Talantty qalamger  Júmatay Sabyrjanúlynyn  kózi tirisinde jaryq kórgen «Ókpelesen, ózing bil» atty kitaby óshpes tuyndygha ainaldy. Ózi ómir sýrgen qoghamnyng qoyasyn aqtarghan búl kitapty oqyrman qauym әli izdep jýrip oqidy. Ghabbas Qabyshúly aghamyz  Júmatay qaytys bolghanda: «Aq almastyng jәne biri shart synyp, qyny bos qaldy. Qazekem aitqan «Ot auyz, oraq tildi» erjýrek sheshenderimizdin  biri  Júmatay Sabyrjanúly kete bardy... Adam bolyp tuyp, Adam bolyp ótti! Aqiqat ýshin arpalysta tiri jannan jasqanbady...» dep jazdy. Osydan tórt jyl búryn Júmataydyng jariyalanbaghan dýniyeleri «Men tanyghan shyndyq» degen atpen kitap bolyp shyqty. Kitap «Kýndelik kezgen kónil», «Jan bitkendey jadtaghy jazbalargha» jәne «Oy jýredi kelip- ketip» atty bólimderden túrady. Sonday-aq, Júmataygha arnalghan ólen,  maqalalar toptastyrylghan. Biz osy kitaptyng әr tarauynan ýzindiler jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

 

Marattyng marapaty

Marat (Qabanbay) maghan kópshik qoyyp jatyr: «Siz qazirgi jurnalistikanyng Aqan serisisiz ghoy» - dep.

 

«Boing» mindim

«Ana tilining aqparattyq stiylin qalyptastyryp edin...» Osylay dep esh jer jolatpay qoyghan men júqsyzdy Jarylghap Beysenbayúly  jarty minut ishinde QazAAG-qa júmysqa alghan.

Talantty qalamger  Júmatay Sabyrjanúlynyn  kózi tirisinde jaryq kórgen «Ókpelesen, ózing bil» atty kitaby óshpes tuyndygha ainaldy. Ózi ómir sýrgen qoghamnyng qoyasyn aqtarghan búl kitapty oqyrman qauym әli izdep jýrip oqidy. Ghabbas Qabyshúly aghamyz  Júmatay qaytys bolghanda: «Aq almastyng jәne biri shart synyp, qyny bos qaldy. Qazekem aitqan «Ot auyz, oraq tildi» erjýrek sheshenderimizdin  biri  Júmatay Sabyrjanúly kete bardy... Adam bolyp tuyp, Adam bolyp ótti! Aqiqat ýshin arpalysta tiri jannan jasqanbady...» dep jazdy. Osydan tórt jyl búryn Júmataydyng jariyalanbaghan dýniyeleri «Men tanyghan shyndyq» degen atpen kitap bolyp shyqty. Kitap «Kýndelik kezgen kónil», «Jan bitkendey jadtaghy jazbalargha» jәne «Oy jýredi kelip- ketip» atty bólimderden túrady. Sonday-aq, Júmataygha arnalghan ólen,  maqalalar toptastyrylghan. Biz osy kitaptyng әr tarauynan ýzindiler jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

 

Marattyng marapaty

Marat (Qabanbay) maghan kópshik qoyyp jatyr: «Siz qazirgi jurnalistikanyng Aqan serisisiz ghoy» - dep.

 

«Boing» mindim

«Ana tilining aqparattyq stiylin qalyptastyryp edin...» Osylay dep esh jer jolatpay qoyghan men júqsyzdy Jarylghap Beysenbayúly  jarty minut ishinde QazAAG-qa júmysqa alghan.

Júmysqa alghan jaqsylyghy qúdaydan qaytsyn, bәrinen búryn anau baghasyn aitsayshy!

Últ tanu ghylymynyng doktory (óz kónilimdegi) Jarylghap qúrdasym  maghan mashina emes, «Boing» mingizdi.

