Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ana tili» gazetine «Maqsatym – ekonomikany jәne egemendikti nyghaytu» atty súhbaty jariyalandy. 

Preziydent maqalasyna qatysty «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashevting pikirin oqyrman talqysyna úsynghandy jón sanadyq.

Azat Peruashev, «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty:

– Preziydent Q.Toqaevtyng býgingi auqymdy súhbaty Memleket basshysynyng el damuynyng negizgi mәselelerine qatysty tújyrymdamalyq kózqarastaryn, onyng osy ýderisting keybir naqty aspektilerine degen basymdyqtaryn aiqyndady.

Otandyq ónerkәsipshiler men kәsipkerlerding mýddesin qorghaushy retindegi «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy ýshin búl súhbatta últtyq ekonomikanyng tengerimdi jyljuy, shaghyn, orta jәne iri biznesti qoldau, investisiyalyq ahualdy jaqsartu, kәsipkerlerding zandy qúqyqtaryn qorghau taqyryptary ózekti boldy.

Praktikalyq tәjiriybege sýiensek, ShOB bopsalaushylyq pen reyderlik shabuyldardyng nysanasyna jii ainalsa, basty nazarda әrdayym jemqorlyqpen kýres jýredi, búl da atalmysh súhbatta kórinis tapty.

Eng bastysy, memlekettik basqarugha qatysudy maqsat tútatyn, demokratiya men sayasy jýiening ashyqtyghyn qamtamasyz etudi qalaytyn sayasy partiya retinde bizge preziydentting ýkimet qyzmeti men osy baghyttaghy ary qarayghy reformalargha qatysty aitylghan tújyrymdar qyzyq boldy.

Qasym-Jomart Kemelúly 2024 jyldyng qorytyndysy boyynsha ekonomikany әrtaraptandyruda, óndeu ónerkәsibin damytuda, infraqúrylymdy janghyrtuda jaqsy nәtiyjelerge qol jetkizilip jatqanyn ústamdylyqpen atap ótti.

Búl rette ol «Eger ekonomikalyq jetistikter adamdardyng ómir sýru dengeyine ong әser etpese, onda olar tek virtualdy shyndyqta ghana bar» dep atap ótti, osylaysha ministrlik esepterining keybir kórsetkishterine kýmәn keltirdi.

«Aq jol» dempartiyasy 2025-27 jyldargha arnalghan budjet jobasyn talqylau kezinde sheneunikterding qayshylyqty sózderine de nazar audaryp, fraksiyamyz ýkimettik núsqany qoldamady. Mysaly, eger qoldau sharalaryn qarjylandyru 30%-gha úlghaysa, ShOB-ty qoldau tәsilderi «paradoksalidy jәne qisynsyz» bolyp kórinetinin jәne sonymen birge búl sharalardy alatyn kәsipkerlik subektilerining sanyn 2024 jylghy 7 mynnan 2025-27 jyldary bir myngha deyin, yaghni, alty ese qysqartu úsynylghanyn atap óttik. Búl «tandaushylyq» bәsekelestikke jatpaytyn jaghdaylar jasaydy jәne baylar men kedeyler arasyndaghy әleumettik alshaqtyqtyng ósuine yqpal etedi.

Osyghan úqsas qarama-qayshylyqtar 2023 jylgha arnalghan budjetting atqaryluy turaly esepte de kezdesken, byltyrghy jyldyng 5 mausymynda «Aq jol» fraksiyasy oghan qarsy dauys bergen bolatyn. Atap aitqanda, biz ShOB  kólemining 10% óskenin esh quanbadyq, sebebi, ol JK 63%-dan 82%-gha kýrt ósuimen jәne orta kәsipkerlik ýlesining 1,3% qysrauymen qamtamasyz etilgen, yaghni, biznesti jasandy týrde ydyratudy bildiredi, demek, búl investisiyalargha keri әser etip, jana júmys oryndarynyng ashyluyn tejeydi.

Qasym-Jomart Kemelúly ekonomikalyq blok basshylarynyng júmysy turaly aita otyryp, ony «ortasha» dep ashyq baghalaghany beker emes: «Halyqaralyq qarjy instituttarynyng sózdik qorynan tym kóp ritorika bar, naqty әreket jetkiliksiz. Qazir bizge ónirlerdegi jaghdaydy jәne naqty ekonomikanyng júmys isteu tetikterin jaqsy biletin, yaghny «jerlerde» júmys istegen mamandar qajet», - dep qosty ol.

