Ghalym Jaylybay. Qara oramal
Poema-rekviyem
Jamandyq jasasang da,
jaqsylyq jasasang da jauapsyz qalmaydy.
Ahmet Igýnekiy.
Shyndyqqa jetken adamgha emes,
ony izdep jýrgen adamgha seninder.
Andre Jiyd.
...GULAG qúrylymyndaghy eng ýlken sala – Qaraghandy enbekpen týzeu lagerileri (Qarlag) 1931 jyly 19 jeltoqsanda OGPU – QazITLAG-qa qaraghan «Gigant» sovhozynyng negizinde qúryldy. Ortalyghy Qaraghandy obylysynyng Dolinka selosynda ornalasty...
«1939 jyly NKVD-nyng 42 lagerining ishinde Qarlag tútqyndardyng sany jaghynan KSRO-da toghyzynshy oryn alghan.»
Poema-rekviyem
Jamandyq jasasang da,
jaqsylyq jasasang da jauapsyz qalmaydy.
Ahmet Igýnekiy.
Shyndyqqa jetken adamgha emes,
ony izdep jýrgen adamgha seninder.
Andre Jiyd.
...GULAG qúrylymyndaghy eng ýlken sala – Qaraghandy enbekpen týzeu lagerileri (Qarlag) 1931 jyly 19 jeltoqsanda OGPU – QazITLAG-qa qaraghan «Gigant» sovhozynyng negizinde qúryldy. Ortalyghy Qaraghandy obylysynyng Dolinka selosynda ornalasty...
«1939 jyly NKVD-nyng 42 lagerining ishinde Qarlag tútqyndardyng sany jaghynan KSRO-da toghyzynshy oryn alghan.»
( Derek kózderinen )
...KSRO NKVD lagerilerining Bas basqarmasyna qarasty qapastar men týrmelerde jalpy sany 4 milliongha juyq sottalghandar otyrsa, olardyng 1 – 1,5 millionnan astamy Qarlagtan ótken. Jalpy, GULAG-tyng qúramynda 61lageri bolsa, Qarlag sonyng eng irilerining biri.
(D.Shaymúhanov, S.Shaymúhanova. «Qarlag». 19- bet)
Qaraghandy lageri
Dýr silkinter dýniyening dýrmegi auyr,
Kýnde dabyr búl tirlik
kýnde dauyl.
Alash júrty
azaptyng araly ma –
Qaraghandy lageri
Búl ne lageri?..
Saryarqanyng qoynauy mәngi jasyl,
dep oilama erke qyz,
qanghybas úl!
Sen de minding kelmesting kemesine –
Qandy qasap jasaghan, qandy ghasyr!
Ghalam da alang ótkenge
sanam da alan,
Kónil aitsyn adamzat
saghan, dalam!
Qaraghandy lageri
qara týnek –
Qaraghannyng týbinde qarandaghan.
Qalmasa da zúlymdyq mәngi jasap,
Qiyamet – qayym kórgenim
qandy qasap.
Jiyrmasynshy ghasyr sol
alshang basqan –
GULAG arhiypelagyn aldyna sap.
Qaraghandy,
Qazaqtyng qara nary,
Samal әni sarnaydy
saghan әli.
Júmyr jerde júdyryghyn ishke týiip -
Stalinning órip jýr balalary.
Arghymaghym,
arda edim,
arydym de.
Qadirlimning taba almay qabirin de.
Stalinning vagony muzeyde túr –
Qanqasynan qan saulap әli kýnge.
Úrpaq mynau ótkennen ne biledi,
Sýiegimdi sol saual kemiredi.
Qaraghandy lageri –
qaraly ólen
Esil,
Núra egizim egiledi.
Zar aitady,
qan qúsyp kókiregi,
«Jalanashkól»
«Aljiyr» bop
shashyn jayyp –
«Steplagy» Kengirde ókiredi.
Basy bardyng baq túrmas bar bayany,
Arulardyng arman bop arday әni.
Kóktinkóli qos qolyn kókke jaysa,
Sarysudyng ózeni sarghayady.