 

Kózildirik

Ýlkender aitqan bir әngime eske týsedi.

Soghys endi ayaqtalghan kez bolsa kerek. Kolhozshylar tasyghan ózendi bógep jatypty. Qapshyqpen qúm tastaytyn  jabayy tәsil... Bireuding sugha týsui qajet... Jan tәtti, eshkim shygha qoymaydy. Tili sholjyn, asa momyn bir Jaqsybay degen bar eken, basqarma sony ainaldyrady, maqtaydy. Áyeline kóilektik mata beretin bolady. Ispirt ishkizedi. Qyzuy boyyna taraghan song әlgi bayghús:

-Ishtalin ýshin (Stalin degeni), kalkim (halqym degeni) ýshin! – dep búrqyrap tasyp jatqan ózenge qoyyp ketipti! Qoyyp ketipti de jaryq dýniyege qaytyp shyqpay qalypty...

Obrazben oilap kórinizshi, qazirgi biz kórgen naryq – buyrqanghan dariya bolghanda, basqarma kim? Ishtalin (Staliyn) kim? Bógesinge tastalyp jatqandar kim?  Júmeken aitpaqshy, «oylanbasang ketedi miyng shirip..» 

 

17 qazan, 1987 jyl.

Abay aitqan esti adamdardyng qatarynda bolghysy kelip býgin ózinen-ózi esep alyp kórip edi: et jegenderi qalypty esinde. Eki-ýsh jerge qonaqqa barghan. Araqqa qaramay, ishpey, júrtty tanqaldyrypty. Ázirge ýlken jetistigi de osy songhysy.

Ózin búrynghydan jenil sezinedi. Keler kýnderden ýmitti...

Biraq, soghan dayyndyghy joghynan qorqady. Jemsiz qúr qarmaqty kólge salyp qoyyp, ózi asyq oinap jýrgen balanyng әreketi. Qaraghym-au, oghan shylau bolmasa balyq qappaydy ghoy deytin adam joq. Jútpa oinatu kerek! Jәne ony ózing tipti baqylap, býkil oi-sanandy soghan tas-týiin júmyldyrmasang , kózindi qúr tesireytkennen ne payda?

***

Niyet bar, әiteuir. Soghan da shýkirshilik. Joq, shýkirshilik – tirshilik emes, dәl osy arada. Dәl osy arada qomaghaylyq kerek, kәdimgi qasqyrdyng qomaghaylyghynday. Tis  kerek qarshyldaghan, kәdimgi qasqyrdyng tisindey.

Qúr jazsam-au - bedeu qatynnyng bala tapsam jaqsy bolar edi-au degeni siyaqty birdene.

Sen ózi әdebiyetting predmeti adamdardy zertteding be?.. Ol aidan alyp keletin topyraq emes, korablidi  qaydan tabam demeysin, qasynda  jýr ghoy shúbyryp! Ne oilaydy eken solar, nemen tynystaydy eken? Olardyng arasynda jaqsylyq pen jamandyq qalay arbasyp jatyr?.. Siyr sauudyng tehnologiyasynyn  saghan týkke de keregi joq. Ol sauynshynyn, ghalymdardyng júmysy.

***

 Ou, joldas, sening bir ýlken ruhany baylyghyng bar edi ghoy. Saghym oranghan bir beyne kóz aldynda kәdimgidey qozghalysqa týsip,  ózing de soghan talpyna   úmtylyp jýrgen joqsyng ba? Meninshe, qaghazgha úiyp-súiyp týse qalatyn siyaqty sol suret...

 

18.10.1987 jyl.

Mening miym shylymnyn, araqtyng uynan, uytynan arshysam da mimyrt. Qaydaghy bir qúdaylar bolmasa, adam mýmkindigi kelmeytin qiyaldardy mýjigish. Tulaq ta bolsa  tirligine  túraqtyny tartqylamaymysyn?! Dym bolmasa auzynnyng aiyzy qanar...

