Býgin Senatta Ýkimet saghaty ótip, auyl sharuashylyghy salasyndaghy ónimderdi óndeu mәselesi talqylandy. Saladaghy qordalanghan mәseleler ortagha salyndy. Biz osyghan deyin BQO, Oral qalalyq әkimdigining myndaghan adamdy júmyspen qamtyp otyrghan әigili «Kubley» zauytyn әperbaqandyqpen jabugha әreket etip jatqany turaly egjey-tegjeyli jazghan edik. Býgingi Senattaghy Ýkimet saghatynda «Kubleydin» de mәselesi shet qalghan joq.

Qoghamda qyzu talqy tudyrghan «Kubley» zauytyna qatysty dauly әs әli birjaqty bolghan joq. Mәsele qordalanghan ýstine qordalana týsude. Biz býgin oqyrman talqysyna «Kubley» zauytynyng diyrektory Talghat Berekeshevtin, QR Auylsharuashylyghy ministri Erbol Qarashókeev pen Senator Zәkirjan Kuziyevterding pikirin úsynbaqpyz.

Talghat Berekeshov ne deydi?

«Biyl et boyynsha memleketaralyq úsynystar beretin halyqaralyq epizootiyalyq buro (HEB) Qazaqstannyng ausyldan erkin mәrtebesin rastaghan joq. Onyng sebepteri joq emes.

Birinshi mәsele, eldegi maldyng negizgi bóligi shaghyn punktterde soyylady. Búl punkterde qan, sýiekterdi qayta óndeu jýrgizilmeydi. Sebebi, shyghan soy punktteri ýshin kremator ústau ekonomikalyq túrghyda tiyimsiz. Sondyqtan qaldyqtar poligondargha tastalady, ol jerden an-qústar auru júqtyryp býkil Qazaqstangha taratady. Osylaysha infeksiya jayylady.

Ekinshi mәsele, 2022 jyly Resey ózining et óndeushilerin qoldap, 200 000 tonna iri qara maldyng etin bajsyz әkeluge rúqsat berdi. Al 2023 jyly 100 000 tonnagha rúqsat etti. Biz EAEO mýshesi bolghandyqtan jәne Resey tarapynan et pen dayyn ónimdi bajsyz әkele almaytyndyqtan, qazaqstandyq naryq kórshi elderding arzan ónimderine toldy. Otandyq qayta óndeu salasy memlekettik qoldausyz toqyrady.

Taghy bir ýlken mәsele, et óndeu salasyn damytuda QR Ýkimeti bekitken qalanyng bas josparlaryna qayshy, qalanyng júmys istep túrghan ónerkәsiptik aimaqtarynda jәne zauyttardyng sanitarlyq-qorghau aimaqtarynda túrghyn ýilerding retsiz salynuy. Mәselen, «Kubley» konservi zauyty men «Qarasu ata» et kombinaty sonyng kesirinen jabylyp qalu qaupinde túr», - dedi «Kubley» JShS bas diyrektory Talghat Berekeshov.

Ózderinizge belgili, úzaq uaqyt boyyna «Kubley» zauytynyng ainalasyndaghy dau-damay tarqamay keledi. «Kubley» JShS bas diyrektory Talghat Berekeshov býgingi tanda qúrylysy ayaqtalmaghan ýilerding qúrylysshylary men ýleskerleri zauytqa sotqa deyingi aryz tastaghanyn aitty.

«Zauyt Oral qalasynyng bas josparyna say qalanyng óndiristik aimaghynda ornalasqan. Ol Ýkimetting qaulysyna sәikes bolatyn. 2020 jyly zauyttyng kórshiles uchaskesindegi zauytty qúrylysshylar satyp alyp, ony sýrip, ornyna túrghyn ýy keshenin sala bastady. Óndiristik aimaqta 100 metrge deyin nysan salugha bolmaydy. Ol túrghyn ýidi 42 metr qashyqtyqta sala bastady. Zauyt qúrylysqa rúqsat bergen jergilikti atqarushy organdarymen sottasty. 2020 jyly sot sanitarlyq aimaqty rastap, «Kubleydin» aryzyn qanaghattandyrdy. Óndiris aimaghynda jaqyn jerde qúrylys salugha bolmaytynyn aitty», - dedi ol.

Berekeshov 2 jyl boyy Jogharghy sottyng kollegiyasy ýsh ret qarap, sottyng zandylyghyn rastap, qala әkimi men qala sәuletshisi, qúrylysshylardyng ótinishin keri qaytardy.

