birqatar dýmpuler oryn alyp jatatyny taghy bar. Óitkeni búqaralyq aqparat qúraldary biluge tiyesili derekterdi berip tastaghan son, «dýniyejýzilik ýkimet ministrleri» jer ýsti ýrdisterine baylanysty jasyryn pikir talastargha kóshetin bolu kerek. Sol qúpiya kezdesulerde Afrikadaghy kedeyshilikpen kýres nemese lankestikke tótep beru siyaqty mәselelerden góri, osy úiymgha mýshe memleketterding jeke mýddeleri men sol mýddelerge qyzmet qylatyn әlemdegi bolashaq ózgerister әngimege arqau bolatyn sekildi.
Bir qyzyghy masondyq simvolikada G әripi kiyeli bolyp eseptelinedi. G әripinen aghylshynsha GOD yaghny Jaratushy, Qúday degen sóz bastalatynyn bilemiz. Nemese, geometriya degen sózding basy. Masondar Qúdaydy әlemdi Geometriya arqyly jaratqan «Absoluttik arhiytektor» dep ataydy. Sondyqtan, әlemdik dengeyde adamzat taghdyryna qatysty jobalar kóbinese osy eki úghym ayasynda jýzege asyp jatady. Onyng ýstine grek tilinen audarghanda «geometria» sózi – «jer ólsheu» degen maghyna beredi.
Resmy týrde G8 degen sózge «Great-8» yaghni, «Ýlken segizdik» nemese «segizdik toby» degen anyqtama beriledi. Alayda, bizding oiymyzsha búl Úly arhiytektordyng jerdegi ókili - segiz elding sayasy kluby boluy da mýmkin. Búl zamanda Ýlken segizdikke kiretin memleketter әlemning damuyna zor yqpal jasap otyr deuimizge tolyq negiz bar.  
Myna bir manyzdy jәitke qaranyz. Mәselen, osy segiz memleketti «kiyindirip», әr týrli tehnologiyalarmen qamtamassyz etip túratyn, týptep kelgende daghdarystan kózi ashylmaghan Reseyge qaraghanda әldeqayda quatty ekonomikasy bar Qytay búl sammitke mýshe emes.
Búl neni anghartady? Búl evroposentristik ústanymdargha qayshy iydeologiyasy bar memleketterdi әlemdik sayasatty qalyptastyru isine jolatpau degen sóz. Búl ghasyrlar boyy Batys pen europalyq nәsilding jadynda saqtalyp qalghan Shyghys jaqtan ýnemi soghyp túratyn aziattyq jelding qaupinen tuyndaghan qorghanys. Búl әli de bolsa, әlemdi europalyq nәsilding biyley túruyn qalaghan pighyl. Áytpese, taghy sol Reseyden ekonomikasy әldeqayda kýshti Ýndistan atalghan úiymgha  nege mýshe emes?
Áytkenmende, Aziya qúrlyghynda «Kýn Shyghys eli» atalatyn Japoniya nege segizdikke kiredi degen zandy súraq tuyndau mýmkin. Onyng sebebi mynada. Japoniya men Qytayda eki memleket arasynda Tynyqmúhittyq blok qúru iydeyasyn jaqtaytyn sayasy kýshter bar. Oghan eki elding basshylary da asa ýlken qarsylyq kórsetpeydi. Sebebi, tarihta ýnemi soghysyp kele jatqan eki el, uaqyt ótken sayyn aimaqtaghy tynyshtyqty qalaytyny zandylyq. Sondyqtan, Qytay jaghyna shyghyp ketpeu ýshin, Qytaydyng sosialistik iydeyasy júghyp ketpeu ýshin, Japoniyany Ýlken Segizdik qúrylmay túryp-aq Batys Europa óz bauyryna tartyp otyrghan. Mysalgha Japoniya men Germaniyanyng ekinshidýniyejýzilik soghys kezindegi seriktestigin eske týsireyikshi. Osynyng ózi kóp nәrseni anghartpay ma?  
Biylghy sammitke Qytay bir talap qoydy. Ol: әlemdik qor valutasyn engizu iydeyasy. Jәne ony qúru jónindegi bapty Ýlken segizdikting qorytyndy hattamasyna kirgizudi talap etti. Búl talabymen Qytay әlemde sharlap jýrgen AQSh dollary men euronyng yqpalyn әlsiretudi kózdep otyrghan sekildi. Qay zamanda da aqsha - qarudan búryn birinshi kezekte túratyn sayasattyng tәtti qúraly bolyp kelgen. Jogharyda aitqanymyzday, Qytay songhy jiyrma jyl ishinde әlemning damyghan jәne damushy elderin kiyim, kólik, úyaly qaltafon, qúrylys materialdary jәne әrtýrli aqparattyq tehnologiyalarmen túraqty  qamtamassyz etude. Kópten beri Ýlken segizdikke qabyldanbay kele jatqan Qytay býgingi qoly jetken ekonomikalyq tabystarynyn  ýstine dýniyejýzilik valutany engizu arqyly әlem ekonomikasyna yqpal etuge den qoyghanyn bayqatty.
Aqiqatyna jýginelik, búl iydeyany alghash Qazaqstan basshysy Núrsúltan Nazarbaev úsynghan bolatyn. Elbasynyng úsynysyn ShYÚ sammiytinde Resey Preziydenti Dmitriy Medvedev te qoldaghan edi. Alayda, qor valutasyn әlemdegi alpauyt memleketterding talqysyna saludy talap etken Qytay ghana. Ýlken segizdikke kiretin Resey búl úsynys jóninde júmghan auyzyn ashqan joq. Degenmen, Qytaydyng ókinishine qaray, Ýlken segizdikke mýshe elder әlemdik qarjy jýiesin búzugha qúlyqsyz ekendigin anghartty. Biylghy sammitte óz úsynysyn ayaghyna jetkizuge Qytaydyng shamasy jetpedi. Sammit bastalmay jatyp Qytay delegasiyasy Ýrimjidegi ahualgha baylanysty otanyna úshyp ketti.
Shilde aiynda ótken biylghy G8 tobynyng sammiytinde nemis basshysy men fransuz preziydenti «býirekten siraq shygharyp» G8 toby әlsirep, әlemdegi sayasi-ekonomikalyq mәselelerdi sheshuge jyldan-jylgha dәrmensizdigin kórsetip keledi degen mәlimedeme jasady. Eki memleket basyshylarynyng úsynysy boyynsha Ýlken segizdikti bolashaqta G20-gha ainaldyru kerek eken. Ol topqa Angela Merkeli mindetti týrde Qytay, Ýndistan, Ontýstik Afrika Respublikasy jәne Braziliyany kirgizu kerektigin basa aitty.
Búl joba arqyly Ýlken segizdik әlemdi basqarugha endi ózge din men filosofiyadaghy, bóten kenistikte qalyptasqan dýniyetanymdardy da tartu arqyly óz yqpalyn odan ary kýsheytuge bet búryp jatyr dep oilauymyz qajet shyghar.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377