Tughanyna biyl 90 jyl tolghan Qazaqstannyng halyq artiysi Múhtar Baqytgereevti el әli de osylay ataydy.

Halyq ony alghash dausynan tanydy

Biz sekildi auylda tuyp, auylda er jetken órender Múhtar Baqtygereev degen akterding bar ekenin, әriyne, kino arqyly bildi. Qazaq tiline audarylghan kenestik, sheteldik filimder ol uaqytta teledidardan jii beriletin. Aptanyng dýisenbi, sәrsenbi, júma jәne jeksenbi kýnderi keshke mindetti týrde qazaqsha kino kórsetiledi (qazir qazaqtyng qay telearnasy osylay etip jýr?). Aynaldyrghan qazaqsha bir-aq arnamyz bar – birde-bir filimdi qúr jibermeymiz. Keybirin qayta-qayta kórip, dialogtaryn jattap alamyz, ózara aitysyp, qaljyndasyp, qaytalaymyz. Tipti estiy-esty kele keyipkerlerdi dybystaghan akterlerding aty-jóni qúlaqqa әbden sinip, tuysqanymyzday bolyp ketedi. «Rólderdi dublyaj jasaghandar – Múhtar Baqtygereev, Altynbek Kenjekov, Omarhan Qalmyrzaev, Raushan Áuezbaeva, Farida Shәripova, Nýketay Myshbaeva...» – sanada bәri sayrap túrady. Tipti «sózin audarghan – Ayaghan Saghaev, redaktory – Saliha Sәmbetova» ekeni de esimizde. Búlay bolatyn sebebi – sol kezdegi audarmalar meylinshe qazaqy, tili jatyq, shúrayly edi. Tipti filimdi kórip otyryp ony oryssha emes, qazaqsha týsirilgen eken dep oilap qala jazdaytynbyz. Dublyajdaghan akterlerimiz dialogtardy býgingidey jәy oqyp qana shyqpaghan, keyipkerlermen bite qaynasyp, solarmen birge ómir sýrgen, rólderdi somdaghan shetel artisterinen asyp týspese, olardan kem oinamaghan-dy.

Sóitip, akterlerimizdi dauysy arqyly-aq ajyrata alatyn edik. Solardyng ishinen Múhtar Baqtygereevting ghajap qong tembrli bariton ýnin jazbay tanitynbyz. Keyipkeri óte jyldam sóileytin adam bolsa da, ol kisining aiqyn diksiyasynyng arqasynda eshbir dybys shashau shyqpay, qúlaqqa anyq jetip, týsinikti estiletin. Úzaqqa sozylar monologta da, qysqa replika, shaghyn jauaptasularda da sóilemdegi qay sózding basty manyzgha ie ekenin sezip, sol sózge erekshe ekpin bere biler sheberligi ghajap edi. E.Ryazanovtyng «Qyzmettester hikayasy» filimin dublyajdaghanda oghan mekeme basshysynyng jana orynbasary Samohvalovty dybystau tiydi. Újymda ózin layyqty ústay biletin, eptep mansapqorlyghy da joq emes, ózin-ózi jaqsy kóretini familiyasynan-aq angharylyp túrghan keyipker M.Baqtygereevting ýnimen sóilegende, bolmysy tipten ashylyp, jútynyp shygha keldi. Múhannyng estigen adamnyng esinde qalar erekshe dausymen Oleg Basilashviliyden basqa Lev Prygunov («Pyatniskiy kóshesindegi traktiyr»), Vladimir Zelidin («On negr balasy»), Mihail Svetin («Mehanik Gavrilovtyng sýiikti әieli»), Om Shivpury («Biyle, biyle»), t.b. kino júldyzdary qazaqsha sóiledi.

Osydan biraz jyl búryn bizding telearnalarda Qytaydyng «Ózen iyirimderi», «Shynghys han» sekildi tarihy telehikayalary kórsetildi. Olardy Qytaydaghy qandastarymyz qazaqshagha audarghan edi. Qazaqy, qúlaqqa jaghymdy, kónilge qonymdy audarma kópshilikti riza etti. Sol tәrjimeshi jigitterding biri, tipti «Ózen iyirimderinde» keyipkerlerdi dybystaugha da qatysqan Ásemghazy Qapanúlymen (marqúm) sóileskenimizde, ol: «Biz kenes dәuirindegi qazaq dublyajyn óte joghary sapadaghy óner dep bildik, sol mektepten ýirenuge úmtyldyq. Ásirese Múhtar Baqtygereev, Farida Shәripova siyaqty agha-apalardyng sheberligi biz ýshin keremet ýlgi boldy», – dep edi. Yaghny M.Baqtygereevting «Dublyaj padishasy» ekenin shettegi qandastarymyz da jaqsy biledi.