Sondyqtan da Preziydentting ministrlerding neghúrlym tiyimdi júmys isteui turaly talaptary, Qazaqstan ekonomikasynyng ósimin jetkiliksiz dep baghalauy jәne óndiristik tәjiriybesi bar kadrlargha degen qajettilik turaly sózderi tolyghymen negizdelgen jәne ekonomikanyng naqty sektorynyng barlyq ókilderine ortaq.

Búghan onyng últtyq baylyqty әdiletti bóludi menshikti qayta bólu emes, Qazaqstandy janghyrtugha baghyttalghan strategiya retinde qarastyru turaly mәlimdemesin de jatqyzugha bolady. Bizding oiymyzsha, búl túrghydan alghanda әdilettilik degen «kezdeysoq tabysty» kýtpey, últtyq tabysty qayta bóluden óz ýlesin әdil tabu, atap aitqanda, tauarlardy óndiru men jetkizu, iri strategiyalyq kompaniyalar týrindegi korporativti liyderlerge, ashyq tútynushylyq naryqta qyzmet kórsetu arqyly.

Múnday «qayta bólu» ónimning jana týrlerin, jana tehnologiyalar men naryqtardy iygerudi, qoghamdaghy jana qarym-qatynastardy – jalpy últtyng qayta janaruyn, eknomikany, әleumettik salany janghyrtudy bildiredi.

Súhbattyng ekonomikalyq bóliginde Qasym-Jomart Kemelúly óndiristik infraqúrylymgha – kólik-logistikalyq әleuetti, energetikany damytugha da kóp kónil bóledi; múnay-himiya, mashina jasau, qúrylys salalaryndaghy óndiristik quattardy nyghaytu – múnyng barlyghyn 2023 jylghy «Ádiletti Qazaqstannyng ekonomikalyq baghyty» joldauynda últtyq ekonomikanyng «industrialdy negizi» dep atady.

Bir kezderi aitylghan basymdyqtardy osylay tabandy týrde ilgeriletu Preziydentting ekonomikanyng óndiristik negizsiz damuy mýmkin emestigine degen senimin bildiredi. Myndaghan kәsipkerler de, jalpy «Aq jol» dempartiyasy da osy senimdi bólisip, kýndelikti júmysymyzda sony ústanyp kelemiz.

Ortaq iske qosqan ýlesimiz naqty bastamalar men nәtiyjelerden kórinedi. Mәselen, Memleket basshysy sәuir aiynda qabyldanghan kәsipkerlik mәseleleri jónindegi zandy mysalgha keltirip, onyng kәsipkerlerge qolayly jaghday jasaugha baghyttalghanyn atap ótti.

Osy orayda, atalghan zandaghy basqa da janalyqtarmen qatar, otandyq óndeushi kәsiporyndardy elimizde óndiriletin shiykizatpen qamtamasyz etu basymdylyghy turaly normanyng qabyldanghanyn eske salugha bolady.

Búl talap «Aq jol» fraksiyasy deputattarynyng qajyrly enbegining jemisi. Al, ony is jýzinde qoldanu Qazaqstannyng tabighy resurstaryn paydalanudaghy últtyq mýddelerdi nyghaytugha, joghary tehnologiyalyq óndeudi damytugha jәne tau-ken alpauyttarynyng tabysynyng bir bóligin óndeushi ónerkәsipter men ShOB paydasyna qayta bóluge әkelui kerek.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng investisiyalyq ahualdy jaqsartugha, shaghyn jәne orta biznesti qoldaugha, bastamashyldyq pen kәsipkerlikti damytugha údayy kónil bólip otyratyny da barshagha ayan. Búl súhbatynda Memleket basshysynyng ekonomikanyn iri biznesti damytugha mýddeli ekenin atap ótkeni manyzdy. Kóktemgi su tasqyny men onyng zardaptaryn jong, әleumettik infraqúrylymdy qalpyna keltiru, myndaghan baspanasyz azamattardy baspanamen qamtamasyz etu iri kәsipkerlerding óz otandastaryna degen yntasy men kózqarasynyng týbegeyli ózgergenin aiqyn kórsetti.

