Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3826 0 pikir 28 Mamyr, 2013 saghat 14:46

«Qazaqstan barysy - 2013»: 33 baluan baq synaydy

Suretterdi týsirgen - Ómirjan Ábdihalyqúly

Qazaq kýresining tamyryna qan jýgirtip, últtyq sporttyng damuyna jana lep bergen «Qazaqstan barysy» biyl ýshinshi jyl ótkeli otyr.

Jyl boyy aimaqtarda irikteu jarystaryn ótkizgen úiymdastyrushylar óz ónirlerinen baluan shaq keltirmey jenip, aqtyq syngha joldama alghan 32 baluandy tanystyru rәsimin ótkizdi.

Atan jilik, apay tós, qaraghan jannyng kózi de, kónili de toyatyn baluandardy tanystyru sharasy «Ýshqonyr» jaylauynda sәn-saltanatymen ótti.

Jaylau – jasyl kilem. Taza aua, jayylghan mal, ainala tigilgen kiyiz ýiler, keshegining batyrlary tirilip kelgendey әser qaldyratyn qazaqtyng baluandary – bәri-bәri sharanyng shyrayyn kirgizip, kókjaylaugha el kóship qonghanday boldy.

Suretterdi týsirgen - Ómirjan Ábdihalyqúly

Qazaq kýresining tamyryna qan jýgirtip, últtyq sporttyng damuyna jana lep bergen «Qazaqstan barysy» biyl ýshinshi jyl ótkeli otyr.

Jyl boyy aimaqtarda irikteu jarystaryn ótkizgen úiymdastyrushylar óz ónirlerinen baluan shaq keltirmey jenip, aqtyq syngha joldama alghan 32 baluandy tanystyru rәsimin ótkizdi.

Atan jilik, apay tós, qaraghan jannyng kózi de, kónili de toyatyn baluandardy tanystyru sharasy «Ýshqonyr» jaylauynda sәn-saltanatymen ótti.

Jaylau – jasyl kilem. Taza aua, jayylghan mal, ainala tigilgen kiyiz ýiler, keshegining batyrlary tirilip kelgendey әser qaldyratyn qazaqtyng baluandary – bәri-bәri sharanyng shyrayyn kirgizip, kókjaylaugha el kóship qonghanday boldy.

Baluandardy tanystyru kóp kýttirmey bastalyp ta ketti. «Qazaqstan barysyn» úiymdastyrushylar tórge ozyp, jyl sayyn ótip kele jatqan jarystyng mәn jayyna az-kem toqtalyp, jigitterge sәttilik tilegen son, alty qanat aq ýiding aiqarma esiginen oily shapan kiyip, qasqyr terisin iyqtaryna salghan baluandar búrala basqan boyjetkendermen ilesip, bir-birlep syrtqa shyqty. Ár aimaqtan eki baluan shyghyp, boz kilemning ýstinde jinalghan júrtqa kýresting birneshe әdis-amalyn kórsetip, aldyn-ala dayyndalghan oryndyqtargha qaz-qatar jayghasty. Osylaysha, 14 oblyspen Astana jәne Almaty qalalarynda ótken jarystarda oza shapqan 32 baluan júrt kózinen ótti. Eng songhy baluan bolyp, tórde otyrghan -  2012 jylghy «Qazaqstan Barysy» - Beybit Ystybaev ortagha shyqty.

Kókjaylauda kópshilik kórgen 33 baluan Astanada ótetin aqtyq syngha qatysyp baq synaydy.

Úiymdastyrushylar is-sharanyng ónin kirgizu ýshin jurnalistter arasynda ayaq astynan qazaq kýresinen jarys úiymdastyryp jiberdi. Búl jarystyng bir ereksheligi – eshkim jýldesiz qalmady.

Aynala tigilgen aqshanqan ýilerde berilgen astan keyin baluandar jinalyp, dombyra tartyp, әn saldy. Jigitke jeti ónerde az degen sózding tegin emes ekenin jigitterdi qaumalay jinalghan júrt bek týsingendey boldy.

Osylaysha, últtyq sport – qazaq kýresining tynysyn ashyp, órisin keneytken «Qazaqstan barysy» toptan ozghan baluandardyng tanystyruyn jer jәnnaty Jetisudyng kórikti mekeni «Ýshqonyr» jaylauynda ótkizip, qazaq kýresining últtyq boyauyn bar qalpynda pash etti.