«Jogharghy sot qúrylys óndiris aimaghynda rúqsat etetin qújattarsyz salynyp jatqanyn aitty. Ýleskerlik qarajat esebinen salynghanyn jetkizdi. Alayda 2,5 jyldan keyin Jogharghy sottyng ókildigi boyynsha is qayta qaraugha kóshti. Barlyq aryz qaraldy, biraq ýshinshi taraptyng aryzy eskerilmedi. Sheshim 180 gradusqa ózgerip ketken. Birneshe ay búryn Oral qalasynyng sotynyng sudiyasy eki sanitarlyq aimaqty alyp tastap, salynyp jatqan qúrylysty zandy dep tanydy. Zauyt óndiris aimaghynda emes, basqa aimaqta ornalasqan siyaqty sheshim qabyldaghan. Mening oiymsha, búl qasaqana jasalyp otyrghan dýniye. Sol jerdegi qúrylysqa jol beru ýshin jasalyp otyr. Oralda 32 jyl ishinde auyl sharuashylyghyn óndeytin birde-bir zauyt salynbady. Bizding zauyt óz qarajatymyzgha salyndy. Otbasyn asyrap otyrghan 750 adam qyzmet etetin zauyttyng újymy ne isteydi? 2500 adam júmys isteytin 31 jyldyq tәjiriybesi bar zauyt elding ishki naryghyn konservi ónimimen 65 payyzgha qamtyp otyr. BQO men Aqtóbe, Atyrau oblysynyng 3 myng sharuasy malyn qayta óndeuge jiberu mýmkindiginen aiyryldy. «Kubley» zauyty 10 myng tonna shiykizat qabyldap, auyl túrghyndarynyng qarjysyn uaqytyly berip otyr», - dedi ol.

(Suret: Ýkimetting resmy sayty)

Ministr Qarashókeev ne deydi?

Talghat Berekeshov ónirding óndiristik әleuetin saqtau boyynsha konservti zauyt negizinde mәseleni tekseretin komissiya qúrudy úsyndy.

«Kubley» mәselesi jergilikti әkimshilik pen sot organdarynyng mәselesi bizding qúzyretimizge jatpaydy. Qolymyzdan kelgenshe, qajet bolghan jaghdayda kómek kórsetuge dayynbyz», - dedi Auyl sharuashylyghy ministri Erbol Qarashókeev.

Ol óz sózinde otandyq óndiristi, kәsiporyndardy qoldau kerek ekenin aitty.

(Suret: Senattyng baspasózi)

Senator Kuziyev ne deydi?

Jiynda kәsipkerlermen qatar, birneshe halyq qalaulylary songhy uaqytta óte kýrdeli mәselege ainalghan «Kubley» zauytynyng taghdyryn sóz etti.

Senat deputaty Zәkirjan Kuziyev «Kubley» zauytynyng mәselesine qatysty pikirin bildirdi. Ol 30 jyl boyy júmys istep, halyqty júmyspen, respublikany ónimmen qamtamasyz etip otyrghan zauytty 100 payyz qoldaytynyn aitty.

«Zauyt diyrektory sottyng eki sheshimi bar ekenin atap ótti. Olar oghan qayta shaghymdanghaly jatyr. Biz qazir ol jayly pikir aitsaq, artyq dep oilaymyn. Biraq mening jeke pikirim, biz múnday zauyttardy qoldauymyz kerek. Qúrylysqa óndiristik aimaqty bergen әkimdikti jauapkershilikke tartu kerek. Ol jerde óndiristik aimaq dep oghan deyin anyq kórsetildi. Qazaqstanda onday mәseleler óte kóp. Josparyn qaramay, nege jerdi taratyp beredi? Ony sot sheshimimen qarau kerek. Men zauytty 100 payyz qoldaymyn. Halyq ol jerde júmys istep jatyr. 30 jyl istep jatqan zauytty biz qoldauymyz kerek. Birinshi túrghyn ýy túryp, zauyt keyin salynghan bolsa, әngime basqasha bolatyn edi. Ol jerge zauyt birinshi salynyp otyr. Qazaqstanda onday mәsele óte kóp. Ákimdik nege ony qaramaghan? Qúrylysshylar ýy salyp alyp, keyin jaghymsyz iyis turaly aityp jýr. Sot dúrys sheshim shygharady dep oilaymyn», - dedi Kuziyev.

Ayta keteyik, «Kubley» JShS - 1992 jyly qúrylghan, janadan salqyndatylghan jylqy, siyr, qoy eti konserviler óndirimen ainalysatyn Qazaqstandaghy eng iri qayta óndeu kәsiporyndarynyng biri bolyp tabylady. Europanyng jetekshi  óndirushilerining songhy jabdyqtary kompaniyagha joghary sapaly ónimder men keremet dәmdik sipattamalar jasaugha mýmkindik beredi.Kәsiporyn ónim óndirisi kezinde azyq-týlik qospalary men GTÓ joq 100% tabighy shiykizat ónimderin qoldanady. «Kubley» JShS-ning barlyq ónimderi GOST, QR ST, QR jәne Keden odaghynyng tehnikalyq reglamentterine jәne Úiym standarttaryna sәikes dayyndalady. Ónimning joghary sapasyn qamtamasyz etu ýshin kompaniyada shiykizat pen dayyn ónimning mikrobiologiyalyq, organoleptikalyq jәne fizika-himiyalyq kórsetkishterining sapasyn baqylaytyn sertifikattalghan óndiristik zerthanasy bar.

Abai.kz