Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 2320 3 pikir 13 Mausym, 2023 saghat 13:09

Órt pen dert

Nege apat qaytalanbaydy degen kepildik joq?

Abay oblysyndaghy órtke preziydent te, qogham da óz baghasyn berip jatyr. Álemdegi osy kýngi eng alapat órt bop, rekordtyq dengeyge jetken búl apattyng sebebin tura әri naqty anyqtau qiyn bolar: tabighy faktorlar ma, әlde salghyrttyq pa, әlde qoldan jasalghan qylmys pa, ony tergeu organdary anyqtay jatar.

Men órt salasynyng mamany emespin, sondyqtan bas jaqqa baryspay-aq qoyayyn. Meniki – biylik pen qoghamnyng reaksiyasyn baghalau ghana.

Birinshiden, biz – ókimet te, júrtshylyq ta - aqsaq qoy sekildimiz: týsten keyin ghana manyraymyz! Boluy yqtimal tabighy ne qoldan jasalghan apattardyng aldyn-alu degen bizde mýldem joq! Jýiede jýieli júmys joq! Órt, jarylys, su tasqyny sekildi kataklizmdermen bar kýshti salyp kýresemiz de, olardy boldyrmaudyng amalyn qarastyrmaymyz! Abay oblysyndaghy tragediyanyng eng basty sebebi osy dep bilemin! Jaman aitpay, jaqsy joq, eng soraqysy sol: tótenshe jaghday salasynyng mamandary erteng elding qay jerinde taghy da ne búrq ete qalatynyn aldyn-ala boljap aita almaydy!

Ekinshiden, mamandardyng aituynsha, osy salany qarjylandyrudyng dengeyi syn kótermeydi eken. Joghary jalaqy, tiyisti әleumettik paket bolmasa, jaqsy mamandar osynau qiyn, tәuekelge toly, arnayy bilim men dayyndyqty qajet etetin, adam ómirine qauipti salagha qyzmetke bara qoya ma? Qazirgi budjetting tony da kelte: basyn japsa, ayaghy ashylatynyn, ayaghyn japsa basy, ashylatynyn bәrimiz bilemiz. Sol sebepti búl salany qarjylandyru bir kýnde eselenip, endigәri órt bolmaydy dep te aita almaymyz.

Qogham pikirine kelsek, әriyne, 14 adamnyng ómirin jalmaghan súmdyq apatqa jol bergen naqty shendilerdi jauapqa tartu kerek degen talaptargha týsinistikpen qarau kerek. Biraq, jýieli týrde ózgeris bolmay, bir adamdy ornynan alyp, ekinshisin sol oryngha qoyghanmen jaghday jaqsara qoya ma? Onyng ýstine, bizding zannamada әrtýrli dengeydegi jauapty sheneunikterding jeke bas jauapkershiligi turaly jazylghan ba? Auyldyq, audandyq, qalalyq, oblystyq, respublikalyq dengeydegi organdardyng funksiyalary naqty týrde anyqtalyp, ara-jigi ajyratylghan ba? Mysaly, Ekologiya ministrligine orman qory, TJM qúzyryna kadrlar, tehnika qarasa, oblys әkimdigi ne ýshin jauap beredi? Osynday apattar boluy yqtimaldyghy men órshu baghyttary men jyldamdyghyn aldyn-ala boljau kimning qúzyrynda?

Áriyne, shendilerding jauapsyzdyghy, biliktiligi men kәsiby dengeyining tómendigin synau oryndy. Mekemedegi tehnika da eski-qúsqy ekenin endi bilip jatqandaymyz. Sonymen qatar, songhy kezde «tótenshe jaghday qyzmetteri pәlenshe degen jerde oqu-jattyghu ótkizdi», «olardyng mamandary men tehnikasy kez kelgen tótenshe jaghdaygha saqaday say» degen aqparatty jii estip jýrmiz be? Ol jaghyn da oilastyrghan jón bolar.

Qyza-qyza kelip, órt sekildi tilsiz jaudan tek qana taza sayasy qorytyndy shygharyp, «búnyng bәri eldegi sayasy jýiening avtoritarlyq sipatynan bolyp túr» degendermen de tolyghymen kelise salu qiyn: demokratiyasy qaryshtap damyp kele jatqan elderde de búdan da ótken joyqyn apattar oryn alyp túrady.

El basyna kýn tughan kezde aldyn-ala josparlaghan shetel saparyna barmay, qinalyp jatqan júrtymen kezdesip, qaza tapqandardyng otbasyna kónil aityp, elden keshirim súraghan preziydentting qadamy, sózsiz, adamgershilik pen sayasy túrghydan alghanda qúptarlyq is. Osynday qiyn-qystau sәtte el óz basshysyn kórgisi keledi, onyng keluining ózi – adamdargha zor moralidyq qoldau.

Alayda,  preziydent keldi eken dep, órt ózdiginen sóne qoymaydy. Kerisinshe, oblystyng barlyq qúrylymdary memleket basshysynyng saparyn dayyndaugha kirisip ketedi. Sol jaghy da taghy bar ekenin moyyndayyq.

Bayaghy jartas – sol jartas: Jana Qazaqstan eski Qazaqstan túsyndaghy memlekettik mashinany «qolmen basqaru» dertinen aryla qoymaghan siyaqty. Áytpese, kez kelgen týitkildi mәseleni sheshuge mindetti týrde preziydent aralasuy kerek pe?! Dúrys jýiede әr dengeydegi organ óz júmysymen ainalysuy tiyis!

Áriyne, Semeydegi kezdesu kezinde preziydentting janynda túrghan jas ministr qaryndasymyzdyng kózine jas alyp, jylap túruy әleumettik jelilerde jyldam әri kóptep tarap, naghyz hit bolyp ketti.

Ol nege jylady?

Ákesi, úly, qyzynan airylyp, kókiregi qars airylghan otbasylaryn kórip, tolqyghannan ba?

Álde, shetelde oqyp kelip, auyl-aymaqtaghy naqty jaghdaydy óz kózimen kórip, sodan shoshyp ketkennen be?

Álde, memlekettik basqaru apparatyn әbden dendep alghan jemqorlyq pen biliksizdikti kórgennen be?

Álde, biz bilmeytin basqa sebep bar ma eken?

Preziydent bardy, tiyisti kadrlyq jәne basqa da sheshimder qabyldandy. Biraq erteng keng baytaq elimizding basqa bir týkpirinde osy ispettes apat bolmaydy degen eshqanday da kepildik joq!

Eng soraqysy - osy!

Ámirjan Qosan

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475