Búl ózgerister otandyq oligarhtardy «qayta tәrbiyeleudegi» Q. Toqaevtyng qajyrly enbegining tikeley nәtiyjesi. Eske sala keteyin, 2022 jyldaghy Qantar oqighasynan keyin preziydent qazaq jәne ózbek oligarhtaryn salystyrghan edi. Ózbek milliarderleri «óz tarihy otandaryna kelip,  Ózbekstan preziydentinen ózderine ne búiyratynyn súraydy. Óz qarjysyna emhanalar men infraqúrylymdar salady. Ózbekstannyng oligarhtary men shette jatyp óz eline qarsy shyghatyn bizding oligarhtardyng aiyrmashylyghy osyda». 

Alghashynda otandyq kәsipkerler keyde «Qazaqstan halqyna» qoryna «erikti-mindetti» jarna tóleumen shektelse, ótken jyly iri kәsipkerlik subektilerining minez-qúlqyndaghy kýrt ózgerister oryn alyp, olardyng kópshiligining adamiy-patriottyq sezimderi bayqaldy, búl Q.Toqaevtyng ekonomika men qoghamdaghy әdil qarym-qatynasqa negizdelgen baghytynyng dúrystyghynyng kórsetkishi boldy.

Áriyne, búl «qayta tәrbiyeleudin» jemisi ghana emes, sonymen qatar preziydentting progressivti әleumettik-ekonomikalyq qúbylys retinde biznesti qoldaugha baghyttalghan kýsh-jigeri.

Al Qasym-Jomart Kemelúlynyng osy súhbatynda memlekettik organdardyng biznesti tyndau, onymen birlesip júmys isteu, keleshegi bar jobalargha investisiya qúiyp jatqan kәsipkerler men investorlargha kómektesu talaby, «Bizneske qysym jasau turaly әngime bolmauy kerek, ol ýshin sheneunikter men kýshtik qúrylymdardy jauapkershilikke tartamyz» degeni – bizge bolashaqqa degen senim beredi.

Parlamenttik kópshilik memlekettik organdardyng úiytqy boluymen «Aq jol» fraksiyasynyng artyq kóterilgen jәne zang búzushylyqtargha sәikes kelmeytin aiyppúldardy azaytu turaly úsynystaryn qoldaudan bas tartqanyn qalay eske almay óte alamyz? Nәtiyjesinde biz óz ústanymymyzdy dәleldep, Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodeksting (ÁQBK) jobasyna qarsy dauys beruge mәjbýr boldyq jәne qoghamdaghy keng rezonans bizding kóptegen opponentterimizdi kóterilgen mәselege basqasha qaraugha mәjbýr etti.

Qazirgi uaqytta «Aq jol» dempartiyasynyng zang qyzmeti óz zang jobasyn әzirleude, onda biz aiyppúldar taqyrybyn talqylaugha qayta oralamyz jәne olardy qayta qaraudy talap etemiz. Onyng ýstine memleket basshysynyng qoldauy bar.

Sayasy reformalargha qatysty. Preziydent Q.Toqaevtyng óz súhbatynda «Kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin ýkimet» tújyrymdamasy Qazaqstannyng sayasy jýiesine eng qolayly ekenin atap ótui kezdeysoq emes dep oilaymyn; «Biraq búl tújyrymdamany tolyghymen jýzege asyru ýshin biz kóp júmys isteuimiz kerek».

Búl, әsirese, jergilikti dengeyde kórinis tabady, mәselen, maslihattar әli kýnge deyin qosalqy róldi atqaryp keledi, onyng basty sebebi, әkimdikter (jergilikti «ýkimetter») bireuding aldynda esep beruge qúlyqsyz.

Sonymen qatar, kez kelgen memlekettik basqaru jәne onyng reformalary prinsipter men tútqalar biylikting býkil vertikalynda bolghanda ghana júmys isteydi. Al osy túrghydan alghanda, 2022 jylghy konstitusiyalyq reforma ónirlik dengeyde tyghyryqqa tirelgeni anyq.

2024 jyly «Aq jol» fraksiyasy Ýkimetke «Kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin ýkimet» tújyrymdamasyn jergilikti dengeyde iske asyru, ol ýshin mәslihattardyng ókilettikteri men mәrtebesin keneytu, zannamany qayta qúrylymdau turaly úsynyspen ýsh ret saual joldasa da - әr joly týsiniksiz jauaptar aldy.

