Ótken aidyng 18-i kýni Abai.kz aqparattyq portalynda «Beyjinde kommunist, Mәskeude KGB bolghan Áben aqsaqal» atty kólemdi súhbat jariyalandy. Maqalanyng ishinde Áben aqsaqal: «1962 jylghy kóshke Qabdesh Júmadilovtyng esh qatysy joq, ol eki elding kelisimimen bolghan, Qytay ókimeti eshkimning aldyn tospady», - dep pikir bildirgen bolatyn.

Býgin redaksiyamyzgha marqúm, Qazaqstannyng halyq jazushysy Qabdesh Júmadilovting úly, tarihshy Arman Júmadilovten ýshbu hat kelip týsti.

«Ótkende, myna adam ózining súhbatynda 1962 jylghy kóshke Qabdesh Júmadilovtyng esh qatysy joq, ol eki elding kelisimimen bolghan, Qytay ókimeti eshkimning aldyn tospady dep tariyhqa, әdildikke biraz qiyanat jasamaqshy boldy. Soghan eldegi azamattar qatty narazy bop jatqan kórinedi. Bir aghayyndarymyz Áben Omarovqa ólenmen de synap jauap beripti. Sol jauabyn portalda sol kisige jauap retinde bassa bola ma? Men ózimning maqalamdy sonyra berermin», - dep jazghan.

Abai.kzaqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnday oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng әrbir azamaty qúqyly. Endeshe, marhabat mәrtebeli oqyrman!

Ábenge nemese Abangha hat

Assalaumaghalaykum, amansyz ba,
Siz osy Ábensiz be, Abansyz ba?
Osy arada bir súraq tuyndaydy,
Qazaqsyz ba, sartsyz ba, sauansyz ba?

Aq saqaldy, aq shәshti bolghanynsha,
Qúpiyandy ashpaytyn adamsyz ba?
Kirpiginiz agharyp ketken eken,
Arty quys úryday alansyz ba?

Kisi kiyik sekildi minezing bar,
Jaqsysyz ba, Siz әlde jamansyz ba?
Ardy oilamay kóbine payda oilaysyz,
Onday kezde demeysiz qalam syngha.

Salpanqúlaq ómiri tynshy bolyp,
Jala japtyng Ábeke, jany asylgha.
Sonyng biri Qabanday daraboz ghoy,
Sol ýshinde men Sizdi alam syngha!

Úqsamaysyz kәdimgi bir adamgha,
Mәngi ólmeytin úqsaysyz tiri adamgha.
«Áben, Áben bolghaly qay uaqyt,
Jasamady jaqsylyq bir adamgha».

Degen edi kóne kóz bir qariya,
Eshqashanda taqpaytyn kinә adamgha.
«Ol ólimen qoryqpay alysady,
Qasynda onyng ne sorym tiri adamgha.
Sonyng balam, bayqasang bir aighaghy,
Qabdeshteyin soqtyghu iri adamgha.
Ishi qaydan aq bolsyn, syrty qara,
Túla boyy ne shara, kir adamgha.
Beti olardyng eshqashan býlik etpeydi,
Onday  mine, óte me syn adamgha.
Aqiqatyn Alla ózi tarazylar,
Odan artyq aituda kýnә adamgha».

Degeni bar qariyanyng úqsang býgin,
Ol aitqan týsinbeydi túspaldy kim.
Bir tarynyng sighyzghan qauyzyna,
Úmytypsyz qytaydyng qysqandyghyn.
Shebin búzyp shekara halyq ótken,
Onyng bilmeu jaghdayyn mystandyghyn,
Sizge yqpal әli de etedi me,
Ishten býgin, әldekim tystan býgin.
Áytpese Qabekende neng bar kóke,
Oyanyp ayaq asty dúshpandyghyn.
Pәlen jyl ýsh әripke qyzmet etken,
Ketken be, qangha sinip ysparlyghyn.
Siraghyng shyghyp jatyr súhbatynnan,
Osy ma kәri bóri, pysqandyghyn,
Desek qoy Qabekendi óli arystan,
Búl Sizding tiri jýrgen tyshqandyghyn.

Qylyghyng úqsaghan song qapteserge,
Bólendim óleng jazyp qatty әserge.
Qapteser jasaghan song ziyandy isin,
Typ-tynysh qara orman jatpas elde.
Solardyng dýrliguin basayyn dep,
Qolyma aldym qalam, qap desem de.
Ashudy aqylyma jendirdim de,
Arnadym ózine ólen, bas kesem be!
Kókireging kókti tirep túrsa-daghy,
Aytqanyng jalpaq jatqan jaqpas elge.
Qabana qara kýie jaqqanynmen,
Serkesin, kósh bastaghan satpas el de.
Eki elding arasynda kelisimdi,
Qaydan aityp otyr der qaqpas elge.
Ábeke, osy jaydy úghasyz ba,
Sizder barda jaryq tang atpas elge!

Deme maghan kózindi alaytamyn,
Halyq million Ábeke, Siz bayqaghyn.
Sipa-daghy qarnyndy otyra ber,
Y deseniz dәleldi oy taghy aitamyn!..

Tilip týser

Abai.kz