3.

Biraq ta Múhtar ýnemi jazyqsyz japa shekti, oghan jasalmaghan jauyzdyq, kórsetpegen qiyanat qalmady, dos taba almady, halyq qoldamady jәne ony ózi sezinbedi, túrmysta da jarym kónil kýy keshti, ylghy da ot pen sudyng ortasynda jýrdi, jalghyz qaldy desek – onda shyndyqtyng betin shymyldyqpen býrkegenimiz jәne qiyanat. Ókinishke oray bir kese shayynyng ózin kýdiktene ishetin sekemshil, japa shekken jasqanshaq jan etip kórsetkisi kelgen dýniyelerding payda bolghany da ras. Múhtardy qorlaudyng eng onay joly búl! Múhtardy eshkimning mýsirkeuge haqysy joq jәne ol ózin mýsirketpegen de. Erkelese – erkeletken shyghar. Biraq basyna shygharyp, basyndyrtpaghan. Óz esesin emin-erkin alyp, emin-erkin tórde otyrghan. Qatty renjitip, ókpelesip, úzaq silkilesken kezderi bar. Ol – qatygez dúshpandyqtan, ómir sýruin kóp kórgen óshpendilikten ada, taza pendeshilikten tughan úsaq renishter. Mýmkin, keybirining tym ushyghyp baryp basyluy da. Al, Múhtardyng kózin joyyp, atyn óshiru ýshin iysi qauym birigip, qasaqana qastandyq әreket jýrgizdi deu – oqighany óz ynghayyna qaray búra, әdeyi órshite týsu ýshin әrekettengenderding dalbasasy.

3.

Biraq ta Múhtar ýnemi jazyqsyz japa shekti, oghan jasalmaghan jauyzdyq, kórsetpegen qiyanat qalmady, dos taba almady, halyq qoldamady jәne ony ózi sezinbedi, túrmysta da jarym kónil kýy keshti, ylghy da ot pen sudyng ortasynda jýrdi, jalghyz qaldy desek – onda shyndyqtyng betin shymyldyqpen býrkegenimiz jәne qiyanat. Ókinishke oray bir kese shayynyng ózin kýdiktene ishetin sekemshil, japa shekken jasqanshaq jan etip kórsetkisi kelgen dýniyelerding payda bolghany da ras. Múhtardy qorlaudyng eng onay joly búl! Múhtardy eshkimning mýsirkeuge haqysy joq jәne ol ózin mýsirketpegen de. Erkelese – erkeletken shyghar. Biraq basyna shygharyp, basyndyrtpaghan. Óz esesin emin-erkin alyp, emin-erkin tórde otyrghan. Qatty renjitip, ókpelesip, úzaq silkilesken kezderi bar. Ol – qatygez dúshpandyqtan, ómir sýruin kóp kórgen óshpendilikten ada, taza pendeshilikten tughan úsaq renishter. Mýmkin, keybirining tym ushyghyp baryp basyluy da. Al, Múhtardyng kózin joyyp, atyn óshiru ýshin iysi qauym birigip, qasaqana qastandyq әreket jýrgizdi deu – oqighany óz ynghayyna qaray búra, әdeyi órshite týsu ýshin әrekettengenderding dalbasasy.

Oghan 1939 jyly 3-nauryz kýni ótken qazaq óneri men dramaturgiya turaly Jazushylar odaghynyng plenumyndaghy M.Áuezovting «kórsetken qyry» dәlel. Búl – odaqtyng tóraghasy Á.Tәjibaevting – búrynghy tóragha S.Múqanovtyng mysyn basyp, ony minbeden yghystyryp, uaqytsha Semeyge «yqtap ketuge» mәjbýr etken túsy. Sol jyly aqpanda M.Áuezovting «Ábdilda aqyn» atty maqalasy jariyalanyp, «Men qazaqtyng Geynesimin» degen joldardy aqyndyq ór ruhqa baghalady. Mine, ekeuining arasyna pendelik ókpe men narazylyq osy aradan tuyndaghan siyaqty.