Iring tolghan ibilis ireninde,
Budaq-budaq búlt kóshken búl ónirde.
Qaraghandy lageri –
qara tanba
Jiyrmasynshy ghasyrdyng jýreginde.
Keshirinder,
Jan agha,
aq analar,
Saghanalar sóilesin
baghanalar.
Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy
Qaraghandy lageri – qara oramal.
* * *
Sarybelding sarnaghan samalynan,
«Erim-aylap» kóshirdi dala bir әn.
Qan sorghalap túratyn balaghynan,
Sonau kýnning týnergen qabaghynan,
Qaraly júrt –
qara orman,
qaraly man.
Jalqyn izdep jaryqtyng jamalynan,
Qara qobyz zar qússa saghaghynan,
Tasy tiyse taghdyrdyng tasadaghy
Jas aghady jyldardyng janarynan.
Sol jyldy aitsam tartady sol qabaghym,
Zorlanamyn
batqanday sorgha qalyn.
Oty bardyng oqimyn oily hatyn
Totylardyng estiymin tordaghy әnin.
Topan kirdi týsime...
tolghan aghyn –
doly ózenning osynsha doldanaryn...
Qarataudyng basynan shyqqan kóshtin
arbasynyng kórgenmin donghalaghyn,
taghdyr degen qayteyin, sol qaraghym...
Ey, esken jel,
qayghymdy eseleme!
Eskertpeding es bolsa keshe nege?..
Kógeretin kezikpey kósegene –
aq tilekti jolyma tóse, deme!
Erte óle me búl pende,
kesh óle me,
Bodan kýnen qalghany bos ónege –
Taghdyr jazsa kónesing peshenene...
Beu, Saryarqa!
salqar kósh sabyr edi,
saghynyshtan jaralghan saghym eli.
Asu-asu bel edi,
shaghyl edi,
arghymaghy
armannyng aq ýlegi.
Áppaq qúsym qanatyn qaghyp edi,
«...Abylay aspas Arqanyng sary beli»
Bastap ketti, bilding be, taghy neni?..
Barqyt belden asyryp tandardy algha,
Sarqyt bergen say eding sardarlargha.
Júmyr jersing sen de endi qan jalaghan –
Ghúmyr bersin deyin be qalghandargha...
Mynau zaman qay zaman –
qay qay zaman –
Ýzik-ýzik ýmiting jalghanghanda.
...Jayyq ýshin jaulassang jazyghyng ne –
Edil ýshin egesseng arman bar ma?
Qasyret keshti adamzat,
múng qaptady,
kózding jasyn kóp kýnder qúrghatpady.
Búldyr-búldyr dýnie kóz úshynda
Qúiryghynday týlkining búlghaqtady.
Júmyr basty pendeni jútyp jatty
Shyndyq ólgen kezenning shym-batpaghy.
...Qaraghandy lageri –
«Qarlag» emes –
Qara niyet qoghamnyng ZÚLMATLAGY.
Qataryna jatqyzsa jazalynyn,
Kimge kerek adaldyq,
tazalyghyn...
Zar iyletip zamany
qan jútqyzdy –
Orys,
nemis,
jebirey,
qazaq úlyn...
Shalqar әni – sharyghy ajalynyn,
Tarqaghany osy ma bazarynyn.
Qiyamet-qayym tughanda
pende bitken –
birge aitady eken ghoy AZA jyryn...
Jylymyq jyl kótergen jyr bayraghy,
Zymyran kýn tóbennen zulaydy әri,
Qúlaghy joq qúbyjyq
qogham syndy –
túraghy joq baghyng da túrmaydy әni...
Jusan, kóde,
yrghalghan yrghaylary,
Ishke týigen talaydy syr qaynary.
«Qarabasta» qara aghash qobyz shalsa,
sybyzghy bop sarnaydy quraylary...
«Qarlag» qaqpasy
Qarabasta...
talay tútqyn asylghan dar aghashqa,
talay tútqyn talasqan shamaly asqa,
talay jendet qan ishken qara qasqa,
Qarabasta...
Al, sen bala, bilmeseng jaghalaspa!
