(29 jyl búrynghy әngime)

Biz, bәrimiz myna bir әdepki jaghdaydy bir auyzdan moyyndaymyz: Shetelge Qazaqstannan barghan qay últ ókili bolsyn ózin «qazaqstandyqpyn»  («kazahstanes») dep, tanystyrady. Eshkim da birden «qazaqpyn», «oryspyn» yaky «kәrispin»  t.b. dep jatpaydy. Olay deuding jóni de joq. Bayaghydan qalyptasqan ýrdis solay. Qay eldin, qay jerding adamysyng sonyng atauy sening de jalpy atyng bolady. Mysaly, «reseylik», «qytaylyq», «semeylik», «irandyq», «týrkiyalyq» degen sekildi. Maqsat – ony  dәleldeu emes edi, tek sonyng mәnisin ashudyng jóni kelip túr.

Preziydentting auzynan «Qazaqstandyq últ bolamyz» degen sóz shyghuy múng eken, osy sózding tónireginde aitys-tartys búrq ete týsti. Pikir talastyrushylardyng kóbi ataudyng mәnin emes, atyn synap jatyr. Gazet betterinde «...dyq,... dik», degen últ bolmaydy» degen taqyryptarda maqalalar shyqty, saualnamalarda elge belgili adamdar, bireu kelip qazir-aq  tól últtyq atauyn tartyp alghaly jatqanday «men óz últymnyng atynda qalamyn» dep, shegelep túryp aityp jatyr. Biraq, osynday emosiyagha týsken kezde eng negizgi nәrseni bәri úmytyp ketemiz. Tólqújatynda «qazaq» dep jazyla túra birauyz qazaqsha bilmeytin qandastarymyz az emes qoy. Sonda, mәsele atynda emes, zatynda ekeni, eger orys otandasymyz «qazaqstandyq» dep jazyla túra, qazaqsha suday sóileytin bolsa, onday ataudyng qanday aiyby bar!?

Biraq qalasaq ta qalamasaq ta biz tipti óz-ózimizge de «qazaqstandyqpyz» dep aityp jýr emespiz be?! Onyng esh sókettigi joq tabighy jaghday. Elimizding  jalpy atauymen atalghanymyzgha shamdanu emes, quanuymyz kerek. Al sol «qazaqstandyq» degen sózge «últ» degen anyqtama qosylsa, әriyne basqasha  maghyna tuady. Onday atau birtútas últ yaghny bir últ degen úghym beredi. Bizde onday últ boludyng jóni bar ma? Ábden mýmkin!

Sebebi, ol jeke adamdardyng yaky Elbasynyng qalauymen bolatyn nәrse emes. Qoghamnyng óz zany. Yaghni, el bolu degen sóz últ boludyng alghy sharty. Eldi damytu degen sóz, últty jetildiru degen sóz. Memleket qúrudaghy maqsattyng ózi jana últ qalyptastyru emes pe? Memleket - qoghamdyq jýiening eng jogharghy kórinisi bolsa, últ - onyng jemisi. Endeshe Qazaqstan atty el  tәuelsizdik alghan sәtten bastap-aq, «jana últtyn» túqymy el «topyraghyna»  egilgeni shýbәsiz.

Mine, ol 13-14 jyldan beri kóktep te keledi. Biraq әli onyng týr-týsi belgisiz. Sebebi, sebilgen «túqymnyn» týri kóp. Jarysa ósip keledi. Qaysysy gýl jaryp boy týzeydi, qaysysy tamyryn terenge jiberuge beyim, qaybiri kóktey solyp tabangha taptalyp qalady? Ol әli mәlim emes.

Áriyne, búl beyneley salystyru ghana. Aua rayyna, topyraqtyng qúnaryna qarap kóktemgi sebilgen túqymnyng kýzgi dәnining qanday bolaryna boljam jasaugha bolady emes pe? Sol syqyldy Qazaqstandy - egis dalasyna, ondaghy últ ókilderin – túqym týrlerine, halyqtyng әleuetin - qúnarly topyraqqa, әleumettik jaghdaylardy (aqparat kenistigin, qúqyq jaghdayyn, túrmys dengeyin t.b.) – aua rayyna salystyryp kóreyik.

