Amantay qajy Asylbekpen alghash Almatydaghy «Dinamo» stadionynda jýzdeskenbiz. Atalghan stadionda Sәule apamyzdy jetegine alyp akademik Zeynolla Qabdolov jýretin.  Ózgede qadirmendi kisilerdin,  ol kezde asa kirley qoymaghan Almatynyng aquyz auasyn jútyp, qan jýgirtip qaytatyn bir jeri osy «Dinamo» edi. Tanghy alty-jetide bas qosqan «dinamoshylar» irkes-tirkes, birimizding sonymyzdan birimiz jele jónelemiz. Sol aghyndy topqa qarsy kelip, keyde qaghysyp qala jazdaytyn  jalghyz jan – Amantay qajy bolatyn. Biz qalyptasqan әdet boyynsha saghat tilimen qozghalsaq, ol kisi keri basatyn. Qysqasy, qajekenmen «Dinamo» alanynda  1996-nyng kókek, mamyr aiynda tanysqanbyz. Sodan beri biraz jyl ótipti. Qajekene baryp qol berip túrmasam da syrtynan qanyqpyn: ol kisi bayaghysynsha Nauryzbay batyr men Shevchenko kóshesining qiylysyndaghy tal-daraqtardyng basyn anau-mynau sayasatkerdi janynan bezdiretin úrandy sózder jazylghan plakattarmen kómkerip, aman-esen jýrip jatyr. Shýkir.

Qaysibir kýni qalta telefonym belgisiz nómerdi kórsetip bezildep qoya bergeni. Tetigin bastym. «Assalaumaghalaykum, Dәuren inim!» Tanys ýn, tanys kýrkir. Amantay qajy Asylbek!  Tolyqtay aitsaq, Attan -Qazaqstan Amantay qajy Asylbek!  

Amantay qajy Asylbekpen alghash Almatydaghy «Dinamo» stadionynda jýzdeskenbiz. Atalghan stadionda Sәule apamyzdy jetegine alyp akademik Zeynolla Qabdolov jýretin.  Ózgede qadirmendi kisilerdin,  ol kezde asa kirley qoymaghan Almatynyng aquyz auasyn jútyp, qan jýgirtip qaytatyn bir jeri osy «Dinamo» edi. Tanghy alty-jetide bas qosqan «dinamoshylar» irkes-tirkes, birimizding sonymyzdan birimiz jele jónelemiz. Sol aghyndy topqa qarsy kelip, keyde qaghysyp qala jazdaytyn  jalghyz jan – Amantay qajy bolatyn. Biz qalyptasqan әdet boyynsha saghat tilimen qozghalsaq, ol kisi keri basatyn. Qysqasy, qajekenmen «Dinamo» alanynda  1996-nyng kókek, mamyr aiynda tanysqanbyz. Sodan beri biraz jyl ótipti. Qajekene baryp qol berip túrmasam da syrtynan qanyqpyn: ol kisi bayaghysynsha Nauryzbay batyr men Shevchenko kóshesining qiylysyndaghy tal-daraqtardyng basyn anau-mynau sayasatkerdi janynan bezdiretin úrandy sózder jazylghan plakattarmen kómkerip, aman-esen jýrip jatyr. Shýkir.

Qaysibir kýni qalta telefonym belgisiz nómerdi kórsetip bezildep qoya bergeni. Tetigin bastym. «Assalaumaghalaykum, Dәuren inim!» Tanys ýn, tanys kýrkir. Amantay qajy Asylbek!  Tolyqtay aitsaq, Attan -Qazaqstan Amantay qajy Asylbek!  

... Sóitip mine, «Attan» qozghalysynyng shtab-pәterinde – Amantay qajy Asylbekting ýiinde, súhbattasyp otyrmyz. Tútas bir bólmening ishi tolghan әlem-jәlem plakattar, suretter.  Almatynyng halqy «Órmekshi adam» atap ketken beymaaz jannyng sayasy әm qoghamdyq oilar tolghaytyn onasha әlemi – osy bir shaghyn bólme bolsa kerek.  «Attan» qozghalysynyng shtab-pәterinde otyrmyz dep jaz» degendi eskertti qozghalys liyderi.