Aynalghanmen keng oryn,
ken oryngha,
Jer orynda túrsa da
el orynda.
Qoltanbasy sol kezding vokzalynda –
kerzi etikting izi bar peronynda.
Ghasyr daghy...
«Qarabastyn» qabaghy ashylmady,
týske kirip san últtyng asyldary.
Qonyrtóbe*
qonyr bir kýige týsse,
Sherubay-Núra* sher sherter qasyndaghy.
Arqa jaqta...
Shalghynyna aunay ber shalqalap ta!..
Japa shekken jazyqsyz sol million –
«Qarabastan» taraghan shartarapqa.
Qarabasta...
tútqyn da joq,
jendet joq,
dar aghash ta.
Qarghys aitar Qarabas
qaranghy oigha –
Adamzatqa myng alghys,
Nar Alashqa!
...Jol týskende kelip túr Qarabasqa...
Ahmetjan Sarmantayúlynyn
«58-statiya» kýii
...Zar, zar zaman, zar zaman,
Zarlap ótken tar zaman.
Buyrshyndy taydyrghan
Jaghalauda jar jaman.
Ósek órti qaulaghan,
Dabyraly dau jaman.
Jauyn jaman jaumaghan –
Jau joq jerde jau jaman.
* Qonyrtóbe – «Qarlag» ortalyghy sanalatyn «Dolinka» poselkesining búrynghy atauy.
* Sherubay-Núra – ózen aty
«...Qys artynan jaz keler,
Qús aldynda qaz keler».
Dombyramdy qolgha alsam,
saghynyshty saz keler.
Erttep mindik ker kýndi,
shybyn jangha sher túndy.
Dombyramdy qolgha alsam,
shemen bolyp shertildi.
Baq qonbasa qasyna,
Ey, kónilim,
jasyma!
Ayyr tildi jylannyng –
Aq qúyayyn basyna.
Asqany joq,
tasqany,
dýrbelende jas-kәri.
Qala ma eken bәrinin
Bir belende bastary.
Sózining joq kiyesi,
Elining joq iyesi.
«58» atanghan –
«Statiya» kýii osy...
Qyzjylaghan
Izetpenen jasamay izgi qadam,
qaryndasyn qorlaydy qúzghyn,
aram.
«Jalanashkól» jaghasy – «Aljiyr» lageri –
Qazaqsha aty ol jerding – Qyzjylaghan.
Endi kimge keziger doly dauyl,
qaraly kýn qaqqanda qonyrauyn.
«Jalanashkól» janynda qyz jylaghan –
orap alyp sýt aqqan omyrauyn.
Ghazauatqa kezigip ghasyl qayyq,
qyrdan asyp ketkeli ghasyr ghayyp.
Aza boydy qaza ghyp Ana bitken –
Anyraydy «Aljirde» shashyn jayyp.
Adamzattyng aimanday ary osynda,
Rahili Pliyseskaya...*
nanasyng ba?!
Beyimbetting qoy baqsa Kýljamaly –
Rysqúlov Túrardyng jary osynda.
Aydyny joq aqquday rasynda,
Jazbay jatyp ýzilgen jyr osynda.
Súlulyq pen nәziktik ataulynyn
Tilim-tilim erini...
jýr osynda.
Shyghasygha basshylyq iyesinen,
ayyrylmayyn sózimning jýiesinen.
Adamzattyng aqquy analar ghoy –
qoryqpaytyn qay qogham kiyesinen?
Múnday zúlmat kim kórgen jenil oily,
Bastap keship kelsek te ne dýleydi.
Qazaqshasy búl jerding – Qyzjylaghan,
qyz jylasa...
dýnie enireydi.
Aryn tókse anannyn
qúzghyn,
aram,
jýrgenimiz ne kerek bizding aman.
Kóz jasyna eskertkish – «Jalanashkól» –
qazaqshasy «Aljirdin» - Qyzjylaghan.
Qyzjylaghan...
___________________________________________________________
* Rahili Pliyseskaya – sovet aktrisasy, KSRO Halyq artiysi, әigili balet biyshisi Mayya Pliyseskayanyng anasy.