Yqtimaldyq qisyny boyynsha 3 túrpattaghy ýlgi bayqalady: Basym, ortasha, әlsiz. Qazirgi qalyptasqan ýrdistegi basym ýlgi mynau: Tili oryssha, әreket-is qimyly – batyssha, amerikansha, dini- alaqúla, týr-әlpeti – euraziyalyq.

Ortasha ýlgi: Tili - qazaqsha, salt-dәstýri – dalalyq mәdeniyetten tamyrlanghan janasha, dini – músylman, týr-әlpeti – aziyalyq.

Álsiz ýlgi: Tili – negizgisi oryssha, qosalqysy qazaqsha qos tildi jәne azdap basqa tilder, dәstýr-әreketi - әdetke ainalghan sovettik túrmys salty, dini – kommunistik morali, materialistik ateizm jәne tәuelsizdikten keyingi shala músylmandyq, basqa alaqúla senimder, týr-pishini qazirgidey әr týrli.

Basym ýlgining qazir qanday belgileri bar? Últtyng basty nyshany tili desek, orys tili barynsha ýstem, keng qoldanysta túr. Mәrtebesi – bazardan bastap, biylikke deyin teng dәrejede. Auqymy – auyldan qalagha deyin keng taralghan. Qoldanyluy – kóshede, kensede, kópshilik kólik ishinde jәne әrkimning óz ýi-ishinde de iske jegilgen. (Sebebi, sovettik assimiyasiyadan mәngýrttengen qazaqtar oryssha sóileudi әli mәrtebe kóretin beysharalyq pighylda, ózining ghajap sheshen tilin mensinbeytin ruhany syrqatqa úshyraghan) Osy ýsh mejeden qaraghanda oryssha birauyz sóz bilmeytin qazaqstandyqty tipti, osy elde túryp jatqan sheteldikti keziktire almaysyz, bәrining de oryssha «shәiisherligi» bar. Al, qazaqsha «qaqpaytyn» qazaqstandyqtar basqaru jýiesinde otyrghandardan bastap, balabaqsha baqtashysyna deyin qaptap jýr...

Al últtyng sanasyn jetildiretin, iydeologiyasyn qalyptastyratyn basty qúral BAQ, ol da osy basym ýlgige qyzmet etedi. Mәselen, gazet dýngirsheginde oryssha nópir basylymdar arasynan, qazaqsha basylymnyng kózi әreng jyltyraydy, al teledidar oryssha, qazaqsha elu de elu bolady degen «ertegimen» әli keledi...

Últtyng kelbetin kelistiretin ekinshi әserli kýsh –  salt-dәstýr. Basym ýlgini ústanatyndarda amerikandyq yaky batystyq ómir salty etek aluda. Kóshedegi adamdargha kóz salynyz. Kiyim kiyis, jýris-túrys, oiyn-kýlkisi, toy-toylanysy... túrmystaghy taghy ne qily is-әreket týgel «janasha jahandanghan» – euro-amerikandyq keyipkerlerden aiyrmasy az. Osyny dәleldegisi kelgendey juyq jyldary jasalyp, teledidarda kórermenmen qauyshqan «Sarancha», «Perekrestok» sekildi otandyq teleserialdardaghy ómir keship jýrgen keyipkerler osy biz  aityp otyrghan basym ýlgining jandy  tuyndylary desek kim dau aitady? Tili – oryssha, dili – batystanghan naghyz  jana «qazaqstandyqtar» emes pe?

Endi, osy BASYM ÝLGINING týri men  dini qalay qalyptasady? Tili men dili qauyshyp ketken bir memleketting ishindegi alaqúla últ ókilderi bir-birimen ózara ýilenbey túrmaydy. Orys pen qazaq, kәris pen orys, týrik pen dýngen... Múnday nekeden tughandardyng týri qanday bolmaq? Talassyz euraziyalyq keskin shaghady: Kózi kók, óni qonyr ne óni sary, shashy qara...

