Dindar jan tiri Qúran arqyly Allamen tildese alady. Búl tújyrym; «Rabbylaryng búiyrady; Maghan dúgha etinder, jauap bereyin» («Ghafyr»,60) -dep Qúranda mórlengen.

Bizding shanyraq otaghasy dindar jan, Hәlәm ilimining iyesi. Ghayyptan qabyldaghan kóptegen ilimy kitaptary belgili ghalymdardyng alghy sózimen jaryq kórip, oqyrmandar yqylasyna bólengen. Otaghasynyng osy ghayyppen baylanysu júmystaryna kómektese jýrip men de shapaghatqa bólenip, qyzdar tәrbiyesine baylanysty - syy «Ana kitabyn» ghayyptan  týsirip alyp, baspagha dayyndap otyrmyn. Sol kitabyma óz ilimderin  týsirgen, qazaqqa belgili tarihy túlgha analardyng ózderi jayly kitap betashary ghayyp habaryn dúgha etip baspasóz betinde jariyalaghandy jón kórdim.  Dúgha – Rahmetting kilti. Búl kisiler týsirgen ilimin Alla qalasa aldaghy uaqytta kitaptan oqisyzdar.  Alla Taghala; «Maghan keletin tura jol – din joly» («Hyjyr»,41) -degen. Qabyl alynyzdar.

DOMALAQ ANA

Alla taghalanyng adam balasyna berip jatqa dýniyesining bәri sertimdi. Bәri sertimdi. Óitkeni Ózi jaratqan dýniyening bәri Allanyn  dýniyesi, basqa eshtene joq, býtin Allanyki.  Assalamu  ua  aleykum. Onday bolsa Alla taghala býgin maghan ilim esiginde Domalaq Anagha dep jaqyndatyp berip jatqan kitaby qúdaydyng qalauy.

Domalaq Ana kim? Ol da payghambarlar siyaqty adam. Ol da din sýigen, din taratqan, dinmen dýniyege kelgen, dinmen bala shaghasyn baqqan ana.  Ol ýlgini kimnen aldy. Tikeley Alladan. Allanyng bergen syy qúrmetinen aldy. Alla taghala ol qúlyn erekshe ústady. Sebebi, Jaratqan iyem ol anagha ózinen ilim alghan Ghyzyrdy qosty. Domalaq Anagha ilim alghan Ghyzyrdy qosady. Sebebi, Jaratan iyem o basta Adam Atagha diny ilimdi berip bastaghan kezde, Haua Ana ilimdi artyghymen bilu kerek ekendigin eskertip,  jerge týsken song 300 jyldan keyin baryp ol ilimdi Haua Anagha dinnen shyghyp ketpeytindey shegelep, taghalap berdi. Tәnirim Adam Atagha bergen ilimin Haua Anagha solay jetkiz- dedi. Ekeuing sony býtin alyp taghayyndandar- dedi. Endi osy siyaqty Domalaq Anagha Alla taghala Ghyzyrdy qosty. Ghyzyr ilimshil. Allanyng tandaghan eng songhy da, alghashqy da ilim alghan qúly. Sonday qúldy Alla nege basqa payghambarlardyng janynda jýrgizbedi, әste qúranda aitylghanday Músa payghambar jýrgende de onyng janynda jýre almay qaldy ghoy. Músa ýsh dýrkin ilimnen keyin bas tartty.

– Men jýre almaydy ekenmin, mýmkin emes, Men adam bolsam da maghan sendey qasiyet darytsa da, men búghan shyday almaymyn. Mening jartylysym búghan kónbeydi- dedi. Sóitti de ekeui qoshtasty. Qúranda Alla sýitip jazady. Al endi Alla taghala Ghyzyrdy Domalaq Anagha qosty.

– Dos qyldy.

– Ekeui dos bolsa, onda Domalaq Ana kim? Músa ýsh-aq ilimidi kórgen bolsa, Domalaq ana Ghyzyrdan sansyz ilimdi aldy. Ol dinning qoynauynda, dinning súlulyghynda boldy. Onday bolsa ol da Mariyam Ana siyaqty dinge jaqyn, Allanyng qúly boldy. IYә, Mariyamdy Alla taghala analardyng ishinde asyly qylyp jaratty. Ol Qúdaydyng oghan bergen rahmeti. Sebebi, ony Tәnirden anasy súrap alghan edi. Al endi Ghyzyr ghaleykum ua salamdy Domalaq Anagha qosu sebebinde býgingi ilim, búl ilim sening bilim jolynda әiel zaty qanday bolu kerek ekendigin jetkizedi. Alla taghala býginge deyin erkekke dindi silaghan bolsa, әiel zatyna ilim alghandy silady. Onday bolsa búl anandy o basta Alla ózi tandaghan eken. Adam Atagha dindi syy etip berdi de, ony Haua Anagha ýirettirdi. Úmytyp qalmas ýshin Ghyzyr ghaleykum ua salamdy kimge qosty, Domalaq Anagha, janyna dos qylyp berdi. Ghyzyrdyng janyna ertip jýretini – Baq... Óitkeni, anqau minezdi Alla jibergen, Allanyng ózi osy adamgha daryghan Baqty Ghyzyrgha jiberse, iә Ghyzyr aldyn ala baqty qabyl alady, iә baqqa qosu ýshin Ghyzyrgha Alla ilim beredi. Onday bolsa Domalaq Ana kim? Baq! Baq!!!