Oy jalqaulyghy basyp barady.

 

7.11.1988 jyl.

Eptegen ózgeris bar: araqtyng әkesi ólgenine 20 kýn. (Endi tirilip kete qoymas). Ashulanghan joqpyn. Oghan ýlken sebep  bolmay jýr-au deymin. Eki-ýsh ret bolmashy nәrsege jana qatqan múz siyaqty tysyrlay berip, tiyla qoydym, kýtirley berip, kilt toqtadym. Sýite-sýite sozylymdylyqqa da ýirenermiz, Alla amandyghyn berse.  

 

27.12.1992 jyl.

Osynym mening ne jýris?!

Osynym mening ne tirlik?!

Áli jýz jyl ghúmyrym bar siyaqty búlghaqtaymyn ghoy tipti. Kýni keshegidey qanym bir tasyghanda ólip ketsem, artymda qalady ne? Qúday-au, nege uayymsyz, qamsyz qylyp jarattyn??...

Júrt qatarly mening de jastyghym ótpep pe edi. Bar ghoy sol tónirekte birdeneler: jazyp keterlik momaqan, qonyr kýi. Jatyr. Tek ol qalpynda jaramaydy – óli. Dem salyp, jan bitiru – kórkemdik damytu qolymnan keledi-aq. Qúnt joq. Moyyn jar bermeydi, myng syltau.

 

14.05.1994 jyl.

Qúdanyng qúdireti, bayaghydan bergi bir әdetim jazyp otyrghan materialym ýsh, әri ketse tórt betten assa, qamyttan shyqqysy kelgen ógiz siyaqty qiqanday bastaymyn. Kóbine short týie salamyn. Aytayyn degenderimdi sol kólemge syighyzsam  - syighyzdym, syighyzbasam – qalghany. Búl daghdynyng bir jaqsy jeri – syghyp jazugha ýiretti.

Mine, 50 jasqa kelgen Jóken  (Jomart Ábdihalyqov) turaly maqalany da  «Toqtat!» dep miym signal berip jatyr. Jaraydy, toqtatayyn.

 

20.09. 1996 jyl.

Oblystyq radioda istegen Asqar Arnauytúy degen inishegim eline, Taldyqorghan jaghyna baryp kelipti. Meni әdeyi izdep kelip jetkizgen habary: O jaqta Júmatay Sabyrjanúlyn jaqsy biletin, joghary baghalaytyn kórinedi. Bizdegiler estir me edi... túzdy uystap shaynaytyn.

«Tili keremet!» dep maqtaydy eken. Shyn solay baghalasa jaqsy, janyma jaghatyn sóz. Biraq, mәselening ekinshisi jaghy da bar, alysqa kóz salsan. Shirkin-ay, qazaq tilin eng nashar biletin adam men bolsam ghoy..! Ghajap bolar edi. Orys tilin ayaghyna da otyrghyzbas edi! Sony kórip ólgen ghoy, bú dýniyening qyzyghy!

 

17.01.1997 jyl.

Sosializmning kezinde bir qoy alyp keluge  ketip bara jatqan «K-700» traktory múz oiylyp ózenge týsip ketip, qys boyy jatqan. Jaz ortasyna qaray shygharyp alyp, bólshektep paydalandy-au deymin.

Aytayyn degenim, býgin týrikter salyp jatqan ministrlik qorshauynyng týbinen bir shege tauyp alyp qaltasyna salyp jatqan kisini kórdim. «K-700» jәne bir shege. Sosializm men kapitalizmning aiyrmasy. 

 

13.4.1997 jyl.

Ózime ózim saual qoydym: «Qazaq jurnalistikasy qashan jaqsarady?» Jauabym auyrlau shyqty: «Myna bizding jazghandarymyz jaramay qalghan kezde!» Solay. Qiyn. Onay ne bar?

 

1.5.1997 jyl.