Irina Borhmannyng «Ýzilgen sapar» kartinasy
...Jel júldy shashyn shalghynnyn,
Tirshilik bitken jalanash.
Tezine týsken taghdyrdyn
Japangha bitken dara aghash.
Ómirdi sýigen úly óner,
alysqa jetken ataghy.
týsine ense
týnerer –
Shtarnberg shahary...
Kýnderding kez bop kermegi,
Ýzilgen ýmit
tonady.
...Guildep soqqan jelderi
Uildep soqqan borany.
Aq týtek keshti,
adasty,
Qalamy qosa qartayyp...
Japyraqsyz aghash jar asty
japadan-jalghyz qalqayyp.
Qapaspen qalay arbasyp,
Jaryghyn kórmek jalghannyn.
...Qara joldy da qar basyp –
Qarasu qatyp qalghan kýn.
Suretshi әiel sýrginde,
Talantyn qosa sottatqan.
Kýnderding týsi kýlgin be –
«Prostornyida»* ot jaqqan...
Layyq edi qúrmetke,
Kýnderi kýmәn,
kýdikte.
...«Ýzilgen sapar» suret pe –
Ýzilgen әlde ýmit pe?..
*«Prostornyi» - QarLag nýktesi
«Mamochkino molasy»
Búl molada «Qarlag» tútqyndary –әielder men balalardyng mýrdeleri jerlengen. Zirat Qaraghandy oblysy, Abay audany, Jartas kentining aumaghynda.
«Qarlagta» eresektermen birge «halyq jaularynyn» balalary da merzimderin ótedi.
Jana tughan balalardy analarynaran tartyp alyp, Balalar kombinattaryna tapsyrady. Onyng da vahtasy, qaqpasy bar. Baraktary jәne tikenek symdary kәdimgi zonadan esh aiyrmashylyghy joq. «Qarlagta» osynday jeti mekeme bolghan.
Múraghat derekteri boyynsha, múnday ýilerde balalar ólimi óte joghary edi. Mәselen, 1941–1944 jyldary 924 bala, al 1950–1952 jyldary 1130
sәby opat bolghan...
* * *
...Kimge ol kýnning obaly?
Balalyghyn úrlady,
qyzyqtaryn tonady.
Essiz ghasyr adamzattyng aldynda –
jauap bergen joq әli.
Kókti kezip ketken kezde jyr qúsym,
men olardyng tanyp algham týr-týsin.
«Mamochkino molasynan» estiymin –
Saq-saq etken sәbiylerding kýlkisin.
Anyzaqta aray tilep kýnsigen,
kóktemdegi kók shybyqtyng býrshigi en.
«Mamochkino molasyna» jetkende
Saq-saq etken sol kýlkiden týrshigem.
Sol manaydan estiymin de tosyn әn,
tosyn әnge qosyla almay tosylam.
«Mamochkino molasynyn»
qasynda
saq-saq etken sol dybystan shoshynam.
Tayghaq keship,
taghdyr bitken tayghasyn,
ayar qogham asyrady ailasyn.
...Biriguge úran salghan sol kýnde –
Barlyq elding proletary, qaydasyn?..
Dybystaryn júrtqa estirtpey bylayghy,
Qarghamay-aq qoghamdy da,
Qúdaydy.
Jartastaghy «Mamochkino molasy» –
Saq-saq etip kýledi de
jylaydy...
Qol búlghandar!
Sol sapargha ermeymin,
Sany kelip,
sany ketken mendeydin.
Say-sýiegim syrqyraydy jolasam –
Endi qaytip búl manaygha kelmeymin...
...Jartastaghy «Mamochkino» molasy.
Garmonshy. 1973 jyl.
Kózderining sharasynyn,
qayghy túnghan týbinde.
Qaraghandy qalasynyng –
qaraqattay týninde.
Termeletip,
maqamdamay,
anyratty armanyn.
Garmoni sozghan tatar malay –
Birge estiyik qalghanyn:
«...appaq týtek ainalamda,
qayda jetem qonagha.
«Mayqúdyqta» may boranda –
maysham jaqsam bola ma?