Ol ananyng boyyna daryghan barlyq qasiyet, ol kәdimgi aqyl. Býgin sender ol ananyng aqyldylyghyn aityp pash etesinder. Áste sender onyng Baq ekendigin aita almay otyrsyndar. Birinshiden osy bolsa, ekinshiden din ekendigin taghy da jetkize almay otyrsyndar. Sonday dindi taza ústaghan adamnyng úrpaghy ekendigin, soghan say emes otyrghandardy da sender jetkize almay otyrsyndar. Jetkize alatyndar da bar shyghar. Ol ótip ketken- dep otyrghan dýnie me. Domalaq Ana ketkenimen de onyng úrpaqtary qaldy emes pe. Domal Anagha úqsas jer jýzinde músylman analar otyr emessinder me?

Onday bolsa býgingi sening tilinde Domalaq Ananyng ilimi teren. Aqyldylyghynda shek joq. Baysaldy da sabyrly. Qiyndyqty basynan keshirgen, halqynyng tileuin tilegen, qyz atty jaratylystyng bәrine «baqytty bolady» - dep aityp kelgen ana. Ol adamgha birinshiden ózining otaghasyna jaghudyng amalyn ýiretti Ghyzyr. Úitqy boludy. Meyirimdiligimen, aqyldylyghymen, óte tereng sabyrlyghymen. Ol adamgha degen, kýieuine degen janashyrlyghymen, oghangha degen aqylyna aqyl bolyp qosylumen ghana, ol pash etildi. Býginge deyin payghambar ne deydi, әiel zaty payghambarlyqty almaydy, ala almaghanda. Alla taghala ne dedi adam balasyna, «әiel balasyn alghanda ol dindar bolsyn- deydi. Sebebi, erde túrghan dindi ol bylghamau kerek. Kerisinshe óndiru kerek. Ol otyrsa ong jaghynda perishte otyratyn, sol jaghyndaghy perishtemen sóilesetin, basqa da aldyn ala eskertu alatyn, Ghyzyrdan súrap alsa da, dýniyege talasy joq, dýnie qonyzdyqpen izdenuden bas tartqan jan Domalaq Anan. «Býkil músylman әielderi ózimning anam» - dep sóilep túrghanda osy kisidey boluy haq. Anyz emes.

Qatty tasqyn bolyp, tau tas tógilgendey bolyp, apat bolatynday bolyp, jer dýnie jerge týsip ketetindey bolyp bir qorqynysh kelgende ol adamnyng boyyndaghy sabyrlyqta bir aitqan sózi «E, Allam. Myng da bir rahmet saghan» degen.

– Sonyng ózinde

– Sonyng ózinde. IYә, Alla, osynyna rahmet. Ol Allanyng berip jatqan barlyq kórinisinen, jaqsylyghynan da, synaghynan da Allany kóre bildi. Allany kóre bildi. Nәpsini jene bildi. Onday bolsa basyna týsken, әiel zatynyng basyna týsken tauqymetting bәrin ol Alladan dep qabyl aldy da, boyyndaghy tәrbiyening bәrin sóitip úrpaghyna   berdi. Osyghan kózindi ashqan Allagha razy bolghyn. Iliming qútty bolsyn. Qabyl bolsyn. Assalamu  ua aleykum.