- Qajeke, qozghalysynyzdyng búrynghy aty úmytpasam «Attan -Qazaqstan antiyadrolyq qozghalysy» emes pe edi?

- Dúrys súraq. Solay bolghan, biraq qozghalysymyzdyng qazirgi aty «Attan - Qazaqstan, imandy memleket qúrugha!» dep atalady.

Búdan әri qaray qajekemiz ózining tasqyndap shyghatyn zor dauysymen búrqyray sóilep, aiqaylap ketti.

- Shyrgham, bizge aldymen iman kerek, iman, bilding be?! Imansyz qogham qúrmasaq qúrimyz. Býgingi korrupsiya, býgingi úrlyqtyng týbinde imansyzdyq jatyr. Úqtyng ba?! Búl qogham – sayasatkerlerding qoghamy. Sayasatty bizge Batys tanyp otyr. Demokratiya deydi. Atasynyng basy! Bizdi osy sayasatpen, demokratiyamen qúrtpaq. Mә, qúrtady! («Attanshyl» aghamyz osy aragha orystyng bir boqauyz sózin de qosyp jiberdi). Sen kýlme, shyraghym. Biraq mening sózderimdi әdeby redaksiyalap jazasyng ghoy, jazghanda!

- Áriyne. Degenmende, qajeke, sayasatsyz qogham bola ma?

- Sayasatshyldyq bizding emes, Batystyng – sory. Sorlaydy olar týbinde. Demokratiya, erkindik dep Batystyng júrty betimen ketip barady. Ne, erkekpen erkektin, әielmen әielding júp qúruy, ýilenui ýlgi me? Búl qanday últtyng bolsa da týbine jetetin súmdyq! Erkekke qatyn bolghan  erkek bala tua ma? Tumaydy. Qatyngha ýilengen qatyn qúrsaq kótere me? Joq! Adam tabighatyna, Allanyng jaratqan dýniyesine qarsylyq degen osy bolady. Osyny úghyp alsyn demokratiyashyl Batysyn.

- Sondyqtan sayasattan búryn iman boluy kerek deysiz ghoy?

- Vot, endi týsinding sen meni.

- Imansyz adamnan, imansyz qoghamnan Qúday saqtasyn. Kommunisterding arqasynda  dinsiz, kәpir qogham qúryp kórdik qoy. Biraq osy býgingi imandy joldy núsqaushylardyng «imanyna» siz senesiz be?

- Búlardyng arasynda islamnyng shapanyn kiyip kelip lang saludy kózdeytinder óte kóp. Terrorizm, ekstermizm degendi solar shygharyp jýr, onbaghandar.

Bizding dinimiz – beybit din. Tuymyz da beybitshilikting tuy. Men – Amantay qajy Asylbek eshkimge ziyany joq adammyn. Jayyma tynysh jýrgen adammyn. Myna aulada meni adam týgili itter de syilaydy. It ekesh itter de biledi meni.

 Men talay qajylyqqa bardym. Sonda kórdim, arab elderi qanday baqytty ghúmyr keship jatyr. Nening arqasy, bilesing be? Imannyng arqasy. Sender sony bilmeysinder. Bilmegendikten laghyp ne bolsa sony jazyp jýre beresinder.

- Siz aityp otyrghan imandy arab qoghamynda islam dinining ishki aghymdary kóp qoy. Bizde ekstermistik aghym retinde tanylyp ýlgergen jamaghattardyng otany da sol arab elderinde. Mysaly, Hizbut-tahrir Mysyr elinde tamyr jayghan, uahabbizm Saud Arab elining resmy dini. Iran eli bolsa – shit músylmandar...

- Áy, shyraghym, sen meni qisyq súraqtarynmen shatastyrma. Mine, men Asa qamqor, erekshe meyirimdi Allanyng atymen bastaymyn. Allahuakbar! Biz shit bolmaymyz. Bizding mәzhabymyz  Ábu...kim edi?..(qajekeng qatty sóilep otyryp qana osy súraqqa tosylyp qaldy, әitpese óz mәzhabyn jaqsy biledi ghoy)

- Ábu Hanifa.