Kezdeysoq kózim týsti. «Akmolinskaya pravda» gazetining shekesinde «SSSR»  degen jazuy bar, oraq-balghaly bir ordenning sureti  túr. Nostaligiya... Meyli ghoy. Meni oilandyryp otyrghan basqa mәsele. Sol ókimet nege  júrtqa  temir-tersek ýlestiruge әues boldy? Adamdar nege sol ýshin tanauy tanqiyp, tankini de tapap ketetindey bop jýrdi? Osynyng syry nede? Qazekendiki jalantóstik, dalalyq minez, dalanbaylyq bolsyn, basqa júrttar she? ..Teginde adam nyspysy saryezulikten tym joghary kóterile almay jatqan joq pa?!....

       

10.5.1997 jyl.

Osy men nege jazghandarymnyng redaksiya alyp tastaghan jerlerin qúrastyryp (layyq forma tauyp), bir dýnie jazbaymyn? Aytalyq, «Kósh, qazaq, Arqagha, Astanagha!», «Tanqy týsinik tanqaldyrady» t.b. – dan qyrshylyp tastalghan joldar gazetterding ýreyden әli aiyghyp bitpegenin kórsetedi emes pe?..

 

4.7.1997 jyl.

«Alpamys batyrdy»  qayta oqydym. 37-38, bәlkim 39 jyldan keyin. Mening sanamda qarshadayymnan sýikimdi keyipte qalghan Keyquat tazsha...

Sol bayaghy qalpy. Qaragózayym moynyna mingizbese, zyndandaghy Alpamysqa aparmaytynyn aityp qighylyqty salatyn erke.                        Tazsha qyldy kesirdi,  

Eki ayaqty kósildi...

...Eki emshekke tepkilep,

Kele jatqan sekildi.

...Jeke gazetim bolsa , atyn «Keyquat» qoyar edim.

 

10.7.1997 jyl.

Men Rahymjan inimning (Otarbaev) jazghandaryn kórsem bas salyp, qomaghaylanyp oqyp tastaymyn.

Búl songhy ýsh-tórt jyldan bergi daghdy. Onyng jay, qara maqalalarynyng ózinde janyma jaghatyn ýsh-tórt sóilem qalayda jýredi. Mine, «E.Q» - daghy «jәy әngimesinen»  talystay kitapqa tatityn sóz taptym. «Arghy atasynyng bәri sózden ólgen halyqtyng nәsili emespin be... ». Áne, babalar portreti! Qanday tamasha, arghy atalarymyz sózden ólgen! Qazirgilerding ajaly – bózden»...

 

10.5.1998 jyl.

Keshegi, ne bolsa  sony jasyryp ústap kelgen qoghamnan qalghan auru ma, nemene bizding jurnalister әli kýnge «jasyryn emes» degen sózge jabysqaq.

Ásirese, teledidarda «úrylardyng kóbeygeni jasyryn emes», «mektepke barmaytyn balalardyng bar ekeni jasyryn emes», t.t.t.b.

Apyrym-ay, sәl ghana oilanbay ma eken, osy aityp otyrghanym nege jasyryn bolua tiyis dep. Osy, sәl ghana oilanu jaghynan gazetshiler de syltyp basady. «Astana túrghyndarynyng alansyz ómir keshuin qamtamasyz etu býgingi qalalyq ishki ister basqarmasynyng basty nazarynda túrghany jasyryn emes» delinipti «Aqmola aqshamynda» (98 jylghy mamyrdyng 8-i kýngi sanyn qaranyz.)

«Alansyz ómir keshudi qamtamasyz etu» - әriyne, tym aspandatyp aitylghan sóz. Ol degenimiz, býkil memlekettik mehanizmder iske qosylghanda jýzege asatyn sharua ghoy, onyng ózinde sәti týsse. Bep-belgili  jaydyng jasyryn emestigin mәlimdeu ne qajet?