Jyrlamas em
oyanbasam –
Analardy qadirle!
Jarty Ay qadap qoyam qashan –
«Jartastaghy»* qabirge?»
Ótip jatyr qarap bәri,
Múnly әuen búl...
únay ma?
Balalyq shaq baraktaghy –
Eske týsip jylay ma?
Ómiri óter súrauly ghyp –
aghynan kóp qarasy.
Tútqyn emes
mynau jigit –
Sol «Qarlagtyn» balasy.
Netken qatal ómir edi,
Ótip jatqan
josylyp.
Tatar malay egiledi...
garmonyna qosylyp.
_____________________________________________________________
*«Jartas» – lagpunkt nýktelerining biri.
Tas pen as
...Birde qystyng tanynda biz Jalanashkólden
qamys budalaryn arqalap kele jattyq.
Jolda jútang kiyingen jergilikti adamdar kezikti.
Qastarynda balalary bar.
Ýlkender bizdi kórgen song sәbiylerge qarap birdene aitqany múng eken,
balalar bizge qaray tas laqtyra bastady.
Aydauyldar «Senderdi Mәskeude ghana emes, adamzat balasy jek kóretining bayqadyndar ma?» dep qarqyldap kep kýlsin.
Tútqyn әielder «búlardyng balalargha bergen tәrbiyesi osy ma?» dep nalydy.
Men әlgi tastardyng birine sýrinip qúlap, dәl aldymda
jatqan tastan sýt pen irimshikting iysin sezgendey boldym.
Shetinen tistep kórsem dәmi til ýiiredi eken.
Sóitip, tastardy terip alyp barakqa alyp keldim.
Baraktaghy qazaq әielderi onyng tas emes, keptirilgen qúrt ekenin týsindirdi.
Aljir tútqyny Gertuda Plataystyng esteliginen.
...En qymbat tas osy shyghar әlemde,
Eng asyl as osy shyghar әlemde.
Gertudanyng jazyp ketken joldaryn
Ónege ghyp aitu kerek bar elge.
Basyn iysin tóske basyp qoldaryn –
QAZAQSTAN degen júrttan sәlem de!
Júldyzdardyng ishindegi Ýrkeri,
Myna dala
tektilerding júrty edi.
Súlamadan alyp qalghan súlatpay
Analarym qoldan syqqan qúrt edi.
Meyirimge móldiregen búlaqtay
Gertuda qyz kózding jasyn irkedi...
Atar tannan әppaq tilek tilegen,
Baytaq edi basyna baq týnegen.
Sonau jyly Jalanashkól manynda,
Saghym qashqan
Saryarqanyng tanynda:
Qúrt jayynda jazylypty bir óleng –
Últ jayynda jazylypty ÚLY ólen!
Ómirinning núrgha tolsa arnasy,
Tirshilikting toqtamaydy arbasy.
Búrqap túrghan dala jayly aitady,
Qúrt laqtyrghan bala jayly aitady –
Adamzattyn
armanynyng jalghasy –
Germandaghy Gertudanyng qandasy!..
Beu, boz dala!
Botalap bir bozdasyn,
bozdasyn da ótkenimnen qozghasyn!
Bozqasqa aitsyn,
boz biyesin baylasyn,
Ayar kelip izdemesin paydasyn.
Oghylanym oman júrttan ozghasyn –
syqpa qúrtta syghyp alghan kóz jasym...
Qasiyetin qara tasqa qashatqan,
Tas atpaghan kim - kimge de
as atqan.
Meyirimine meyirlener shóldegen –
Baraktaghy balanda* emes ol degen
Adamzatqa kónilining joq alasy –
Qúrt laqtyrghan qayran qazaq balasy.
Ua, «Qarlag» keshken tútqyndardyng úrpaghy!
Saqtap jýrgen qazaqtyng bar qúrty әli...
«Jalanashkól» manynda,
Sol «Aljirdin» janynda –
qúrt laqtyrtqan Anasyna qazaqtyn,
qúrt laqtyrghan Balasyna qazaqtyng –
ALTYN KEShEN salyp qoysaq qaytedi?
