Senbi, 23 Qarasha 2024
Qazaq-Qytay shekarasy: 1842 2 pikir 6 Mausym, 2023 saghat 13:42

Qazaq-qytay shekarasynda taghy bir temirjol salynady

Qazaqstanda Qytaymen shekarada taghy bir ótkizu punkti ashylyp, temirjol jelisi salynady. Búl turaly LS- basylymy jazdy.

Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligining mәlimetinshe, ashyluy josparlanghan ýshinshi temirjol punktine Baqty – Ayagóz jana jelisi tartylatyn bolady. Jobany 2024-2025 jyldary iske asyru josparlanuda. Osydan keyin temirjol jelisi qoldanystaghy Semey – Aqtoghay uchaskesine jәne Qytay – Europa – Qytay tranzittik dәlizine qosylady.

«Búl shara QHR-men aradaghy infraqúrylymdyq quatty jylyna 20 mln tonnagha arttyrugha mýmkindik beredi», - dep týsindirdi ministrlik.

Sonymen qatar, Abay oblysynyng jolaushylar kóligi jәne avtojoldar basqarmasynyng aqparaty boyynsha, úzyndyghy 270 km Baqty – Ayagóz temirjolyn saludyng baghalau qúny 321 mlrd tengeni qúraydy. Jobanyng tehnikalyq-ekonomikalyq negizdemesi jәne memlekettik saraptama qorytyndysyn alu 2023 jyldyng shilde aiynyng sonyna josparlanghan.

2030 jylgha deyingi osy temirjol jelisi boyynsha jýkterdi tasymaldau kólemining marketingtik boljamyna sәikes, jyl sayynghy ótkizu qabileti 7,8 mln tonnany qúraydy. Onyng ishinde Belarusi jýkterining kólemi – 3 mln tonna, reseylik – 2,7 mln tonna, qazaqstandyq – 2,1 mln tonna.

Búghan deyin, Abay oblysynyng әkimi Núrlan Úranhaev atalghan temirjol jelisi Soltýstik – Ontýstik dәlizine qosylatynyn aitqan bolatyn. Búl rette ótkizu punktining ainalasynda qúrghaq port, logistikalyq park qúrylmaq.

 

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377