QARAShASh ANA

Endi Qarashash Ana, onyng Domalaq Anadan jasy ýlken. Jasy da, ómir sýru uaqty da ýlken. Biraq Qarashash Anagha Alla taghala Ghyzyrdy bermedi. Mariyamnyng anasy ne dep aitty; «E, Alla taghala, men úl tuamyn, sol úlym saghan qúl bolyp tuylsyn»- dep tileymin. Sol tuylghan kezde men sening naghyz qúlyng qylyp tәrbiyeleymin - dedi. Sóitti de ol qyz tuylghanda, ol; «IYә, Alla taghala, men qyz tuyp qoydym» - dedi. «Sening qyz tughanyndy bilip túrmyn ghoy» - dedi Alla  taghala. «Biraq, osy qyzdy da tәrbiyeleymin, osynyng úrpaghynan payghambar ber» - dep súrady. Qyzymdy da imandy etip tәrbiyeleymin - dedi. Onday bolsa, dingeginen dini ketpesin - dedi. Qarashan Ana Allagha osynday dúgha salghan analardyng biri boldy. Búl kisi Alladan súraghanda «IYә,Tәnirim, myna mening ishimnen shyqqan úrpaqty da, onyng úrpaqtaryn da odan әri tereng ketip jatqandardyng bәrin dindar ete kór- dedi. Alla sening rizashylyghyng ýshin, Sening dinindi qorghauda qaruy bolsyn. Seni madaqtarda kitaby bolsyn, sening kórseterge iygiliging bolsyn, Alla seni sýierde asylym bolsyn- dep bata qyldy. Alladan ol tilek  tilegen adam. Ol otyrsa da, túrsa da, barlyq balasynyng qylyghy, sózi, tynysy, onyng barlyq adam balasyna berip jatqan jaqsylyghynyng ózi de ol anany sonday dýniyege ghana ústalghan edi. Ol adam tәbarik alghandy únatatyn. Ýlken kisilerding jolynda sonday kisilerge mәrtebe kórsetkendi, ýlken kisilerdi silaghandy únatatyn ol adam. Sol sebepti ol dindi qatty sýigen. Enrep jylap Aladan taghyzym etip súraytyn jan bolghan.

– Alla keshirsin, men kimmin, men keshiremin - dep aitatyn. Onday bolsa búl kisi qanday adam? Alla taghalagha dúghasy jetken, qabyl alghan asyl ana. Onday bolsa osynday analardyng tilegi әr adam balasyna qabyl. Keterde de jer kókten súrap alu; «elime, júrtyma, baq ber» - deu. Qyzdarymyzdy núrlandyr Alla, әr qaysysynan seni sýigen qúldar dýniyege kelsin» - dep súrap ketken analar.

–  Tәbәrik alu degen ne?

– Tәbaryk alu degen adam balasy boyyndaghy erekshelik qasiyet. Jaqsylyghyn býgin kórgen son, tirliginde qayta qayta esine týsiru ýshin, bir dýniyesin alady. Bala minezdi jan bolghan. Býgin sen ol kisige bata beretin bolsan, sening bir zatyndy syy qylyp alyp, sol batasyna razy bolatyn jan. Syy alu. Sol adamnyng bir dýniyesin sol adam arqyly alu. Ony ol jaqsylardan ghana alghan. Allanyng sýigen qúldarynan alghan. Esinde saqtau ýshin. Sebebi búl adam rasynda da adam balasy úmytyp ketpes ýshin joldy ózine týzetu ýshin qoyghan. Qúdaygha siynghan jan, razymysyn. Odan keyingi ilim?

– Pir Ana Batyma.

PIR BATYMA ANA

Pir Ana. Pir degen barlyq zandylyqty Allanyng qalauymen oryndaghan jan. Allanyng qalauymen oryndaghan jandy Pir deydi. Alla ol adamdy tandaghan. Onday bolsa  Pir Batyma (Analar bosanar kezde qinalyp jatyp, Pir Batyma Anadan kómek súraydy. Ómirge kelgen sәbiyding qúiryghynda kók daq sol ananyng soqqan sausaghy men jasaghan kómegining belgisi)  búl Alla taghala o bastan Haua Anagha qanday joldy tilep berdi, sonday joldy qabyl alghan jan. Onday bolsa qúdaygha óte jaqyn, ana jýregine barynsha dindi sidyryp, sol shapaghatyn ólgende de tarqatyp kete bilgen adam. Payghambar emes. Payghambardyng da minezinen kórkem minezdi jan.

«Pash shirkin, osynday da analar bola ma eken»- deytin shygharsyn. Osynday analardan biyik Alla emes pe. Sony moyyndaghan adam kim? Pir. Oghan Alla taghala kýlli qasiyetin ilimnen de artyq qylyp qazyna etip bergen. Ol Alla taghalany әr kezde sezip, Tәnirimen sóilesip, bar tilegi qabyl bolghan jan. Qúdaygha kórinshi- dep aitpaghan adam. Taza taqua.

– Pir Ana men Haua Ananyng jaqyndyghyn aitugha bola ma?

– Seninshe jaqyndyq- degen mәsele ne?