- A, iyә, Ábu Hanifa mәzhabyndamyz. Bizding mәzhabymyz ata-babamyzdyng jolyna qayshy kelmeydi. Biz arab emes, qazaqpyz. Biz iran emes, qazaqpyz. Mәzhabymyz әrtýrli, dәstýr saltymyz әr basqa bolghanymyn – tútas músylman әlemin qúraymyz. Qazaqtyng tarihy degen, shyraghym, sen bilmeseng aitayyn, әride jatyr. Sender ony bilmeysinder. Óitkeni kontorshiktersinder (kense adamysyndar degeni bolsa kerek. –D.Q.)

- Tarih demekshi, qajeke, sizdi osy Tashkentti biylegen Túrsynhannyng túqymy deydi ghoy?

- IYә, dúrys aitasyn. Voshe, slushay, sen ony qaydan bilesin?

- Qaydan bilgeni nesi, tarihtan bilemin. Esimhan zamanynda Tashkentti Túrsynhangha biyletip ózi Deshti Qypshaqtyng teristigi men shyghysyna kóp qaraylaghan ghoy. Túrsynhan sonda Esimhangha tuys bolyp kele me, qalay?

- Qaydaghy tuys?! Tuys emes. Mine, aittym ghoy sender kontorshiktersinder dep! Nazarbay ekeulering tarihty emes, býgingi zamandy ghana bilesinder. Esimhan mening babam Túrsynhandy óltirgen. Túrsynhan qaradan shyghyp han bolghan. Mening Esimhanda kegim bar. Sol kegimdi ala almay jýrmin, bilding be?

- «Qataghanda han Túrsyn, han Túrsyndy ant úrsyn» degen kóne sózge qaraghanda Túrsyn hannyng Ensegey boyly er Esim biylegen qazaq handyghyna bergen anty bolghan ghoy deymin...

- Tuuu, ne degen adamsyn, ei, sen, a?!  Ottaghan sóz ol! Beride bireulerding shygharyp alghan sózi. Bylshyl. Joqqa senesinder osy.

Men Amantay qajy Asylbek – asyldyng túqymymyn. Babam Túrsynhan qaradan shyghyp han bolghan. Esimhan ony «qaradan shyqqansyn» dep óltirgen. Bilding be? Bilmeseng endi bilip jýr. Men ózim Shymkentte tuyp óskenmin. Shymkent – ýsh jýzding basy qosylghan jer. Shymkentte qazir meshit kóp. Sol meshitterding birin  kórip Múhtar Shahanov «mynau qay jýzding meshiti?» dep súrapty.

- Qoyynyzshy, basqa-basqa Múhang olay demeydi.

- Ras, solay dep súraghan. Ony maghan elding aqsaqaldary aitty.

- Jansaq sóz, qajeke. Múhtar Shahanovty tolghandyratyn mәsele kóp qoy myna qoghamda.

- Áy, sen ózing Shahanovqa tabynasyng ghoy deymin?

- Tabynbaymyn, qúrmetteymin. Kýreskerligin, qaytpas-qaysarlyghyn túlghalargha bitken minez dep baghalaymyn. Shahanov turaly otyryp alyp aita beruge bolady, ony synay beruge bolady. Alayda sol  Shahanov eldik, últtyq mәsele talqygha týskende bir ózi bir partiyanyng jýgin arqalap shygha kelse ýnsiz qalamyz. 

-  Áy, shyraghym, Shahanov turaly sen menen súra. Naghyz Nazarbayshyl sol Shahanov bolatyn. 1992 jyly Almatydaghy eski alanda myn-san adamnyng basyn qosyp, as berip men jatqanda Parlamentting ókili bolyp kelip Shahanov elge basu aitqan.

- Sizder ne, sol kezde qandayda bir narazylyq aksiyasyn ótkizip jatyr ma edinizder?

- IYә, sóitip jatqan bolatynbyz.

- Qanday?