Shaghyn obrazdardyng sheberi

Múhang – kinogha da az týspegen akter. Onyng ishinde kórnekti obrazdar da, jylt ete qalar epizodtyq rólder de bar. Ýlken ekrandaghy jolyn «Shabandoz qyz» (1954) filimindegi jylqyshynyng shaghyn rólinen bastaghan M.Baqtygereev sosyn «Biz Jetisudanbyz» (1958) kartinasyndaghy basty keyipker Nartaydyng senimdi serigin, jaqyn dosyn somdady. Akterding baghyn osy beyne ashty desek te artyq emes. Óitkeni sodan bastap oghan kinogha shaqyru kóbeydi. Tek «Qazaqfilim» ghana emes, «Qyrghyzfilim», «Mosfilim» kinostudiyalary attay qalap aldyratyn boldy. «Úlym menin» (1962) filimindegi Esen beynesinen keyin Múhtardyng akterlik qyry jóninde respublikalyq gazetterge maqalalar shygha bastady.

Bir әngimesinde akterding ózi «Shúghyla» (1955) filimin erekshe baghalaytynyn aityp edi. Áriyne, múnda da onyng róli shaghyn ghana epizod bolatyn, esesine, týsiru alanynda ol Serke Qojamqúlov, Elubay Ómirzaqov sekildi qazaq óneri koriyfeylerimen birge jýrdi. «Sonday úly túlghalarmen birge bolghan әr kýn, әr saghat, tipti әrbir sәt men ýshin – eng baqytty uaqyt edi. Olardyng jandarynan qalmay, әr qimylyn andap, әr sózin baghyp, múqiyat este saqtaugha tyrystym. Aytqan aqyl-kenesterin ómir boyy jadymda tútyp, oryndap kelemin» degen-di Múhannyng ózi 1999 jyly «Jas Alash» gazetinde jariyalanghan eng songhy súhbattarynyng birinde.
«Bizding sýiikti dәriger» (1958), «Ana turaly anyz» (1964), «Jәmila» (1969), «Qyz Jibek» (1970), «Gauhartas» (1975) sekildi býkil halyqtyng sýiispenshiligine bólengen tanymal filimderde de Múhtar Baqtygereev epizodtyq rólderde kórindi. Jalpy ony «shaghyn obrazdardyng sheberi» dese de jarasar edi. Mәselen, «Bandyny qughan Hamitte» (1983) somdaghan, bayaghy «Shól dalanyng aptabyndaghy» myltyq atylsa jetip keletin Said sekildi, Hamitke eng qajet sәtinde aqparat jetkizip túratyn, sybysyn bildirmey jýrip, úiyqtap jatqan Qúdirening ýstinen týsiretin Sattar beynesi qanday keremet! «Qosh bol, Medeu!» (1981) komediyasyndaghy «ómir-baqy jol jýru erejesin búzyp kórmegen, al ótken aida ýlgili tәrtibi ýshin ýlken marapatqa ie bolghan», «eptep әn aitatyny da bar» taksiyshi әdeyi úmytqyng kelse de esten shygha qoyar keyipker me, sirә? Al «Auylym Kóktóbening bókterinde» (1986) atty balalar filimindegi birer minuttyq epizodta jarq etetini she? Kóligining astyna týsip kete jazdaghan kishkentay Armandy sol baladan kórmegen teperishi joq Ghúbaydollanyng (D.Ahimov) úly eken dep, «balanyzgha dúrystap qaramaysyz ba?» dep úrsady ghoy Múhang oinaytyn keyipker. Sonda bir-birimen qyrghiy-qabaq eki adamnyng oida joqta «әkeli-balaly» bolyp shyqqanyna oqigha ornyna jinalghandardyng bәri ishek-silesi qata kýledi. Júrttyng qyran-topan kýlkisine qarap túryp-túryp, әbden ashu ýstindegi jýrgizushi de (M.Baqtygereev) shydamay kýlip jiberedi.
Búl – akterding óz tabighatyn da anghartyp túrghan kórinis. Ashulana da almaytyn, ashulansa da qaytymy tez, shәii oramal kepkenshe-aq qaytip kýlimdep shygha keletin Baqtygereev bolmysynyng jarqyn mysaly.
Ghabenning auzynan shyqqan «Bravo!»