Kýni keshe týrmeden shyqqan Múhtardy bauyryna tartyp, jinaghyna alghysóz jazyp, qatargha qosqan Sәbit qudalaugha úshyraghanda «erulige qaruly qaytaryp», qol ýshin beruding orynyna, ony «mýiizdep shygharghan» Ábdildanyng sózin sóilep, aspangha kóteruin, әriyne, Múqanov ózine degen satqyndyq retinde baghalaghan. «Ózining tiri ekenin» bildiru ýshin plenumnyng qarsanynda S.Múqanov «Ayman-Sholpandaghy» Kótibar beynesi turaly «Kótibardyng kótin ashpayyq»– degen maghynadaghy syny maqalasyn jariyalady. Oghan qarsy M.Áuezovting «Jaqsy syngha – jan pida» atty qarymta jauaby shyqty. Aldyn-ala baspasóz arqyly ózara «azu bilesken» múnday sharpysu men kónil-kýy plenumnyng shiryghyp ótuine de yqpal etti.

Plenumda birinshi bolyp S.Múqanov sóz bastap, maqaladaghy ekpinmen «Ayman-Sholpan» piesasyna eleuli syn aitty. Oghan jauap retinde Á.Tәjibaev minbege kóterilip, S.Múqanovqa «layyqty toytarys» berdi. Ekeuining arajigine syna bop M.Aqynjanov qaghyldy.

M.Aqynjanov: «... Ol (Múqanov – T.J.) Áuezovti jәne onyng «Ayman – Sholpan» piesasyn dúrys synady. Biz búl avtordan tolyq somdalghan beynelerdi kýtuge qaqylymyz. Onyng tarapynan jiberilgen әdepsizdikti (netaktichnosti) Múqanov óte dúrys synap otyr. Áuezovting maqalasynda ózindik syn mýldem joq, tek qana jeke bastyng mýddesin kýittegen. Múnday maqala, biz kórip otyrghan Áuezovting maqalasy turaly Múqanovtyng sózi de eregesten basqa eshtene әkelmeydi. Eshtene bermeydi, jas mamandardy ósiruge yqpal etpeydi. Egerde ózara kiykiljinge qúrylmasa búl maqalanyng paydasy óte zor bolghan bolar edi. Egerde Múqanov joldas QK(b)P-nyng sheshimine say aitsa, onda jazushylar odaghyndaghy kóptegen kemshilikterdi ashyp, qúndy úsynystar jasap, ne isteu kerek, qalay isteu kerek, ózge joldastar ne istep jatyr, qanday taqyrypa jazu kerek – degen mәseleler qozghalar edi. Bizding býgingi mindetimiz osy»,– dedi.

Óz kezeginde M.Áuezov te minbege kóterilip, birden taqyryp tizginin qolgha alyp, Sәbitti týirep ótti. Qyza-qyza kele plenumnyng kýn tәrtibine ózgeris engizgisi de kelipti. Ózge-ózge, M.Áuezovting kenestik mәjilisti yqpalynda ústaugha qúzyry әli jetpeytin әri oghan jol da bermeytin. Sondyqtan da jaryssózge shyghushylar dramaturgti «óz orynyna» qoyyp, ekinshi kýni týsinik beruge mәjbýr etken. Múhtar Áuezovtin:

«Men keshe búl mәseleni basqa kýnge auystyru turaly úsynys jasaghanda búl jinalystyng betin búryp, býirekten siraq shygharayyn degen joq edim jәne jalpy mәjilisting barysyna tikeley qatysy joq edi. Tek «Ayman-Sholpan» jóninde, yaghni, bir tuyndynyng negizinde jazylghan tegi bir libretto men sahnalyq shygharmalar, ondaghy foliklorlyq saryndardyng paydalanyluy mәseleleri jeke talqylansa, әitpese, júrttyng nazary osyghan auyp ketip, negizgi jaylar yqtasynda qalyp qoya ma – degen niyetten tughan edi. Al men ózimning maqalamda: kompozitor, synshy, jazushy ýsheumiz onasha otyryp ózara talqygha salayyq, sodan keyin baryp men tiyisti ózgerister engizeyin degen pikir aitqanmyn. Aqynjanovqa da osyny aitqanmyn. Maqalanyng birinshi jartysynda men shygharmanyng sahnagha layyqtaluyna baylanysty tosyn úsynystar jasaghanmyn. Onda rejissergha da, jazushygha da qatysty pikirler bar. Mening aitpaghym osy jaylar edi. Al keyipkerlerge, onyng ishinde Kótibargha berilgen Sәbitting baghasymen men kelispeymin. Kótibar – dastannyng jelisi boyynsha foliklorlyq túlgha, oghan eshqanday qorghaushynyng qajeti joq, tek sezim týisigimen ghana synay qabyldau qajet. Bir shygharmanyng boyynda әri jylatyp, әri kýldirip otyratyn keyipkerdi kórermender bir qalypta qabylday ala ma. Sәbitting Botagóz degen әdemi keyipkeri bar. Ony bolys zorlap atastyrady, sonda múny: qyz da yqtiyarly boldy, bolys ta oghan yntyzar edi – dep týsindiruge bola ma?