Jýz týrli últtyng jýz myndaghan nekesinen somdalghan jana euraziyalyq qazaqstandyqtar úrpaghyn elestetip kóriniz! Al búlardyng dini she? Áriyne, neke aralasqan song din aralaspay túra almaydy. Qazaqstandaghy ne týrli dinder bir otbasynda toghysady. Osynday bolyp miday aralasugha bizding elde qúqyqtyq jaghynan esh bóget joq.

Jeke adam qúqy - últ mýddesinen joghary. Demokratiyalyq erkindik -  halyqtyng taghdyrynan әldeqayda qúndy. Elimizde qalyptasqan osynday jan-jaqty qolayly jaghdaydyng nәtiyjesinde basym ýlgining ómirge kelui kýmәnsiz. Onyng nәtiyjege jetpey qaluy shýbәli. Mine, onyng basym ýlgi boluy da osydan. Basym ýlgining formulasyn eske salayyq:

«Tili – oryssha, is-әreketi – batystyq, týri – euraziyalyq, dini – alaqúla» osynday halyq ózin «nasiya kazahstanes» dep atauy aidan anyq.

Endi, ortasha ýlgini saralap kóreyik. Olardyng basty bedeli - qazaq tili. Biraq, ol Qazaqstanda yaghny ózining tól topyraghynda adam týsinbeytin keregharlyqqa úshyraghan. Memlekettik til bola túra mәrtebeden júrday. Eldegi auqymy sonshama keng bola túra, qazaq tili auyldan qalagha attasa boldy birden auyzgha úrylady. Oqu oryndarynda oqulyq týgel qazaqsha bolsa da  oqushylar arasynan oryssha sóilesu әdetke ainalghan. Qalyng qazaqtyng ishinde jýrgen qazaq emes qazaqstandyqtar tym qúryghanda qazaqsha «bar, joq» degen eng qarapayym eki sózdi de bilmeydi. Yaghni, Qazaqstanda qazaqsha bilmeuding esh әbestigi de, esh aiyby da joq. Qazaqtyng ózi qazaqsha bilmeui  de  úyat emes.

Jәne, qazaq tilining BAQ-ta da baghy da tayghan. Orys tilinen keyin sóz alu – zandylyqqa úqsaydy. Ony ózgertu zansyzdyqqa sanalady. Osynday zansyz zandylyqtardyng kesirinen qazirgi kýngi qazaq tili, Qazaqstanda tek qazaqy  (qazaqtanghan basqa últ ókilderi de bar) otbasylarynda qoldanyluy ghana - tabighy jaghday dep qabyldanaghan.

Ol auqymnan asu qajet bolsa, tek aitys ónerinde ghana erkindik berilgen. Odan ózge auqymdy jiyndarda jappay qazaqsha sóileu mәdeniyetsizdik, tipti oghashtyq, qighashtyq bolyp sanalady. Alayda, Qazaqstanda osynshalyq shettetilgen tilding әleueti óte jogharghy dengeyde. Tek «Myng bir maqal, jýz bir júmbaq», «Altyn sandyq» sekildi birneshe telebaghdarlamadan-aq, qazaq tilining kýshin, sheshendigin, terendigin, qart buyn men jas buyn arasyndaghy nyq jalghastyghyn andamau mýmkin emes. Qazaqstanda keminde 7 mln qazaq jettik biletin, taghy da әldeneshe mln basqa qazaqstandyqtar tolyq jәne birshama biletin, ghasyrlar boyy qordalanghan bay til - kýnderding kýninde jelek jayyp jeniske jetpey qoymaydy, ýmit zor.

Qazaqtyng salt-dәstýrining tamyry tipti terende. Ghún, saqtan, kóne týrikten  jalghasyp músylmandyq mәdeniyetpen kemeldengen dalalyq san-qyrly últtyq ýrdister topyraq astynda jazghytúrghy aqjauyndy kýtip jatqan asyl tekti túqymgha úqsaydy. Uaqyty kelgende kózi bardy týgel tan-tamasha etip,  qúlpyryp janasha týlemeydi degenge senbeu paryqsyzdyq der edik.

