Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 2091 0 pikir 12 Shilde, 2023 saghat 14:05

Qara etik

Ángime

Múqatay avtobustan týskende, japalaqtap qar jauyp túr eken. Jana ghana oi-shúnqyry ap-ayqyn kórinip jatqan Jer-Ana kórpesin jamylyp ta ýlgeripti. Aspan búlynghyr bolghanmen, jelsiz, tymyq. Auada denege júmsaq tiyetin bir jylylyq bar.
Ensiz, tastaq jolgha týsip, auyldyng shyghysyna qaray bet týzedi. Japalaqtay jaughan qar – tabighat qúbylysy. Múqatay ýshin әzirge syry júmbaq. Júmbaq nәrsening kim-kimdi de yntyqtyratyny bar ghoy. Múqatay da qardyng aspan әlemining qay nýktesinen ýzilip týsip jatqanyn kórgisi, bilgisi keledi. Tútasa búlt torlaghan aspangha әlsin-әlsin qaraghyshtay beretini sondyqtan.
Sonau kóz úshynan san myndaghan qar týiirshikteri japatarmaghay jarysa qúldilap keledi. Qanday tamasha! Qargha alaqanyn tosty. Jyp-jyly alaqanyna tiygen qar lezde erip ketedi. Endi aq úlpa bólshekterdi sanaugha kiristi. Bir… eki… ýsh… tórt… bes… alty… jeti… segiz… toghyz… on… Týu, qanday kóp! Tipti sanap ýlgeru mýmkin emes. Myna әsem kóriniske kónilining arbalghany sonday, jýrip kele jatqany esinen shyghyp ketipti.
Kenet әldenege sýrinip jyghyldy. Ornynan ile-shala kóterilip, ýstining qaryn qaghyp túrghan. Bәtenkesining tabanyna jabysyp, salpandaghan birdeneni kózi shaldy. Enkeyip, anyqtap qarap edi, qaqyrap týsuge ainalghan bәtenkesining tabany eken. Ókshesine ghana ilinip túr. Endi ne isteu kerek? Múqatay shyn sasayyn dedi. Eki qaltasyn qarmandy. Qolyna umajdalghan bet oramaly ilindi. Ony ortasynan jyrtyp, ekige bóldi. Ekeuin búryshynan jalghap týidi. Sosyn bәtenkening tabanyn ornyna keltirip ústap túryp, asty-ýstinen qúrsaulap baylady. Ayaghyn kóterip bayqap edi, biraz jer jýruge jaraytyn siyaqty. Múqatay ýiine tez jetuge asyqty.
Alasa jozyda týski tamaghyn iship otyrghan ýy ishi Múqataydy jyly qabyldady. Tórdegi aq sary, shoqsha saqaldy kisige Múqatay:
– Assalaumaghaleykum! – dep qol berdi.
– Áliksalam, – dedi otaghasy.
– Jaghday jaqsy ma, batyr ekesi? Oqu qalay? Alghashqy toqsandy oidaghyday ayaqtaghan bolarsyn?
Búl – әkesining tuysy Altay esimdi kisi edi. Múqatay shay qúiyp otyrghan Qapysh apasyna da, osy ýiding kenjesi Núrsúltangha da qol berudi úmytqan joq.
Kiyim ilgishke palitosyn qystyryp túryp ta, qoljughyshtan su aghyzyp túryp ta Múqatay ýlken kisining súraqtaryna jauap berumen boldy.
– Tәrbiyeshi apayyng avtobusqa otyrghyzyp jiberdi me?
– IYә, shofergha tabystap, sonan song bir-aq ket­ti.
– Raqmet. Kósegesi kógersin ainalayyn­nyn. – Kenet, Altay aghasynyng dausy qat­ty shyqty:
– Ói, mynauyng ne? Shúlyghyng malmanday su ghoy?
– Bәtenkemning tabany týsip qaldy, – dedi Múqatay.
– Apayyna aityp, etikshige qaqtyryp almadyng ba? Áy, jazghan bala-ay, suyq tiyip auyryp qalsang qaytpeksin? – dedi ýlken kisi shyn keyip.
– Shúlyghyndy sheship, jayyp qoy. Tabanynnan suyq ótedi, – dedi Qapysh apasy.
As ishilip bolghan song ýlkender sharua qamymen jay-jayyna ketisti. Ýide Núrsúltan ekeui ghana qaldy.
– Jýr, aqqala jasap oinaymyz, – dedi Núrsúltan búghan.
– Ayaq kiyimim joq, qalay baram? – dedi Múqatay.
«E-e, sondayyng bar eken ghoy» degendey ol múrnyn shýiirip, az-kem ýnsiz qaldy da, eshtene demesten syrtqa bet­tedi. «Eski ayaq kiyimderining birin әkelip beretin shyghar» dep ýmit­tengen. Biraq Núrsúltan sol ketkennen mol ket­ti.
Ýide japadan-jalghyz otyra-otyra Múqataydyng ishi pysayyn dedi. Kóshe jaqtan estilgen balalardyng azan-qazan shuyna elegizip, typyrshidy. Tereze aldyna kep aq qar jamylghan ýilerge, kóshege telmiredi.