- Qanday bolushy edi? Biz, Attan Amantay qajy Asylbek, respublikamyzdyng atyn «Qazaq» dep ataymyz dedik. Biylik «Qazaqstan» degendi tyqpalady. Onyng ar jaghynda Assambleya qúru iydeyasy bolghan eken. Sol iydeya ýshin júmys istegenning biri sening Shahanovyng boldy. Senbesen, qazir zvondayyn (Rasynda qajekeng Múhtar Shahanovqa qonyrau shalyp bylay dedi: Múha, amansyng ba, bauyrym? A, ne deysin? Auruhanada jatyrmyn deysing be? Aaa... Mynda maghan bir tilshiler kelip súraqtar berip otyr, men sening әlgi 1992 jyly eski alangha kelip netkenindi, neni aityp otyrmyn.  – Qajekenning neni aityp otyrghanyn Shahanov týsinbese kerek, әngime kópke sozylmay ýzilip qaldy).

Auyryp jatyr eken, qatty sózder aitpay-aq qoyalyq, - dep әngimesin jalghastyra bergen qajyny әreng toqtatyp, sózdi basqa jaqqa búrudy jón kórdim. Óitkeni baghanadan beri kózim qajynyng asa tayaqtaryna týsip otyr edi.

- Osy sizding asa tayaqtarynyz keremet. Qaydan alasyz?

- Búlardy maghan orys jigitteri jasap әkelip beredi. Men búl tayaqtardy ústap Batys Europa elderin, Arab memleketterin sharlaymyn. Mening týsime ylghy orystar kiredi. Mening әuliyelerim – orystar.  Mine, qarap kór, mening asa tayaqtarym qanday әdemi. Ústamastan búryn «bissimillә» de (Qajekeng ornynan jyldam kóterilip asatayaghynyng birin mening qolyma ústatty. Osy kezde qajynyng ayaghy jaynamyzyna tiyip kete jazdady).

- Qajeke, ayaghynyz jaynamazynyzgha tiyip kete jazdady ghoy?

-  Maghan búl jaynamazdyng ýstine otyrugha da bolady. Tek saghan bolmaydy (Sóitti de qajekeng jaynamazynyng birin alyp jamyla qoydy).

- Slushay, - dedi sodan son, - sen ózi qaydaghy-jaydaghyny kórip otyratyn pәle ekensin. Sodan keyin sonyng bәrin súray beredi ekensin?

- Sizding әngimelerinizding aghyny ghana emes, әreketteriniz de súhbatqa súranyp túrady ghoy, shirkin. Sodan keyin súraymyn da. Jasynyz neshege keldi?

- 72-den 73-ke qaradym.

- Pou, degen-ay, sekirip túrsyz!

- IYә, myqtymyn. Dýniyege simay jýremin. Ekeumiz bir jerge barsaq bar ghoy, qyzdar saghan qaramaydy, maghan qaraydy.

- Áriyne, sizge qaraydy. Óitkeni siz toqal alghaly jýrgen adamsyz. Ne boldy ol mәsele?

- Bolmay jýr.

- Mmm, nege?

- Taza, pәk qyz joq.

- Oybay, qúrysyn, ne deydi?

- Ne deydi bolghanda sol: taza, pәk qyz joq. Taz, pәk qyzdardyng bolmauy taghy sol imannan kelip shyghady. Iman joq bizding qoghamda. Adamdar búzylyp ketken. Men týbinde toqal alsam Shymkentten alamyn. Shymkentte ghana bar, bilding be? Tek Shymkentte bar!

- Ne bar?

- Imandy, tәrbiyeli qyzdar! (tym jaqyn otyrghannan ba, qajekemning dauysy  qúlaghymnyng ishin ashy aiqayymen ashytyp jiberdi)!!!

- Qajeke, osy siz nege aiqaylap sóileysiz? Elding bәri kereng emes qoy, kishkene bәsendesenizshi.

- Keshir, ainalayyn, jalpy mening dauysym osynday. Mening dauysyma Álibek Dinishev tang qalghan.  «Boje moy!» dep Ermek Serkebaev tang qalghan. Men ózi osylay sóileymin. Men osy dauysymmen qazaqtyng ýnin estirtip qayda barmadym? Mine, kórding be, myna surette (qajekeng qolyma bir fotosuretti ústata qoydy) men Amantay qajy Asylbek «Attan, Qazaqstan!» dep Reyhstagtyng aldynda túrmyn.