Sondyqtan, Qasym-Jomart Kemelúly 15 qarashada auyl sharuashylyghy qyzmetkerlerining forumynda aityp ótken jәne býgingi súhbatynda taghy da rastaghan sol reformalar ayasynda jergilikti ózin-ózi basqarudy qayta qúrylymdau, mәslihattar ókilettikterin keneytu mәseleleri de óz ornyn tabady dep senemiz.

Preziydenttin: «Ýkimetke keletin bolsaq, búl iykemdi tetik, onyng qúramyna biyliktegi «Amanat» partiyasy men basqa da parlamenttik partiyalardyng ústanymyn eskere otyryp, ózgertuler engizuge bolady» degen sózi de qyzyq boldy. Esterinizge sala keteyin, Memleket basshysy ótken jyldary da óz Joldaularynda ýkimet pen aimaq basshylyghyna parlamenttik partiyalardyng ókilderin tartu mәselesin pysyqtaudy tapsyrghan bolatyn.

Ókinishke qaray, sol kezde auqymdy konstitusiyalyq reformanyng ayasynda búl bastama iske aspay qaldy. Bizding kózqarasymyzsha, búl sayasy jýiege quatty serpin berip, biylikti qogham men ekonomikanyng mindetterine jaqyndata alar edi. Al «Amanat» partiyasynyng atqarushy biylikke monopoliyasy biyliktegi partiyanyng ózine de (onyng aldyndaghy «Núr Otandy» kóshiru), jaghdaydy әr qyrynan kóru mýmkindiginen aiyrylghan biylikke de qarsy әreket etedi.  

Onyng ýstine Qasym-Jomart Kemelúlynyng ózi konstitusiyalyq reforma jariyalanghan kezde-aq biylik partiyasynan shyghyp ketken.

Al eger de preziydent atqarushy biylik jýiesindegi odan әri ózgeristerge bastama berse, búl qoghamdyq-sayasy pikirtalastardy praktikalyq mәselelerge maqsatty týrde kóshiruge ghana emes; sonymen birge parlamenttik partiyalardyng ýkimetting nәtiyjeleri ýshin újymdyq jauapkershiligine de alyp keler edi.

Taghy bir mәsele – Qazaqstan jastarynyng shetelde bilim aluyna qatysty preziydent pikiri. Qasym-Jomart Kemelúly óte manyzdy eki jaytty aitty: «Men jas azamattardyng kәsiby ósu ýshin shetelge shyghuyn qalypty jaghday dep sanaymyn...  Qabiletiniz súranysqa ie bolatyn jerde bolugha úmtylu kerek... Jatqan tastyng astynan su aqpaydy» jәne – «Shetelge shyghudy «bir jaqty biylet» dep sanaugha bolmaydy... Ýkimetting mindeti olardyng elimizde jemisti enbek etuine jaghday jasau».

Den Syaopin 1978 jyly qytaylyq jastardy sheteldik ýzdik uniyversiytetterge oqugha jibere bastaghanda, 2000 jyldardyng ortasyna deyin olardyng 30%-dan azy qaytyp oraldy. Biraq 2003-2005 jyldardan bastap, QHR ekonomikasynyng qarqyndy damuynyng bastaluymen tek týlekter ghana emes, sonymen qatar ondaghan jyldar búryn shetelge ketip, sonda qalghandar da orala bastady. Búghan tabysty otandastardy izdeu, olardy shaqyru jәne odan әri júmys isteuge jaghday jasau baghdarlamasy da yqpal etti. Nәtiyjesinde, sarapshylardyng esepteuinshe, Amerika Qúrama Shtattarynda úzaq jyldar túryp, Qytaygha oralghan ghalymdardyng ónimdiligi Amerikada qalghandargha qaraghanda joghary bolyp shyqty. Búl tәjiriybe ondaghan jyldargha talantty jastardy joghaltugha dayyn bolu jәne ekonomikadaghy ósim әleuetining boluy jaghdayynda, memleket úzaq merzimdi josparda tek útady, sebebi, ol jastardyng joghary bilimderi tehnologiyalar men óndiristerding damuyna yqpal etedi.

Basqasha aitqanda, memleket basshysynyng jastargha qatysty ústanymy olardy 1) ambisiyalyq maqsattar qoigha 2) óz eline senuge iytermeleydi.

Búl keremet. Týbegeyli ózgeristerden bas tartu mýmkin emes.

Abai.kz