Myna kishkentay maqala kezinde uahhabiylikting qazaq arasyna taraluyna bel sheship kirisip, jurnal ashyp, qanshama jastyng adasuyna yqpalyn tiygizgen uniyversiytette birge oqyghan jigitke arnalyp jazylghan edi.

Zamandasqa hat

Songhy jyldary uahhabiylerding belsendileri arasynan kórmegennen keyin, búl jigitting aqyly kirip, qaytadan qazaqtyng dәstýrli diny tanymyna bet úrghan eken ghoy, dep jýr edim. Sóitsem búzylghan sanasy әli ornyna kelmepti. Sol bayaghy sanasy ulanghan uahhabiylik tanym әli sol búzylmaghan kýii túr eken.  Onyng sanasynyng әli tazarmaghanyn qoyghan súraqtaryna qaray retimen jauap bereyin.

Ruh turaly. Ruh – Allanyng adam balasyna bergen amanaty emes pe? Sen nelikten Allanyng ózi bergen amanatyn Alladan bólip qaraysyn? «Baqara» sýresining 156 ayatynda sening osy súraghyna tolyq jauap bar. Ol ayatqa kóniling tolmasa, «Sad», «Sәjda» sýrelerindegi ruhqa qatysty ayattar tolyghymen súraghyna jauap berer degen ýmittemin. Eger týsinuge talpynsan...

Ruh mәngilik kategoriya, shynayy músylmannyng ruhy eshqashan ólmeydi. Eki dýniyede qatar ómir sýredi. Al, әuliyelerding ruhyna kelsek, ol turaly Qúran Kәrimde jauap bar. «Sender әuliyelerdi óldige sanamandar. Olar mәngi tiri jәne eshnәrseni uayymdamaydy», - degen. Áulie men sahabalardyng eki arasy salystyrugha kelmeytin jәit. Áulie – Allanyng dosy. Al, sahabalar – Múhammed Payghambardyng (SAS) serikteri. Sondyqtan әulie men sahabalardy salystyru mýmkin emes. «Múhammed Payghambardyng (SAC) ruhy nege jәrdem bermeydi?», - deysin. Qalay jәrdem beredi, súramasan?! Allagha serik qosu dep eseptesen... Al, әuliyelerding quaty eki dýniyege birdey yqpal ete alady. Sebebi, olar Allanyng qasyndaghy dostary jәne әskerleri. Al, Qoja Ahmet Yasauy atamyzgha keletin bolsaq, ol kisi myna dýniyege Allanyng әmirimen kelgen jәne ruhany әlem men adamzat ruhy arasyndaghy әlsiregen  baylanysty qaytadan qalpyna keltiru ýshin jiberilgen. Sol ýshin ol kisi «Ekinshi Múhammed», «Qútub al-aqtab-Dýniyening tiregi» ataldy. Eng bastysy ol kisi әuliyeler mektebin qalyptastyrdy. Sonyng arqasynda Alla men adam arasyndaghy baylanys әli ýzilmey kele jatyr. Sen kózindi ashyp, jan-jaghyna qara! Býkil әlemge kelip jatqan apattar nelikten Orta Aziya men Qazaqstandy ainalyp ótude. Mine, sonyng barlyghy Alla men adam arasyndaghy baylanysty ýzbey kele jatqan әuliyelerding arqasy. Áriyne, sen búghan senbeysin. Sebebi - uahhabiysin.