- Qasynyzgha almannyng froylenderi jinalyp qalypty ghoy.

- Ol ne, froylen degender?

- Nemistin, dúrysy, almannyng boyjetkenderi, biykeshteri degenim ghoy.

- Aaa, olar meni kórgende «Amantay qajy, «aaah!» dep yrshyp ketedi. Jaz, osylay dep, jaz! Súhbattyng ishinde әzil de, oinaqy sóz de bolsyn da!

- IYә, әngimening ishine osylay әzil aralasyp ashyq bolghany jaqsy ghoy. Qajeke, osy siz tal-daraqtardyng basyna qalay shyghyp ketesiz? Mysaly, myna ýiinizding qasynda túrghan kókterekting dini kisi boyynan joghary jalanash, bútaqtary tym biyikte, oghan qalay shyghyp jýrsiz?

-  Men aghashqa órmelegende qoltyghyma qanat bitkendey shabyttanyp ketemin.

-  Arnayy dayyndalghansyz ba?

- Joq, ei, qaydaghy dayyndyq? Men saghan aityp otyrmyn ghoy, shabyttanyp, qalqyp ketemin dep. Mening aghashqa órmelegenimdi qay kanal edi, ә, iyә, 31 kanaldyng jurnalisteri kelip týsirgen bolatyn. Songhy jyldary ghana eptep tartynyp jýrmin.

- Eptep tartynyp jýrmin deysiz be? Sonda ana túrghan plakattardy kranmen kelip bireuler ilip berip jýr me?

- Bireuler dep kimdi aitasyn?

- Mәselenki, qalalyq әkimshilikting qulary sizge jәrdemdesui mýmkin dep oilaymyn.

- Áy, olardyng plakattardaghy jazulargha oilary jetpeydi.

- Oylary jetpegenimen boylary jetetin shyghar, qajeke? Osy plakat demekshi, men mysaly «Auamyzdy lastamayyq!» degen jalynyshty sóz jazylghan bir beykýnә plakat ilip qoyayynshy, tiyisti oryndar der kezinde jinigip jetip kelip júlyp tastaytyn edi. Sizdiki túra beredi ghoy. Nege?

- Menikinde júlyp tastaydy. Men qaytadan ilip qoyamyn. Meni tipti osy plakattarym ýshin talay jerge sýirelegen. Sóitip bir ret ýlken bir generaldyng aldyn kórgenmin. Álgi general kózine jas alyp túryp, qaramaghyndaghylargha «Búl Amantay qajy Asylbek, búl adal adam, oghan tiymender» dep meni ýiime jetkizdirip salghan.

- Ol generaldyng adamdary sizding qúzyrly oryndarmen baylanysynyzdyng baryn bilmegen-au, sirә? Sodan jazyp qalyp jýrgen bolar?

- Joq, ei, qaydaghyny aitpa! Qúryghan, ottaghan sóz ol. Ol sózdi mening dúshpandarym shygharyp jýr. Kóre almaghan song kóky beredi. Men Amantay qajy Asylbek – zaghipterding qamqorshysymyn. Olargha osy uaqytqa deyin 20 million aqsha júmsap, jәrdem jasaghanmyn.

- Qayyr sadaqanyz Alladan qaytsyn. Biraq músylmandar jasaghan jaqsylyghyn jariya ete bermeytin edi ghoy?

- Men de jariyagha jar salyp jýrgen joqpyn. Biraq sózding reti kelgen song aitylyp ketti. Bilmeymin, osy zaghipterge aqsha súrasam tabyla ketedi. Qajylyqqa adam aparamyn desem tabyla ketedi.

- Qaydan, qalay tabyla ketedi?