Al dinge kelsek, ózi ghúmyr sýrip jatqan elining tili men diline adal úl-qyzdary músylmanshylyqty jan-tәnimen qabyldauy haq. Olar ózara adal nekemen úrpaq órbitui sózsiz. Alayda, osy tabighy zandy jolgha bóget kóp. Últtyq jetiludi - últshyldyq dep, haq joldy tandaudy – fundamentaldyq dep, ish-syrttan qatar ayaqtan shalatyndar az emes. Osynday óz topyraghymyzda ózimiz ógey boludyng qyrsyghynan ortasha ýlgini tolyq jeniske jetedi deu shýbәli. Mýlde jeniledi deu de kýmәndi. Mine, onyng ortasha ýlgi boluy da osydan. Formulasyn eske týsireyik:

«Tili - qazaqsha, salt-dәstýri  dalalyq mәdeniyetten tamyrlanghan janasha, dini – músylman, týr-әlpeti aziyalyq» osy baghytty tandaghan qarasy mol, ósimi joghary halyqtyng ózin-ózi «qazaqpyn» deuden tanbasy da anyq.

Ýshinshi atalghan әlsiz ýlgini Qazaqstandaghy «sovettik  halyqtyn» songhy qaldyghy dese bolady. Yaghni, búrynghy gýldenu dәureni ótken, bolashaghy  búldyr túmangha bet alghan bimaghúlym halge týsken azghyn qauym. Ótpeli kezende Qazaqstanda búlardy aldap-sulap «últtar assembleyasy» etip qansha qúrmettese de olardyng keler elu jylda kelmeske keteri sózsiz.  Kelesi jýz jyldyqqa osy qalpymen jetedi deu óte shýbәli. Olar ne basym ýlgige, ne ortasha ýlgige ainalyp tynady. Olardyng әlsiz ýlgi boluy da osydan. Formulasyna kóz qyryn salyp bayqayyq:

«Tili – oryssha-qazaqsha qos tildi, dәstýr-salty - internasionaldyq, kommunistik qúrama әdetter, dini – ateistik, kommunistik morali, týr-әlpeti qazirgidey әr-qily».

Osy ýsh ýlgining saltanat qúruyna zamannyng әseri qanday? Zaman olardyng aldyna talas pen bәsekeni, aqyldylyq pen alghyrlyqty qatar úsynyp túr.  Ýsheuining aldynan da ne jenis ne jenilis kýtedi. Bireui jenbey qoymaydy. Ýsheui qatar ómir sýretin ýshinshi jol joq. Mәmile joq, óitkeni tandalghan zamannyng zany solay.

Óitkeni, «qazaqstanadyq» pen «qazaq últynyn» bir qazangha basy simaydy.  Taghdyr adamgha ekibasty boludy jazbaghan. (Sheraghang - Sherhan aghasha aitsaq «Jylanda ghana aiyr til bolady») Eger «qazaqstandyq últ» jeniske jetse ony últ dep ataudyng ózi aljasqandaq. Olardyng tabighatynda tobyrlyq basym. Óitkeni, onda tamyr joq, tek joq. Qazir osyghan býiregi búratyndar bolsa keleshek úrpaghynyng tobyr bolyp ketetinine oy jýgirtpey, osy pighyldaghylardyng qolyndaghy uaqytsha biylik pen baylyqqa ghana satylyp jýr. Áytpese, últtyq sanasy bar, imany bar adam óz  úrpaghynyng adam emes azghyn boluyn qalay ma?! Múnday tobyr Qazaqstandy el etip ústaydy dep senuding ózi essizdik bolar. Tobyrlyq sanada qashanda últtyq úghym  bolmaghan, qúlqynnyng qúly bolatyndar osylar...

«QAZAQSTAN-ZAMAN» (2005 jyl)

Abay Mauqaraúly

Abai.kz