Júma, 19 Shilde 2024
Arylu 2726 55 pikir 30 Mamyr, 2023 saghat 13:38

Eki qogham, eki tildilikten útylyp qalmayyq!

Ángimeni Búhara handyghynan bastayyq. Talay ghasyrlyq, tipti, birneshe myng jyldyq tarihy bar Orta Aziyadaghy kóne de úly shahardyng túrghyndary kezinde kim edi? Myndaghan jyldar aghymynda, qolóneri men sәuleti, egin egu, maqta jinau jәne týrli jemiske toly baqsha ósiru daghdysy asa joghary damyghan, sonday-aq, ainalasyndaghy eldermen sauda-sattyq júmysyn aitarlyqtay jaqsy jolgha qoya bilgen, Búhara ólkesi sonau kóne zamannan Iran tektes Sogdiya túrghyndary bolatyn. Ótken ghasyrdyng alghashqy jyldarynan bastap, Búhara aumaghy janadan qúrylghan Ózbekstan respublikasynyng qúramyna kirdi.

Sol bir tústa, birneshe milliongha juyq sol ónirding ejelgi tәjik bolyp kelgen túrghyndary ózbek bolyp jazylady. Áriyne, ózbek biyligi tarabynan sol aradaghy qalyng qauymdy aldap, arbap, kýshtep әiteuir, ózbek qylyp jiberdi. Jәne tek qana ózbek tilinde ghana mektepter ashyp, osy tilde bilim alugha, sauatyn jetildiruge mýmkindik berdi. Eki úrpaq auysqan son, búl aradaghy kóneden kele jatqan kezindegi tәjikter jana últ ózbek bolyp qalyptasty. Olardyng ata-babasynyng altyn tarihy ózbek elining enshisine ótti. Sonymen, bir kezdegi til men dәstýr jaghynan parsylargha jaqyn sogdiyalyqtar ózderin joghaltyp, kórshi aghayyn ózbek júrtyna jútylyp ketti. Tipti, sondaghy qazaqtyng birazy da, әr zamannyng ynghayyna qaray, osy kýngi ózbekkeaynaldy. Búlshyndyq! Memlekettegi bir qogham, bir tildilikting qúdireti degen osy!

Al, bizding elde eki qogham bar. Qazaq tildi jәne orys tildi. Búl qoghamdar ýnemi tebisip kýn kóredi. Shynyn aitu kerek, búl memleket ýshin ýlken qauip! Biylik әrdayym nazar audaryp, bayqap otyrmasa, aldaghy kezdesetin týrli oqighalar, eldi jaryp jiberui mýmkin jәne búl kóp qiyndyq tudyrmaydy. Sondyqtan, memleket qazaqtiki bolyp sanalghan son, sonymen qatar, eldegi qazaqtardyng sany jetpis payyzdan asqandyqtan, qazirden bastap mýmkindikti memlekettik tilge, yaghny aitqanda, qazaq tiline tolyq bermese jәne osy tildi eldegi әr sala boyynsha joghary qarqynmen damytpasa, Mәngilik qazaq eli bolyp qalu eki talay dýniye.

Eger, ainaladaghy ósip-órkendegen elderge qarasan: qúramynda kóptegen avtonomdy respublikalary bar Reseyde de, birneshe ghasyr boyy talay últty jútyp, bir últqa ainaldyrghan Qytayda da, aghayyn el Týrkiyada da (búl elde 18-25 millionnyng aralyghynda kýrd túrghyndary bar) jәne Iranda da (birazy әzirbayjandar), bir qogham, bir til. Sol sekildi, Ózbekstanda, bir Memlekettik ózbek tilimen ózgelerdi ózbekke ainaldyrdy jәne temirdey myqty memleket qalyptastyrdy. Al, bizde she?! Krylovtyng mysalyndaghy: aqqu, shayan jәne shortannyng isi sipatty. Mine, osylardy kórip jýrip, tәuelsizdigimizge otyz jyldan asty, әli kýnge deyin eshbir shara qoldanbadyq. Qayran, Abay atamyz aitqanday: «Bayaghy jartas, sol jartas, qanq eter, týkti bayqamas».

Qazirgi, oblys әkimderining júmys barysyna jәne olardyng jýrgizgen isine qarap otyrsan, bir de bireuining últtyq kadr emes ekendigin bayqaysyn. Nege deseniz, eshqaysysy últtyq sayasat degendi bilmeydi, tipti, sezbeydi de. Eks-preziydentting túsynda qansha degenmen, últ sayasatyn jýrgize alatyn biraz әkimder bolyp edi. Aytar bolsaq: Imanghaly Tasmaghambetov, Jәnibek Kәribjanov, Berdibek Saparbaev, Ómirzaq Shýkeev jәne taghy basqalar. Osy azamattar Qazaqstannyng qazaq memleketi bolyp qalyptasuyna aitarlyqtay enbek sinirdi, sonday-aq, ózine berilgen oblystarda últ sayasatyn kóp-kórim jýrgizdi deuge bolady. Mysaly: Berdibek Saparbaev Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi bolyp túrghanda, istin bәrin mýmkindiginshe memlekettik tilde atqardy. Kóptegen eldimekender qazaqsha atau alyp, jergilikti túrghyndardy quandyrghan edi. Óskemende Abay atamyzdyng eskertkishi túrghyzylyp, ýlken meshit salyndy. Qabanbay batyrdyng da eskertkishi boy kóterdi. Kósheler qazaqshalandy jәne elimizding kórnekti túlghalarynyng aty berildi. Qazaq mektepteri, balabaqshalary kóbeydi. Qazir bolsa, múnyng bәri túralap qaldy. Sol siyaqty, soltýstiktegi, shyghystaghy oblystar da osylay. Taghy bir aitarymyz, ministrlikterding Memlekettik  tilde is jýrgizuin tolyqtay qamtamasyz etudi jәne osylay talap etudi jýzege asyru qajet. Bizdin,  Joghary biylikten osyghan uaqyt ótkizbey qalayda kónil audaruyn súraymyz!

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

55 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1282
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2014
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2071