Úzaq jyldardan beri endi ghana Qazaqstan Diny Basqarmasy qazaqtyng dәstýrli dinine qaray bet búryp, muftiyimiz Nauryzbay qajy ruh-әruaqty qoldap, mәlimdeme jasaghany sol eken, «Allagha serik qosugha bolmaydy», - dep shygha keldinder. Sender osy «ruh-әruaq, ruhany әlem» dep atalatyn kiyeli de, qasiyetti úghymdardan habarlaryng bar ma? Ruhsyz adam boluy mýmkin emestigin týsine alasyndar ma? Ár adamgha berilgen esim – adamnyng ruhyna beriletinin bilesinder me? Ruh tәnen ajyraytyn bolsa, tәn qabirge aparyp qoyylady. Al, ruh she? Eger de jaqsy, imandy, ibaly, adamy bolmystan attamaghan adam bolatyn bolsa, ol adamnyng ruhy mәngilik ómir sýredi. Sebebi, ruh – Allanyng ózining әzireti Adamgha syigha tartqan bólshegi. Sondyqtan ruh kelgen jaghyna qayta oralady. Búl turaly Qúran Kәrimning «Baqara» sýresining 256 ayatynda aitylghan. Al, jaman, zalym men zúlymdardyng ruhtary sol tәnimen birge kómiledi. Olardyng ruhy sol tәnmen birge óledi. Olardyng qasynda kýnәharlardyng ruhy baqyttyraq. Jazasyn ótegennen keyin qayta qatargha qosylugha mýmkindik alady. Mine, osy mәselelerden habardar bolmay túryp, ruhty joqqa shygharu, «Allagha serik qosu» dep úrandatu – baryp túrghan shekten shyghu, adamy bolmystan ajyrau. Ruhty moyyndamau adamnyng hayuan dәrejesine týskenin kórsetetin basty kórsetkish. Búl mәsele týsinikti bolu ýshin taratyp bayandap bereyin.

Qoja Ahmet Yasauy babamyzdyng «Mirat al-Qulb» atty shygharmasynda ruhtyng jalpy jeti qabattan túratyny bayandalady.

Ruhtyng birinshi qabaty – Ismul-yaqin dep atalady. Búl jalpy jaratylghan jaratylystardyng atauy.

Ekinshi qabat – Rasmul-yaqin dep atalady. Búl qabat bar jaratylystyng sureti degendi bildiredi. Búl ruhtyng eki qabaty barlyq jandy, jansyz jaratylghan jaratylystardyng barylghyna ortaq.

Ýshinshi qabat - ‘ilmul yaqin dep atalady. Alla Taghala osy qabatty adamgha bere otyryp, myna jer betindegi jaratylystardyng barlyghyna iyelik etu, iygeru qúqyn berdi. Demek, adam balasyna jer betindegi barlyq jaratylysqa ýkimin jýrgizui ýshin, iygerui ýshin aqyl men ghylymdy berdi. Egerde adam balasy ruhty «Allaghy serik» qosu dep biletin bolsa, onda adam balasy hayuangha ainalady. Biz adamnyng «Allagha serik qosu» dep ruhtan bas tartuy adam sanasynda qanday ózgerister әkeletinin, hayuany bolmys jeteginde ketetinine kóz jetkizdik.

Siriyagha ketken «bauyrlarymyzdyn» adamnyng basyn kesip, dop retinde teuip, qorlaghanyn kórdik. Jaqynda aqtaulyq jigitting ózining ýsh balasyn óltirgenine de kuә boldyq. Osynyng barlyghyn kórip, bilip otyryp, sol uahhabiylik-salafiylikti uaghyzdap jýrgen ózing siyaqty jandardyng oilanbaytynyna tang qalamyn. Eng bastysy múnday adamnyng sanasyna syimaytyn tanym-týsinikting barlyghy dinning atynan, Allanyng adam balasyna jibergen songhy dini - Islam dini atynan jýrgizilip jatqany jangha batady.

Islam dini adamgha jibergen meyir-mahabbaty emes pe? Allanyng meyir-mahabbaty joq jerde qanday din bolmaq? Ókinishke oray, songhy jiyrma jyl boyyna osy hayuany bolmysty uaghyzdaytyn aghym qazaq halqynyng sanasyna meshitterde uaghyzdalyp keldi. Osy baghytta imamdar dayyndaldy. Qazir elimizde ne kóp? Meshitter kóp. Biraq, sol meshitterding halyqtyng sanasyna yqpaly qanday? Halyqtyng imandylyghy artty ma? Joq. Imamdar ol meshitterde «Allagha serik qospandar» dep qaqsady. Áruaqpen alysty. Qazaqtyng salt-dәstýrimen alysty. Nәtiyjesinde halyq – halyq emes tobyrgha ainaldy. Búl osy uahhabiylik-salafiylik uaghyzdyng jemisi.