Men kópshilikke: Kótibar batyr adam, sondyqtan da ony arashalu kerek – degen syqyldy ýstirt mәseleni kótergendey kórinuim mýmkin. Búl arada manyzdy bir mәsele bar. Men ózimning maqalamdaghy shirygha, keybir tústarda shekten tys kóterinki leppen jazylghandyghyn moyyndaymyn, biraq ta Sәbit aitanday, Kótibardyng kótin ashpayyq degen maghyna bildiretin emeuirin tanytqamyn joq... Shapshymay bayyppen pikir alysayyq. Endi men nege búlay shamyrqana jazdym, soghan keleyik. Sәbit ózining sózinde: Áuezov sauatty dramaturg, sondyqtan da piesany jazghan kezde batyrlar turaly ziyandy, sayasy túrghydan qate tújyrymdy sanaly týrde qaytalaghan – dep dauryqty. Mine, osy dauryghu mening esime 30-31 jyldardaghy topshyl synshylardy esime týsirdi, sondyqtan da mening de Sәbitti shanshyp ótkim kelgeni ras, alayda onday pighyldan bәrimizding de bas tartqanymyz jón.

Ózining sózinde Aqynjanov maghan: ózine ózi syn kózben qaramaydy – degen min taqty. Ol ekeumizding qatelerimizdi qalay týzetuimiz kerektigine aqyl qospaydy, sóite túra bireumizding sózimizdi sipaqtap, ekinshimizding sózin syzyp tastaghysy keledi. Búl ekeumizdi de tezge salatyn tura biyding qylyghy emes. Al Ismaylovtyng pikirin qabyldaymyn. Alayda Sәbitting de qatelikteri bar ekendigin ashyq aitamyn. Nege ekenin bilmeymin, bizde osy uaqytqa deyin syny taldaudyng orynyna tas-talqanyn shygharugha әuestik oryn alyp keledi. Toghjanovtan bastap Qarataevqa deyingilerde osynday ziyandy súghanaqtyq boldy. Olar shygharmany taldaudan bastap avtoryna auyz salatyn jәne mindetti týrde onyng avtoryn qylmystyq jazagha tartu turaly aiyp taghumen ayaqtalatyn. Egerde әdeby olqylyqtar jiberilse, onyng әdeby kemshilik ekenin týsinbey, avtor múny qasaqana solay istep otyr dep mәlimdeytin. Sәbit te sonday dertke shaldyqqan edi. Bizding jazushylargha әdebiyet pen syngha mýldem jat, oghan ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn jalghan jala japqanyn men jaqsy bilemin. Al qazaq әdebiyetining kәnigi ókili naqty mysalgha jýginbey, avtor sanaly týrde ziyankestik әreketti qaytalady dep aiyp taqqanda, mening oiyma: «Erulige qaruly» (kak auknetsya, tak y otkliknetsya) degen mәtel oraldy, ol maghan sayasy qatelikter jiberdi dep aiyp taqty, al men oghan jauap berdim. Búl turaly әli asyqpay pikir alysatyn bolamyz. Al Aqynjanovtyng pikirimen mýlde kelispeymin...»,– degen sózinen kóp jaydyng anysy angharylady.