(Qajekeng orynynan silkinip túryp ketti)

- Qúday beredi maghan! Qúday! Bilding be?! Maghan Qúday ózi aldaghyny bildirip túrady. Men kezinde Nazarbaygha aitqanmyn, myna Hrapunovyng alayaq dep. Ne boldy, әne! Qazaqstannyng baylyghyn tonap aldy da tayyp túrdy. Mashkevichti de aitqanmyn. Men ony atamyn. Atyp óltiremin. Men atpasam ony evreyding ravinderi atady. Nýrekeng bir otyrysta «Qazaqstandaghy eng adal adam Amantay qajy Asylbek» depti. Men Preziydentten bir tiyn alghan adam emespin, biraq oghan kómekteskim keledi. Qazaqty Qúday asa meyirimmen jaratqan. Qazaqty Qúdaydyng ózi jaqsy kóredi. Qazaqty Qúdaydyng sýiip jaratqanyn mynau ken-baytaq dalamyzdan kóruge bolady emes pe?

- Qúday sýigen halyqty sýimeu, onyng qadirine jetpeu kýnә deysiz ghoy. Qajeke, osy sózge oray súrayynshy. Búrynghy qazaq bólinbegen eken, birligi myqty el bolghan eken. Al qazirgi qazaq bólinbese de jiktelip jatyr: bay qazaq, kedey qazaq, oralman qazaq, dindar qazaq, dinsiz qazaq, orystildi qazaq, qazaq tildi qazaq dep. Soghan qaramastan ótkendi mansúqtap sóileu әbden modagha ainalyp bitti. Búryn bizde memleket bolmapty, shekara bolmapty. Shynynda solay ma?

- Sen beri qara. Ne, osy uaqytqa deyin ózbekte, qyrghyzda, týrkimende, orysta, qytayda, mongholda shekara bolmap pa? Olar «bizde shekara bolmaghan» dep jýr me? Joq. Endeshe, osy atalghan eldermen shekaralasqan qazaqta qalaysha shekara bolmaydy, qazaqta qalaysha memleket bolmaydy, a?! Aytshy maghan?

-  Jurnalister biz osynday aqymaq halyqpyz. Keybir mәselening arghy-bergisin bilip túryp súray beremiz.

- Aqymaq bolghanda sender, qazaqtilindegi jurnalister (qajekeng bizdi «qazaqtildi jurnalister» degen joq. –D.Q.), naghyz aqymaq, nadan, keshe, sorlysyndar! Jaghympazsyndar! Qazaqtilindegi jurnalsiyter, sender qúrisyndar! Men aityp otyrmyn ghoy, Qúday maghan bildiredi dep. Men sony bilip jýrmin.

- Qúrymasaqta sol qúrudyng aldynda dinkelep, tityqtap jýrmiz. Biylik biyshigin ýiirip sóiletpeydi, qazynadan qarjy berse, sarang qatynsha qysyp, syghyp beredi. Endi oghan sizding Qúdayynyz qosylyp qúrtugha kirisse, tynghan ekenbiz. Tym bolmasa sizding Qúdayynyz jәrdemdespey me? Qúdayynyz әdiletsiz eken, qajeke?!

- Men bәrindi sonday dep aitpaymyn, biraq, jaghympazdaryng kóp. Ony moyynda. Biraq sen bar ghoy, meni әbden qinap jiberdin. Taldyng basyna shyqqanda terlemegen Amantay qajy sening súraqtaryna әbden terledim. Qarashy, mine: (qajekeng maghan ongly qalpaghyn sheship shylqyghan mandayyn, busanghan basyn sipatty. Sodan song keudesin ashyp tastady. Rasynda, qara terge malynypty).

-  Jaqsy, qajeke, - dedim men, - osymen tәmamdayyq. Mening sózime quana kelisken Qajeken  «Attan-Qazaqstannyn» әnúranyn shyrqay jóneldi:

-  Atameken danqy ýshin,

Atamúra salty ýshin.

Bar әlemdi janghyrtar,

Jer sharynyng halqy ýshin.

Aqqu jýzgen kól ýshin,

Otan ýshin, el ýshin.

Atqa mindi qazaghym,

Jana ghasyr – sen ýshin.                  

Súhbattasqan Dәuren Quat

Abai.kz