Endigi kezekte, «Áruaqtan súraugha bolady ma», degen súraqqa toqtalayyq. Áruaq – Allanyng sansyz әskeri. Olardyng mekeni ruhany әlem. Ruhany әlemde ólsheusiz quat bar jәne kez-kelgen sәtte shyn tilegen adamyna ózining kómegin bere alady. Osy orayda, keshegi Kenes ókimetining qylyshynan qan tamyp túrghan zamanynda bolghan bir oqighany aityp bereyin.

Ontýstik Qazaqstannyng Saraghash audanyna qarasty bir sovhozynda bir orys jigiti diyrektor bolypty. Sovhoz negizinen biday egumen ainalysady eken. Sol diyrektor egindi aralap, kele jatqanda, pisip túrghan biday alqabynyng shetine ot týskenin kóredi. Egerde myna órtti toqtatpasa, býkil egin otqa oranady. Qatty sasady. Qasynda Áulie Jabay babanyng kesenesi túr eken. «Pomogy Jabay baba», - dep jylap otyra ketedi. Sol kezde ayaq astynan alqaptyng shetine qaray jel soghyp, otty alqaptyng shetine qaray әketedi. Shoferimen ekeui qolyna týsken nәrsemen otty óshirip, egindi aman alyp qalady. Ertenine sovhoz esebinen qúrlys materialdaryn bóldirip, Áuliyening kesenesin jóndetken eken. (Men búl әngimeni shejireshi Seyitomar Sattarov aqsaqaldan esitip edim.) Mine, osynday quat pen qúdiretke ie ruhany әlemning shegi joq. Sheksiz. Onyng qasynda biz qiyalymyzben shegine jete almaytyn «On segiz myng ghalam» júdyryqtay qara tas qana. Ol qara tastyng ishinen Allanyng meyir-mahabbatynsyz esh nәrse shygha almaydy. Sondyqtan da Allanyng sansyz әskeri sanalatyn әruaqtyng mýmkindigine shek keltiru – Tәnir  Taghalanyng Qúdiretine shek keltiru ekenin týsinuimiz kerek. Jalpy biz qazaq halqy, jalpy Ortalyq Aziya halyqtary sol әruaqtardyng qorghauyndaghy halyqpyz. Bolmasa qazirgi kýni býkil әlemdi sharpyp jatqan tabighy apattar nelikten Qazaqstan men Ortalyq Aziyany ainalyp ótip jatyr. Múnyng bәri keshegi Qoja Ahmet Yasauy babamyz bastaghan әuliyelerding sharapaty. Kezinde Qoja Ahmet Yasauy babamyz ruhany әlem men adam ruhy arasyndaghy baylanystyng ýziler shaghynda dýniyege kelip, sol baylanysty qayta qalpyna keltirgen, adam balasynyng basyna tónip túrghan aqyr zamandy keri ysyrghan úly túlgha bolatyn. Ol qalyptastyrghan әuliyeler mektebi adamzat pen ruhany әlem arasyndaghy baylanysty kýni býginge deyin saqtap keledi. Sol әuliyeler basyna jasalyp jatqan ziarat, ruhany әlem men adam ruhy arasyndaghy baylanysty jalghastyryp túr. Óitkeni, ol әuliyelerge týsken Allanyng núry ziaratshylardyng jýregine qúiylyp, olardyng jýregine Allanyng meyir-mahabbatyn sezinuge mýmkindik berude. Sondyqtan әruaqqa shek keltiru Allagha shek keltiru ekendigin týsingenimiz abzal.

Zikiriya Jandarbek, t.gh.k., yasauitanushy

Abai.kz