Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Biylik 2914 3 pikir 29 Mamyr, 2023 saghat 11:55

Batyl qadam baq әkelgey...

Memeleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev myrza juyrda ghana QHR-nyng Shian (Chan- an) qalasyna baryp, QHR-nyng memeleket tóraghasy Shy Jinping myrza shaqyrghan Orta Aziya memeleket basshylary bas qosqan sammitke qatysyp qaytty.

Sammit jәy mәjilis emes, halyqaralyq keleli isterdi kenespen sheship, kelisim jasalatyn ýlken is-shara. Áriyne, qay elding qay qalasynda ashylsyn, qatysushy elder basshylary әueli, óz el halqynyng mýddesin oilaytyny da, memeleketining mýddesin qorghaytyny da belgili. Endeshe Qazaqstannyng memeleket basshysy Toqaev myrza da birinshiden – óz elining qauipsizdigine kepildik etu, ekinshiden – shetel qarjysyn tartu arqyly qajetti zauat ashu, jol salu, ken ashu mýmkindikterimen el ekonomikasyn damytu, ýshinshiden – elimizding ishki jaghdayyndaghy eng ózekti mәselelerining biri bolghan qymbatshylyq pen júmyssyzdyqty tehnologiyasy damyghan, qarjy salu mýmkindigi bar eldermen bolghan halyqaralyq shartty úiymdar ayasyndaghy ózara mýddelestik  qarym-qatynastardy kýsheytu jolymen sheshuge kirisken elining bolashaghy, halqynyng әl- auqattanuy jolynda jasalghan batyl qadam dep esepteymin.

Olay bolsa atap ótken osy ýsh qadamnyng dúrystyghyna da dәlelder izdep kóreyik:

  1. «Óz eli qauipsizdigine kepil bolarlyq dostyq qarym-qatynasy bar mýddeles el baylanysyn nyghaytu» qanday qajettilikten tuyndap otyr?

Qazaqstan  úzaq jyldar boyy osy mazmún-formadaghy qarym-qatynas salmaghyn Reseyge salyp ta, sýienip te kelgen. Reseyding Ukraina eline «arnayy operasiya» jeleuimen ashqan  shapqynshylyq, irge keneytu soghysy bastaghaly búl mazmúndy baylanys әlsiredi. Álsirep qana qoymay «Ukrainadan keyingi irge keneytudin  qauip-qateri bizde bolama?» deytin halyqtyng jýregine kýdik úyalady. Onyng ýstine Reseydegi ishinara jurnalister men biylik salasyndaghy keybir pysyqaylar da Qazaqstannyng shekarasy, memelekettiligi turaly kóptegen arandatu sipatyndaghy uly ósekterin taratty. Oghan elige qalghan keybir orysqúl ishki kýshterden bolghan memeleket qauipsizdigine qater tóndiretin teris pighyldar da ol jer, búl jerlerden beleng bere bastady. Osynday jaghdayda әskery quaty da, ekonomikalyq quaty da shekti, halyq sany az jas memeleket ýshin memeleket basshysynyng birinshi qadamda әskery kýsh-quaty myqty, ekonomikasy damyghan, Reseyden keyingi ekinshi orynda túratyn úzaq leniyaly shekara baylanysy bar mýddeles el – QHR-men baylanys jasap, ózara selbestik ornatu qadamy óte der kezinde bolghan dúrys qadam dep qaraymyn.

  1. «El jaghdayy ishki mýmkindikteri arqyly shet el qarjysyn tartyp, qajetti zauat, jol salu, ken ashtyru arqyly tabys kózin molaytyp, jalpy halyq iygiligine jaratu».

Qazaqstan syndy qúlashty keng sermeu mýmkindigi әli de shamaly el ýshin búl taptyrmas oray. QHR-nyng ekonomikalyq damuyna negiz bolghan songhy jarty ghasyry da osynday negizdermen mәiektengen. Álemning kóptegen elderi zauat ashty, jol saldy, ken barlady. Esesine halyqqa kóp salaly júmys kózderi ashylyp, halyqtyng әl-auqaty jaqsardy. Memeleket óte kóp salaly salyq kirisimen әluettendi. Shetelden barghan kәsipkerler injiynerler, júmysshylar,  QHR esh jerin basyp alghan joq, tartyp alghan joq, azamattyq alyp qalyp ta qalghan joq. Memelekettik zandy kelisimshart negizinde әr tarap óz isine ózi jauapty boldy. Uaqyt-merzimi tolghanda shyghyp ketti, salghan zauat, jol, ken, bәri de sol óz elinde qalyp, kýni býgin el iygiligine jarap jatyr. Búdan Qytay halqy esh jamandyq kórgen joq, ozyq el injiyner-mamandarymen selbese júmys jasay jýrip, jergilikti jәy júmysshylar da  mamandandy, óner iygerdi. Zany kýshti, jemqorlyqqa qatang tiym salynghan, halqynyng últtyq ruhy ýstem, memeleketshildik sanasy ashyq eldi eshkim de basyp ala almaydy. Onyng ýstine Shy tóraghanyn  jemqorlyqqa, qiyanatqa, paraqorlyqqa, úrlyqqa, tóreshildikke, bólshektenushildikke, zansyz diny teris pighyldy qimyldargha qarsy auqymdy sayasaty Qytay elinde asa qomaqty tabystargha jetti.

Osynyng bәri de bizding el basshylaryna da, jәy halqyna da ýlgi, ónege bolugha tiyisti manyzdy qadamdar.

  1. «El ishi jaghdayynda ózektiligi әli de basym bolyp túrghan qymbatshylyq pen júmyssyzdyqty tejeu» mәselesi de halyqaralyq jәne elishilik zandy kelisimsharttarmen, shet el qarjy kózderin tartyp, kóptegen qajetti júmys oryndaryn ashu arqyly halyqqa qajetti tútynu búiymdaryn molyqtyru, jalpy halyqty júmystandyru joldarymen ghana sheshiletin manyzdy týiin. Búl da memeleket basshymyz Qamym-Jomart myrzadaghy ýlken kóregendik. «Jana Qazaqstan» iydeyasynyng manyzdy bir qadamy dep qaraymyn.

Memeleketting damuyna, halyqtyng jalpy betti júmystanyp әl-auqatyn kóteruine paydaly múnday batyl qadamdy jalpy el bolyp qoldau kerek.

«Anadan da, mynadan da qauip bar» dep kýdikpen ómir sýrgennen góri, kóz alda ensemizdi kótertpey basyp túrghan jemqorlyq, paraqorlyq, danghaza maqtan-bәsekeli shashqyshtyqpen kýresuimiz, damyghan elderdegi (әsirese qytay júrtyndaghy) enbekqorlyq, qajyrly-qarapayymdylyq, úqyptylyqtan ýirenuimiz kerek.

Al, әr dәrejeli basshylarymyzgha QHR-nyng tóraghasy Shy Jinping myrzanyng jemqorlyqqa, paraqorlyqqa, tóreshildikke qarsy batyl qadamdary tu bolu kerek dep qaraymyn.

Osynday bolghanda ghana memeleketting ornyqty damuyna, halyqtyng alansyz bayashat ómir sýruine ózimizding «qojayyndyq ruh» salauatymyzben kóp bolyp  kepildik ete alamyz.

Júmashәrip  Shәhadatúly,

pedagog, jazushy

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1521
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5909