Abai.kz

 

Aqtyq syngha ótken 33 baluannyng tizimi:

Manghystau oblysy

 1. Meyrambek Janabay

Býrkenshik aty: Jas qyran

Tughan jyly: 1995

Salmaghy: 87 keli

Boyy: 177  sm

Bapkeri: Qabyl Biysenqúl Temirhanúly

 

2. Baltabek Tótenov

Býrkenshik aty: Tәzike

Tughan jyly: 1983

Salmaghy: 117 keli

Boyy: 185 sm
Bapkeri: Elubay Kenjebay

 

Batys Qazaqstan oblysy

 1. Súnghat Mahambetov

Býrkenshik aty: Bura

Tughan jyly: 1992

Salmaghy: 100 keli

Boyy: 173 sm

Bapkerleri: Raybek Mendighaliyev, Qayyrbek Ondaghanov

 

2. Rinat Ibragimov

Býrkenshik aty: Jayyq baluany

Tughan jyly: 1986

Salmaghy: 85 keli

Boyy: 181 sm

Bapkerleri: Samat Jylqybaev, Qoshqarbay Tabynbaev, Qayyrbek Ondaghanov

 

Qaraghandy oblysy

 1. Erjan Shynkeev

Býrkenshik aty: Kókbóri Kerney

Tughan jyly: 1985

Salmaghy: 122 keli

Boyy: 182 sm

Bapkerleri: Talghat Baysholaqov, Diqanbay Bitkózov

 

2. Oljas Shynkeev

Býrkenshik aty: Jarylghap

Tughan jyly: 1990

Salmaghy: 102

Boyy: 179 sm

Bapkerleri: Diqanbay Bitkózov, Talghat Mamashev

 

Almaty oblysy

 1. Aydos Qanlybaev

Býrkenshik aty: Jetisu barysy

Tughan jyly: 1989

Salmaghy: 140 keli

Boyy: 188 sm

Bapkeri: Bolat Qojahmetov

 

2. Jiger Sәkenúly

Býrkenshik aty: Alakól bórisi

Tughan jyly: 1992

Salmaghy: 90 keli

Boyy: 181

Bapkerleri: Aydyn Smaghúlov, Timur Ábihanov

 

Qyzylorda oblysy

 1. Aybek Serikbaev

Býrkenshik aty: Syr barysy

Tughan jyly: 1993

Salmaghy: 90 keli

Boyy: 190 sm

Bapkeri: Ádilbek Serikbaev

 

2. Úlan Rysqúl

Býrkenshik aty: Syr arlany

Tughan jyly: 1986

Salmaghy: 132 keli

Boyy: 186  sm

Bapkerleri: Sadyq Mústafaev, Samat Jylqybaev

 

Aqtóbe oblysy

1. Darhan Temirhanov

Býrkenshik aty: Aqtóbe arlany

Tughan jyly: 1992

Salmaghy: 103 keli

Boyy: 180 sm

Bapkeri: Aydar Jiyenbaev

 

 2. Shynghys Shoqpytov

Býrkenshik aty: Batyr

Tughan jyly: 1990

Salmaghy: 106 keli

Boyy: 189 sm

Bapkeri: Altynbek Jiyenbaev

 

Atyrau oblysy

 1. Súnghat Zakariyaev

Býrkenshik aty: Aghatay

Tughan jyly: 1992

Salmaghy: 82 keli

Boyy: 185 sm

Bapkeri: Amanbay Qyzdarbaev

 

2. Qayrat Ótegen

Býrkenshik aty: Sherkesh

Tughan jyly: 1987

Salmaghy: 114 keli

Boyy: 180 sm

Bapkeri: Jandos Qiyanov

 

Pavlodar oblysy

 

    1. Darhan Jolamanov

    Býrkenshik aty: Asau

    Tughan jyly: 1986

    Salmaghy: 96 keli

    Boyy: 179 sm

    Bapkerleri: Núrlybek Ermaghanbetov, Meyram Qamziyn

 

2. Samir Mamedov

Býrkenshik aty: Irbis

Tughan jyly: 1988

Salmaghy: 103 keli

Boyy: 181 sm

Bapkeri: Núrlybek Ermaghanbetov

 

Aqmola oblysy

 

