Astana. 28 tamyz. QazTAG – Biylghy jyldyng qantar-mausym ailaryndaghy Kazkommersbankting taza tabysy ótken jyldyng osy kezenimen salystyrghanda 71,1% - 9,9 mlrd tengege azaydy.

Aksiyamen eseptegende ol 47,9 tengeden 13,7 tengege azaydy.

«Tabystyng tómendeui proviziyany esepteumen baylanysty boldy»,- delingen júma kýni taratylghan Kazommersbankting habarlamasynda. Bank alghashqy jartyjyldyqtyng qorytyndysy baylanysty, MSFO boyynsha birikken qarjylyq esepke negizdelgen óz qyzmetining nәtiyjelerin jariyalady.

«Top zaymdar boyynsha kýtilgen shyghyndardy jabu ýshin proviziyany eseptegende konservativti sayasatty ústanady. Zaymdardyng qúnsyzdanuyna baylanysty proviziyalar 2008 jyldyng sonynda 289,3 mlrd tenge bolsa, 2009 jyldyng 30 mausymynda 437,4 mlrd tengege deyin ósti. Sayyp kelgende, 2009 jyldyng birinshi jartyjyldyghynyng sonyndaghy rezervteu stavkasy zaym-bruttogha qaraghanda 15,3%  boldy. Salystyra qarasaq, 2008 jyldyng sonynda búl kórsetkish 11,9%  bolghan»,- dep atap kórsetilgen baspasóz-paraqshasynda.

Astana. 28 tamyz. QazTAG – Biylghy jyldyng qantar-mausym ailaryndaghy Kazkommersbankting taza tabysy ótken jyldyng osy kezenimen salystyrghanda 71,1% - 9,9 mlrd tengege azaydy.

Aksiyamen eseptegende ol 47,9 tengeden 13,7 tengege azaydy.

«Tabystyng tómendeui proviziyany esepteumen baylanysty boldy»,- delingen júma kýni taratylghan Kazommersbankting habarlamasynda. Bank alghashqy jartyjyldyqtyng qorytyndysy baylanysty, MSFO boyynsha birikken qarjylyq esepke negizdelgen óz qyzmetining nәtiyjelerin jariyalady.

«Top zaymdar boyynsha kýtilgen shyghyndardy jabu ýshin proviziyany eseptegende konservativti sayasatty ústanady. Zaymdardyng qúnsyzdanuyna baylanysty proviziyalar 2008 jyldyng sonynda 289,3 mlrd tenge bolsa, 2009 jyldyng 30 mausymynda 437,4 mlrd tengege deyin ósti. Sayyp kelgende, 2009 jyldyng birinshi jartyjyldyghynyng sonyndaghy rezervteu stavkasy zaym-bruttogha qaraghanda 15,3%  boldy. Salystyra qarasaq, 2008 jyldyng sonynda búl kórsetkish 11,9%  bolghan»,- dep atap kórsetilgen baspasóz-paraqshasynda.

«Osyghan baylanysty, naryqtaghy senim әli qalpyna keltirilgen joq, biz óte kýrdeli ekonomikalyq ortada júmys isteudi jalghastyrdyq. Qazaqstannyng bank sektoryndaghy jaghdaygha nesie portfelideri sapasynyng nedәuir nasharlauy men tengening devalivasiyasy da yqpal etti. Búl jerde bizding bank jalghyz emes. Dәl osynday qiyn kezenderde Kazkommersbankting óz qyzmetinde ong nәtiyjelerge qol jetkizuge mýmkindik alghandyghyna biz quanyshtymyz»,- dep bank basqarmasynyng tórayymy Nina Jýsipovanyng Kazkom bank júmysynyng nәtiyjelerine bergen osy týsiniktemesin bankting baspasóz-qyzmeti keltiredi.

Ol bankting top-menedjmenti «operasiyalyq rentabelidilikti saqtay otyryp aktivterding sapasy men likvidtilikti basqarugha» nazar audarghanyn atap ótti. «Múnday strategiya bankting qarjy daghdarysynan ótuinde óte manyzdy ról atqardy jәne ol jyldyng sonyna deyin ózgermeydi»,- dep atap ótti N.Jýsipova.

Baspasóz-praqshasynda keltirilgen derekter boyynsha, Kazkomnyng aktivteri esepti kezeng aralyghynda, jyl basymen salystyrghanda,  tengemen eseptegende 7,2%  artyp, dollarmen eseptegende 13,9% tómendegen. Aktivterding qúnsyzdanuyna rezervterdi qalyptastyrugha deyingi taza payyzdyq tabys ótken jyldyng birinshi jartyjyldyghymen salystyrghanda 7,2%  - 106,2 mlrd tengege artty. 

Kliyentterding shottaryndaghy qaldyqtar tengemen eseptegende 18,9%  artyp, dollarmen eseptegende 4,5% tómendedi. Birinshi dengeydegi kapital adekvattylyghynyng koeffisiyenti 13,9% bolyp, jeke kapitaldyng adekvattylyq koeffisiyenti 18,1% deyin ósti.

Kazkomnyng qantar-mausym ailaryndaghy operasiyalyq shyghyndary 2008 jyldyng osy kezenimen salystyrghanda 18,3% - 14,3 mlrd tengege deyin, personal shyghyny 21,1% - 7,1 mlrd tengege deyin azaydy.

Bank bólimsheler sanyn 2008 jyldyng sonyndaghy 186-dan 161-ge deyin qysqartyp, filialdyq jelisin yqshamdady.

Júmys istemeytin zaymdardyng ýlesi (tólem merzimi 30 kýnnen úzarghan korporativti kliyentter, tólem merzimi 60 kýnnen ary asqan bólshek kliyentter boyynsha) 2008 jyldyng sonynda 8,1% bolsa, biylghy birinshi jartyjyldyqtyng sonynda 15%  jetti.

Esep beru derekteri boyynsha, 30 mausymdaghy «proviziyanyng júmys istemeytin zaymdargha» qatysty koeffisiyenti 102,4% bolyp, 90 jәne odan da kóp kýnderge tólenbegen zaymdardy proviziyamen jabu 145,7% asty.

Kazkommersbank postsovettik kenistiktegi iri bank bolyp tabylady. Biylghy jyldyng 30 mausymynda bank aktiyvi 2 trln 802,5 mlrd tenge boldy.

Kazkom tobynyng qúrylymynda zeynetaqy jәne qarjy aktivterin basqaratyn, saqtandyru jәne brokerlik qyzmet salasynda júmys isteytin kompaniyalar bar. Banktin  Reseyde, Qyrghyzstan men Tәjikstanda enshiles bankteri bar.

KASE-ning 1 shildedegi derekteri boyynsha, «Ortalyq-Aziyalyq investisiyalyq kompaniya» AQ  Kazkomnyng 23,72% jay aksiyasyn iyelengen, bank diyrektorlar kenesining bastyghy Núrjan Súbhanberdin - 9,32%, «Samrúq-Qazyna» memholdingi - 21,26%, EBRR - 9,77% aksiyany iyelengen.

Kazkom júma kýni taratylghan habarlamasynda negizgi aksionerlerding qatarynda Alnair Capital Holding-ti ataydy. Alayda, birja derekteri boyynsha ol bank aksioneri dep kórsetilmegen.