– Bәrimiz Haua Anadan taradyq qoy. Qazir qay ruhpen sóilessem de, bәri aldymen Pir Anany silaytyndaryn aitady. Demek, onyng ómirge kelui de erteden bastalady ghoy.  Haua Anagha jaqyndyghy dep otyrghanym...

– Ilim, súraghyng - ilim. Qabyl aldym. Haua Anadan, Assalamu  ua aleykum, qabyl bolsyn, ilim adamnan tez jýredi, aitqan oiyng Haua Ana Allanyng amanatyn búljytpay oryndaghan adam. Pir Ana sol Haua Ananyng aitqanyn búljytpay oryndaghan. Endi ekeuining Allagha jaqyndyghynan aiyrmashylyghy bar ma? Ol - sonyn  úrpaghy. Sol Allagha jaqyndyghyn, Allagha jaqyn senimmen Qúdaygha degen qúlshylyghyn ómir boyy keshir- dep jylaghan sebebinen de Jaratqan iyem oghan ahiyretke deyin Ghyzyr siyaqty qasiyetti darytqan. Biraq, Pir Ana Ghyzyr siyaqty - ilim emes. Ilim alghan emes. Ol qúdaydy shyn sýiip qoryqqan adam. Jaqyndyghyn endi týsinding be?

– Biraq Ghyzyrdan ilim aldy ghoy.

– Pir Ana tikeden tik Haua Ananyng bergenin oryndaghan, qúdaydy shyn jýregimen, aitqanymen sengen, týsingen, úqqan adam. Ilim - ol erekshe ghalymdargha diny ústanymdaghy aqyl iyelerine  beriletin dýniye. Aqyl iyesi degende Haua Ana da aqymaq emes, Haua Ana oryndaushy qúl. Pir Batyma da sony oryndaushy, moyyndaushy qúl. Al Ghyzyr erekshe ghalym iyelerine ilimdi ornymen aparyp berushi. Onyng da óz oryny bar. Al endi sol ilimge kim jaqyn, Domalaq Ana jaqyn. Ayyrmashylyghyn bir qúdiretti Alla ghana biledi. Áste, ekeui de biyik dengeyde. Al, Qarashash Ana úrpaq súraudan biyik dengeyde. Onday bolsa ýsh ananyng sender úrpaghysyndar. Soghan say ómir sýrulering kerek. Býginge ilim qabyl bolsyn, Assalamu ua aleykum.

TÝIIN

Qúdiretti Allanyng senderge bergen ilimi. Búl ilim  shashylmay tógilmey sinimdi berildi. Tújyrymy; talasu, ghalymdarmen sóilesu, qay ayatty ashsang da qúl, Qúday saghan jauabyn berip túrady. Barlyq bergen ilimning jauaby kýlli ayattarda bar.

– Ýsh ananyng da ilimi jaqsy bolyp tújyrymdalyp keldi ghoy, súraqtar da bar. Aldaghy uaqytta súrarmyz.

– Ýsh ana iliminde olardyng ómirlerine  baylanysty, súraqsyz da olar qalay ómir sýrdi mәselesinde Alla kitaptaryn jalghastyruda, razymysyndar.

– Qabyl aldyq.

– Qúdireti kýshti qúday senderge aityp jatyr, әr qúl Allany aityp ómir sýrsin- dep. Qazir eshkim talaspaydy. Allanyng qalauymen ómir sýrinder. Zamandaryna say qúrangha jaqyn jýrinder. Sadaqalaryndy berinder. Keng sheksiz dýniyede jaqsylyq jasandar. Búl, kókten Allanyng senderge bergeni Assalamu  ua aleykum.

RUH TILEUI

Siz kitap súrap otyrghanda tikeley týsip jatqan dýnie tez ketip qalady. Sizge shapshandyq kerek, qúiyp alyp ýlgeru kerek. Osy oryndy salyp jatyr.

Ekinshi, Analar ilimin alyp otyrghanda dastarqanynyzda qúiryq may,  jeti shelpek nan túrsyn. Qyzyl dastarhan jayylsyn, ruh tileui. Búrynghy kezde búnday ilim alghanda kýmis ydys  túratyn dastarhanda. Negizi adam balasy shaydy kýmis ydyspen ishui kerek. Ony da qúrttyndar. Pir Analardyng bәri kýmiske shay qúiyp, kýmispen as ishken. Bala da, shagha da kýmis ydyspen ishkeni jón. Bolmasa qysh ydyspen. Qúdireti kýshti Qúday qoldap jatyr, Alla razy bolsyn. Alla óz qúldarymen isin bastap jatqanda sabyrly bolynyzdar.

Ghayyptan qabyldaghan Zubayra Aynabekova

Abai.kz