  1. Núrlan Jamalov

Býrkenshik aty: Kókshe arlany

Tughan jyly; 1986

Salmaghy: 95 keli

Boyy: 188 sm

Bapkeri: Bekim Japarov

 2. Aytuar Abdulov

Býrkenshik aty: Burabaydyng sabalaghy

Tughan jyly: 1992

Salmaghy:  115 keli

Boyy: 180 sm

Bapkeri: Bauyrjan Mәdiymúhambetov

 

 

Soltýstik Qazaqstan oblysy

 

  1. Rýstem Júmaev

Býrkenshik aty: Qarajal arlany

Tughan jyly: 1992

Salmaghy: 125 keli

Boyy: 198 sm

Bapkeri: Eslyambek Bekmurziyn

 

2. Aybek Qyryqbay

Býrkenshik aty: Kók bóri

Tughan jyly: 1987

Salmaghy: 85 keli

Boyy: 180 sm

Bapkeri: Sergey Volobuev

 

Ontýstik Qazaqstan oblysy

 

  1. Nazar Ersúltanov

Býrkenshik aty: Ontýstik barysy

Tughan jyly: 1984

Salmaghy: 160 keli

Boyy: 180 sm

Bapkeri: Shәmshidin Jarqynbekov

 

2. Sabyrjan Ábildaúly

Býrkenshik aty: Ontýstik arlany

Tughan jyly: 1989

Salmaghy: 105 keli

Boyy: 185 sm

Bapkeri: Qúralbay Orynbasar

 

Jambyl oblysy

 

  1. Aydos Tengebaev

Býrkenshik aty: Jauatar

Tughan jyly: 1991

Salmaghy: 108 keli

Boyy: 184 sm

Bapkeri: Eldos Dalabay

 

2. Dәulethan Jaqypov

Býrkenshik aty: Jambyl jolbarysy

Tughan jyly: 1992

Salmaghy: 83 keli

Boyy: 179 sm

Bapkerleri: Núrbol Jýnisbekov, Parhat Qylyshbaev

 

Qostanay oblysy

 

  1. Múrat Kentonov

Býrkenshik aty: Smaiyl

Tughan jyly: 1971

Salmaghy: 100 keli

Boyy: 182 sm

Bapkeri: Azat Ermaghanbetov

 

2. Maksim Gerber

Býrkenshik aty: Aq ai

Tughan jyly: 1988

Salmaghy: 120 keli

Boyy: 193 sm

Kiyim ólshemi: 185

Bapkeri: Júmahan Qasymhanov

 

Almaty qalasy

 

  1. Arslan Ábdamiyt

Býrkenshik aty: Almaty barysy

Tughan jyly: 1986

Salmaghy: 98 keli

Boyy: 185 sm

Bapkerleri: Dýisenbek Ayazbekov, Maqsat Qiqymov

 

2.Viktor Demiyanenko

Býrkenshik aty: Alataudyng aq angy

Tughan jyly: 1991

Salmaghy:  103 keli

Boyy: 183 sm

Bapkeri: Talghat Biabuliyn

 

Astana qalasy

 

  1. Ghany Seydildaev

Býrkenshik aty: Jaujýrek

Tughan jyly: 1981

Salmaghy: 102 keli

Boyy: 181 sm

Bapkeri: Erlan Estek

 

2. Ashat Uәliyev

Býrkenshik aty: Toqa

Tughan jyly: 1989

Salmaghy: 86 keli

Boyy: 182 sm

Bapkeri: Erlan Estek

 

Shyghys Qazaqstan oblysy

 

  1. Aybek Núghymarov

Býrkenshik aty: Shyghys barysy

Tughan jyly: 1987
Salmaghy: 134 keli

Boyy: 189 sm

Bapkeri: Serik Qorjykenov

 

2. Múhit Túrsynov

Býrkenshik aty: Altaydyng aqiyghy

Tughan jyly: 1988 j

Salmaghy: 90 keli

Boyy: 185 keli

Bapkeri: Shynghysbek Túrsynov, Múqsym Núrtaziyn

 

2012 jylghy «Qazaqstan Barysy» - Beybit Ystybaev

Býrkenshik aty: Taraz arlany

Tughan jyly: 1985

Salmaghy: 140

Boyy: 190

Bapkeri: Eldos Dalabay

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5290