Múhang – bala kýninen teatrgha ghashyq bolghan adam. Kýn sayyn óner ordasyna kelip, keyde rúqsatpen, keyde týrli qulyq úiymdastyryp rúqsatsyz de ishke ótip ketip jýrgen qaysar balaqaydy Atyrau teatrynyng biylet tekserushileri jaqsy tanyp alady. Ýirenise kele olar bala Múhtardy týrli júmystargha júmsay bastaydy – afisha ildiredi, basqa da úsaq tapsyrmalar mindetteydi. Esesine, kýn sayyn spektaklige tegin kiruge mýmkindik beredi. Birte-birte újymnyng óz adamynday bop ketken jasóspirim eger әldebir sebeppen teatrgha kelmey qalsa, ondaghylar kәdimgidey mazasyzdanyp, izdeytin jaghdaygha jetedi.

15 jasqa tolghanda, jas balanyng ónerge inkәrligin bayqaghan Atyrau oblystyq drama teatrynyng diyrektory Múhtardy júmysqa alady. Aldymen sahnadaghy dekorasiyalardy jayghastyratyn qarapayym júmysshy bop ornalasyp, sosyn adam jetispeushiligine oray kópshilik kórinisterge qatysyp, sahnagha shygha bastaydy. Aqyry onyng akterlik qabiletin kóre bilgen teatr jetekshileri oghan eleuli rólder bere bastaghan. 1951 jyly «Jas Abay» spektaklinde Qúnanbaydyng obrazyn somdaudaghy sheberligin kórgen әigili rejisser Asqar Toqpanov jas talantty Almatygha shaqyrady. 1956 jyly teatr uchiliyshesin bitirgen son, Balalar men jasóspirimder teatryna júmysqa túryp, 40 jyldan astam uaqyt boyy sol újymda enbek etti.

Akterding teatr sahnasyndaghy obrazdar galereyasy da jan-jaqty: J.Júmahanovtyng «Qaragóz qaryndasymynda» – Aqyn, Sh.Qúsayynovtyng «Bizding Ghaniynda» – Asanbay, B.Maylinning «Shúghasynda» – Qarasay, IY.Bayzaqovtyng «Aqbópesinde» – Qúdiyar, N.Hikmetting «Ápendesinde» – Núri, R.Ghamzatovtyng «Tau qyzynda» – Osman, M.Kәrimning «Ay tútylghan týninde – Dәruish, U.Shekspirding «Gamletinde» – Klavdiy, Gh.Mýsirepovtyng «Aqan seri Aqtoqtysynda» – Nauan haziret jәne t.b. Múhannyng akterlik sheberligine Ghabenning – Ghabit aqsaqaldyng ózi de qol soqqan eken. Spektakliding premierasynan son, úly jazushy-dramaturg: «Mening otyz jyldan beri kýtken Nauan haziretimdi Múhtar Baqtygereev ashyp berdi! Bravo!» – dep, akterge riza bolypty. 1984 jyly M.Áuezovting piesasy boyynsha qoyylghan «Alua» spektaklindegi Doghal obrazy ýshin M.Baqtygereev Qazaqstannyng Memlekettik syilyghyn aldy. 1991 jyly Qazaqstannyng halyq artiysi atandy.
Akter 1999 jyldyng jazynda qaytys boldy. Sodan birneshe ay ghana búryn shyqqan, jogharyda atalghan songhy súhbattarynyng birinde ol: «Árbir sahna adamy somdaytyn obrazyn aldymen jan-jýreginen ótkizip, keyipkerining minezin úghyp, bolmysyn tanyp, sosyn baryp sahnagha alyp shyghuy kerek. Sonda ghana ol beynening shynayy tabighatyn ashady. Sol arqyly kórermen sanasyna, adam jandýniyesine әser etedi. Ónerding basty múraty da osy emes pe? Men qashanda osy qaghidany ústandym. Demek, ómirimdi ónerge bekerden-beker arnamaghan bolsam kerek», – dep edi.

Búl sózder Múhtar Baqtygereevting akterlik kredosyn, kәsibine shyn berilgen maytalman ekenin anghartady. Keudesi – altyn sandyq, oiy – úshqyr, shygharmashylyq izdeniske bay alymdy ónerpazdyng ómir joly da, óner soqpaghy da ózinen keyingilerge ýlken sabaq.

Sәken Sybanbay

Abai.kz