Jarasar ed, әi, tegi...
...Eng qymbat tas sol bolady әlemde,
eng asyl as sol bolady әlemde.
Gertudanyng jazyp ketken hattaryn
Ónege etip aitu kerek bar elge.
Jayqalsynshy,
barlyghynnyng baqtaryng –
QAZAQSTAN degen júrttan sәlem de!
*Balanda – tútqyndargha beriletin bylamyq
«Qarlagtyn» qara kitaby
Kónilding úshty kepteri,
týnderdi talay úzattym.
Sarghayyp ketken betteri –
Múraghattaghy qújattyn.
Tútylghanyn kýn qoydy anyq,
dýnie talay qúbylyp...
«Aqoygha»* jetem oilanyp –
«Búrmagha»* baram búrylyp.
Aragha týsti san jyldar,
Múng bolghan múqym qadamy.
Talapay bolghan taghdyrlar –
Kolyma,
Butyrkadaghy...
Kýiindin,
kýidin,
kýiredin,
qyzyghyndy kim tonaghan?..
Týnilip baryp
týigenim –
Zúlmattyng sony – Zobalan.
Taghdyrlaryndy tanygham,
Kýnderding sen de
kóshine er –
«Batyqta»* qalghan baghylan –
Esilde qalghan esil er!
Tolqynday tolqyp
tulasam,
aytayyn bir oy tóteden ;
...Elu segizde tumasam
«58»-ben keter em.
Aqtandaq kórgen asyly,
Emenning biz bir bútaghy.
Qazaqtyng qara ghasyry –
«Qarlagtyn» qara kitaby.
*«Aqoy, Búrma, Batyq» - QarLag nýkteleri
Qonyrtóbe...
«Qarlag» tútqyndarynyng arasynda
ghalymdar, oishyldarmen qosa
1000-nan asa әrtis, 360 pianist, 100-ge tarta suretshi bolghan...
...Súp-súr dala,
súp-suyq,
súrqay dala,
Jaumay ótip barady búlt ainala.
Qonyrtóbe,
qonyr jon,
qonyr qyrda,
qonyr-qonyr keruen ómir múnda...
Kóshti kórip kónildi qozghady aghyn,
Bozingeni bozdady bozdalanyn...
Japa shekseng jazyqsyz jaza qiyn,
Qayghy torlap qaraly qazaq ýiin.
... 360 pianist tirilip kep –
tartyp jatty qosylyp Aza kýiin...
Oqpanynan ol kýnder oq boratqan,
Jylap aqqan
jylghasy toqtap aqqan.
...Adam etin túzdaghan bóshkelerding –
Qanqalaryn osy auyl otqa jaqqan.
Tiri bәri!
búl manda kisi ólmegen,
Dep jyrlaydy kónilding qúsy órlegen.
Zamanaqyr basyna zaual tudy –
Adamzattyng RUH-yn kisendegen.
Shyraghdannyn shalqysa bilteleri,
Aspanynan aqsharby búlt óredi.
... Jiyi-jiyi myng әrtis basyn qosyp –
Azan- qazan etedi búl tóbeni.
Tasmandayly taghdyrdyn talaylary,
Qalghan múnda...
armannyng arayly әni.
Qonyrtóbe jaryqtyq jaryq kýnge –
Adamzattyng kózimen qaraydy әli...
Ýsh qaghys
Jalanashkól*,
Bidayyq*,
Dәriyada*,
Úshqan qúsym!
aynalyp,
kel úyana!
Jiyrmasynshy ghasyr da qyrdan asqan –
Stalin joq...
Ejov ta,
Beriya da.
Jem shashayyn,
kel qúsym,
balapangha,
Ayalayyn bәrindi alaqanda.
Jiyrmasynshy ghasyrdyng jýreginde –
Qaraghandy lageri – qara tanba.
Adamzattyn arda emgen asyldary,
aryghany,
atylyp,
asylghany...
Qaraghandy lageri – qara oramal
Jiyrmasynshy ghasyrdyn basyndaghy...
*«Jalanashkól, Bidayyq, Dәriya,» - QarLag nýkteleri
Abai.kz