 

 9.10.1998 jyl.

Janym janghyrudy tileydi. Biraq qalaysha? Bilmeymin.

Mine, júmystan bosatugha ótinish jazyp otyrmyn. Ondaghy bar sóz mynau ghana:

«Jaqsy jaza amay jýrmin. Nashar jazugha namystanamyn.Sonday daghdarysqa dushar boluyma baylanysty meni júmystan bosatuynyzdy súraymyn.»

Shyndyghynda, mәsele bylay ghoy: meni olar erkime jibermeydi, olardyng yrqyna mening kóngim joq.

Mendegi tanym, talgham tәkabbar túrpatta!

Osyndayda eske týsedi, Múhtar aghamnyng (Maghauiyn) da ómiri eregiske, kýreske toly bolypty. Keshegi mamyrajay degen zamanda maydan jýrip jatypty. «MEN» atty ghúmyrbayandyq hamsasy-keremet!

Mening de tirligim bas jarmaghanmen múryn qanatudan túratynday... Jazyp kórsem qayter?

 

22.12.1999 jyl.

Bayaghy «Qúrmet gramotasy», «Maqtau qaghaz» degender kompartiyamen birge qúryghan shyghar dep jýrgenmin.

Býgin, Parlamentte otyrghanymyzda Seyfolla inim alghan Qúrmet gramotasyn kórsetti. «Egemen Qazaqstan» gazetining 80 jyldyghyna oray beripti. «Auru qalsa da әdet qalmaydy» eken-au...

Seyfolla telefon aqysyn tólemek boldy da, sóilesu punkitine bardyq. Jana jyldyng aldy bolghasyn ba, kezekte kisi múnday kóp bolar ma! Qaljyndap jatyrmyn, Qúrmet gramotandy kórsetsen, kezeksiz jiberedi dep.

Osyndayda eske týsedi, men ghúmyrymda bir-aq ret, 80-shi jyldardyng basynda maqtau gramotasyn alghanmyn. 5-mamyr-Baspasóz kýnine oray. Oblystyq jornalister odaghyniki.

Ýnemi sógis alyp jýretin adamgha ol da bir quanysh eken erekshe. Dymym qalmay jughanym esimde. Sógissiz sәni kirmeytin qaraghym edi-au, qazir sol sógister – saghynysh.

Sógis, sógisjan, men seni saghynyp jýrmin! 

 

30.11.200 jyl.

Menen: «Nege júmys istemeysin...?» , - dep súraytyndar kóbeydi.

Olargha myna bir әngimeni aityp jýrmin.

Sovet ókimeti kezinde bir anekdot bolatyn. Eki shiby bazarda júmyrtqalaryn satyp túrady. Bireuining júmyrtqasy ýlken 1 som 20 tiyn eken de, ekinshisiniki kishileu, 90 tiyn kórinedi.

- Nege menikindey ghyp tappadyn, sonda paydang kóbirek bolatyn edi ghoy, - deydi 1 som 20 tiyndyq júmyrtqanyng iyesi.

Sonda anau:

Qúrysyn, arghy jaghyndaghy otyz tiyn ýshin kótimdi jyrtar jayym joq!- depti.

Sol aitqanday, mening de bir on myng tenge tabam dep tyrtyndap tabanymnan tausylar jayym joq, qúdaygha shýkir, tәubә, balalarym asyrap jatyr. Mening jaghdayymda aqsha qualau dýniyeqonyzdyq bolar edi.

Úly Múqaghalidyng da aitatyny bartyn: «Ógiz bop  endi  ótkerer mening jayym joq, ómirding qalghan  tamtyghyn.»

 

18.03.2002 jyl.

Keshe ýide qonaqta bolghan Qaynar Oljay bir tamasha tilek aitty:

«Jýke, oqyrmandarynyzdyng eng nashary men bolayyn».

O,o! Onda menen baqytty jan bolmas!