Ókinishke oray búl «maydangha» orta buyndaghy ziyalylar da eriksiz tartyldy. Búl oqymystylardyng arasynda orynsyz yrghasular men eshkikózdengen minezderdi, tiksinulerdi tughyzdy, onyng aqyry asqynyp baryp, ashyq dúshpandyqqa úlasty. Ony endi jasyrudyng reti kelmes. 1940 jyldan bastap 1953 jylgha deyin Múhtar Áuezovting shygharmalary men ghylymy enbekterining resmy qúpiya resenzenti Qajym Júmaliyev boldy. Onyng 25 bettik alghashqy «jabyq pikiri» 1940 jyly mamyr aiynda Qazaqstan Ortalyq Komiytetining baqylau jәne sayasi-aghartu bólimderining tartpasyna týsti. Búryn múnday iske tartylmaghan әri ózining túlghaly, tik minezin saqtaghysy kelgen Q.Júmaliyev «Shatqalan» piesasynda Mirzoyannyng esimin ataytynyn sayasy qatelikke jatqyza kelip:

«Jalpy alghanda ol 1932 jyly bergen uәdesin orynday aldy dep aita alamyz»,–dep qorytty.

Búghan kónili tolmaghan sektor mengerushisi Ya.Pilichuk:

«Júmaliyev ózining naqty kózqarasyn jasyryp qalghan»,–dep búryshtama qoyypty.

Búdan keyingi tapsyrmalardyng sayasy jәne iydeologiyalyq baghyt-baghdary anyqtalyp berilgendikten de, «jabyq pikirler» búdan kóri naqty dәiekterge negizdelip jazylghan siyaqty. Alghashqy jyldary ózining «menshikti qara synshysyn» bilmegenimen de barghan sayyn onyng «súlbasy» anyqtala týsip, aqyry ashyq jekkórinishke úlasty. Búl «yrghasu» ekeui ýshin de ókinishpen ayaqtaldy.

Jogharydaghy Qajym Júmaliyevting «jasyryp qalghan kózqarasyn» Ádeby qúpiyalardy saqtau jónindegi Bas basqarmanyng ókili Baymúrzin 1940 jyly qantar aiynda tiyisti oryndargha:

«1940 jyldyng ayaghynda Mәskeude orys tilinde jaryq kórgen Abaydyng «Lirikalar men dastandar» atty jinaghyna M.Áuezov jazghan alghysózde Shәkәrim Qúdayberdin degen iri feodal, «Alashordanyn» kórnekti ókili, 1917-1918 j. Semey qalasyndaghy «Alashorda» sotynyng tóraghasy, tónkeristen keyin mal-mýlki tәrkilengen bay, 1931 j. Shynghystau audanynda keneske qarsy kóterilis úiymdastyryp, osy kóterilisti basu kezinde oqqa úshqan adamdy avtor Abaydyng shәkirtteri qatarynda ong pikir bildirgen... Biz: Múhtar Áuezov kitaptyng alghysózinde Abaydyng eng tandauly shәkirti retinde Shәkәrimdi kórsetip, óreskel sayasy qate jiberdi – dep sanaymyz... Shәkәrim Qúdayberdin kenes ókimetining jauy bolghandyqtan, maqtaugha túrmaytyndyghyn bylay qoyghanda, onyng esimining ózi baspa betinde atalmaugha tiyis dep esepteymiz. Qazaq SSR-ning Glavliyti sizderden tiyisti shara qabyldaudy ótinedi»,– dep «astyrtyn» mәlimdedi.

Ortalyq Komiytet búl mәseleni Jazushylar odaghyna joldap, «Jeke jazushylardyng әdeby tuyndylaryn tekseru» tapsyryldy. Áuezovting shygharmalaryn «qúpiya baqylau» alghashynda Balqashevqa, keyinnen «M.Áuezov jónindegi maman» Qajym Júmaliyevke jasyryn jýkteldi. Áriyne, Á.Tәjibaev tóraghanyng orynbasary bolyp túrghanda «qúpiya pikir» iyesin M.Áuezovting bilgeni kýmәn tudyrmaydy. Qanshama dini berik bolsa da, múnday tapsyrmany oryndaudan eshkim de bas tarta almaytyn әri «seksot» degen at ol tústa kimning de bolsa denesin týrshiktiretin edi.

Mine, keler kýnderge kesirin tiygizgen kesirli yrghasudyng ashyq týri, yaghni, osy bir ilik-shatystan bastaldy.

(Jalghasy bar)

Abai.kz