Apyr-au, ne degen zerde! Qaynar mening kitabymnyng kez-kelgen jerinen oiyp alyp, jatqa soghyp otyrdy. Ólendi jattaugha bolar, al qara sózding qalpyn búzbay  búlaysha tógildirip aitu...!

  Tanqalghanym ghoy. Tipti, myna kitapta joq, osydan jeti jyl búryn «Ana tiline» shyqqan «Jýrgenderge su iship, suan iship, juandyghyn tanytty Quanyshev» degen maqalamdy da zyryldatyp jatqa soghyp otyrdy!

Oqyrmannyng eng nashary emes-au, eng myqtysy Qaynar bolsa – múrtymdy balta shappas! Baqyt degen osy!

 

Kebimizdi kiyedi bilem

Ózim kórgen ómirding ótirigin bolashaqqa ótkizbesem dep órekpidim talay-talay. Qay-da-a! Shamasy, búl әlgi, Imanqúl atamyz aitqanday «Jete almaysyng týbine!» Biz kóp aldandyq. Keyingi úrpaq ta kebimizdi kiyedi bilem .

 

Oyhoy, arman!...

Qazaqtyng tengesi tughaly alty jyl. Áli tili shyqqan joq. Saqau bolsa eshtene emes-au, tipti taskeren, mylqau. Onyng sózin rubli men dollar sóileydi. (Barmaghyn shygharady: «mә, mynauymdy sóilersin!»..)

Últtyq bankting tili shyqpay, batpaqtan shygha almaytynymyzdy Elbasy biluge tiyis.

Áytip-býitip aqshany qazaqsha sóiletsek, arghy jaghy rahat, dalanyng joly. Aydarynnan jel aimalap, anqyldaysyng da otyrasyn! Oihoy, arman!...

 

Sóz qadirin bilsek deymin

Qazaq baspasózi qyzyq: ýrikken qoyday dýr-r etkish! Jәne ne bolsa, soghan. Sovettik sananyng salqyny...

***

«.. býldirshin» dep jazyp kele jattym da qalt toqtap, ony «baldyrghanmen» auystyrdym. Sebebi, tu syrtymnan Balghabek Qydyrbekúly agham «osylaryng ne, keyingiler qatelespesin dep jazyp edik qoy...» dep múnayyp túrghanday boldy.

IYә, Bәkeng aitqan: ýsh jastaghy týiening erkek bolsa – buyrshyn, úrghashy bolsa -  býdirshin atalatynyn. Sondyqtan jas, súlu qyzdy býldirshindey dep teneuge bolatynyn, biraq, býldirshin deuge bolmaytynyn. Bar kinә ózimizde: sózdi týsinbey aitamyz, týsinbey jazamyz.

 ***

Bir oy kelip túrghany: «sport dese, ishken asyn jerge qoyady», «óner dese, ishken asyn jerge qoyady» dep jatamyz. Tipti tilshi ghalym Rabigha Syzdyqova apamyz da «...aytys dese, ishken asyn jerge qoyatyn» dep jazdy «Qazaq әdebiyeti» gazetinde.

Osynyng dúrysy-«isher asyn jerge qoyady», «ishetin asyn jerge qoyady» emes pe. Dәlel: ishken asty, yaghny asqazangha týsip ketken asty qaytip jerge qoyady? Onyng «qoyylatyn» orny basqa bolar. Endi –endi ishkeli otyrghan tamaghyn ysyryp tastasa, bir jón.

 

Aytayyn dep aitpaysyn

 «Kelimsek» sózin aitayyn dep aitpaysyn... «kurisa – ne ptisa, Akmola - stolisa» dep shәpkesin basa kiydi «Sentr» degen gazet. (97.11.27.)

Keketken.... kijingen...týri!

Osynday-osyndaydan kónil qalghan!..

Kisi boqtampaz bolayyn dep bolmaydy eken.

(Jalghasy bar)

Abai.kz