Qar әli jauyp túr. Bir top bala aqqala túrghyzugha kiristi. Al odan әrirekte ekinshi top qarmen atqylasyp oinap jýr.
Alghashqy toptyng ishinen Núrsúltandy jazbay tanydy. Analardyng shat-shadyman kónildi qalpy, solardyng qatarynda bola almaghany, aqsaq tauyqtay býrisip, terezeden kóz sýzgen myna túrysy jýregin syzdat­ty. Qiyn sәt­te qol úshyn beru bylay túrsyn, qaraqan basynyng qyzyghyn qyzyqtaghan Núrsúltangha ókpesi kara qazanday edi.
Bala qiyal bir kezdegi ózining baqyt­ty kýnderimen qayta tabystyrdy. Búl da esh alansyz oinaudan jalyqpaytyn. Ákesi men anasynyng ózin alma-kezek ainalyp-tolghanghandary dәl býgingidey esinde. Apasynyng kamzolynyng astyna jasyrynyp, әkesinen tyghylyp qalushy edi. Ákesi úlyn izdep, ýiding quys-quysyn týgel sharlap shyghatyn. Sol bir asyl beyneler búlaysha saghynyshqa, qol jetpes armangha ainalaryn bilmepti-au. Kózine kelip qalghan ystyq jasty jeydesining jenimen sýrt­ti de, tórdegi qúraq kórpe ýstine etbetinen týsip jata ket­ti.
Úiyqtap ketken Múqatay dabyr-dúbyrdan oyandy. Ishke Altay otaghasy men Núrsúltan endi. Múqatay Núr­súltannyng jýzine kóz qiyghyn jýgirtken. Onyng dóngelek, qyzyl shyrayly jýzi bal-búl janyp, qos tanauy balyq jelbezegine úqsap jelp-jelp etedi. Ózi tym kónildi-aq. Múqatay enjar qozghalyp, ornynan sozalanday kóterildi.
– Múqatay, saghan etik әkeldim. Qane, kiyip kórshi, – degen sózding agha auzynan shyghuy mún-aq eken, qasyna qalay jetip barghanyn bayqaghan joq. Qysqa qonyshty, qara etikti aghasy qolyna ústata berdi. Sondaghy quanghany-ay! Dәp ólshegendey shap-shaq eken.
– Dәl me? – dep súrady Aliay aghasy.
– Qúiyp qoyghanday! – dedi Múqatay kózderi shoqsha jaynap.
– Bopty, endeshe, kie ghoy. Etiging tozghaq, ómiring úzaq bolsyn!
– «Etiging tozghaq bolsyn» degen ne sóz, agha?
– Jana kiyim kiygende aitylatyn yrym sóz ghoy. Asyl tas, qymbat jihaz, dýniye-mýlik degender qajet bolghanmen, halqymyz búlardy adamnan joghary qoiydan aulaq. Bәrinen adam ómiri qymbat. Óitkeni ómir adamgha bir-aq ret beriledi. Jәne janaghy tútynu zat­tardyng әmmesin adam jasap shygharady.
Múqatay ýlken kisining sózin zeyin sala tyndady.
– Papa, mynaday etikten maghan da satyp әperinizshi, – dedi osy kezde Núrsúltan qabaghyn týiip, búrtiyp. Ynta-yqylasy etikke auyp, әke sózine onsha qúlaq qoymaghany bayqalady.
– Áy, balam, eki birdey etiging túryp, ýshinshisin alyp ber degening kay sasqanyn? Qyzghanysh pa, әlde kórseqyzarlyq pa búnyn? Óz tuysynnan etikti qyzghanatynday ne kórinipti saghan? Múqatay – bile bilsen, sening bótening emes, mening jalghyz aghamnan qalghan jalghyz túyaq. Kóz júmarynda maghan amanat­taghan. Agha-jengemning amanatyn oryndamasam, aruaghynyng qaharyna úshyramaymyn ba? – dep әkesi ony tyiyp tastady.
Osy әngimeden keyin Núrsúltan Múqataygha óshi bar adamsha jaratpay qaraytyn boldy. Ol ýshin búl ýide Múqataydyng bar-joghy bәribir sekildi. Janyna juymaydy. Biraq tuysynyng astamsuy Múqataydyng jigerin jasyta alghan joq. Internat­tan palitosynyng qaltasyna sala kelgen eki kitapshanyng birin alyp oqy bastady. Tósekke jatqansha kitaptan basyn kótergen joq.
Keshkisin Núrsúltan ekeuine tósek qatar salynypty. Tyska shyghyp keldi de, tósegine jatyp qaldy. Búnyng sonynan ile-shala kirgen Núrsúltan sipaqtap, az-maz túrdy da:
– Apa-a-a! – dedi dausyn erkeley sozyp.
– Áu, – dep sheshesi basyn ishke qyltiyt­ty.
– Internat­tyng balasynyng qasyna jatpaymyn.
– Nýketay, onday sózdi aitpa. Internatqa sening de týspesine kózing jete me? – dedi apasy zilsiz júmsaq ýnmen. Núrsúltannyng myna sózi arqasyn suyq temirdey qaryghanymen, Múqatay ýndegen joq.
Tanerteng Múqatay әdet­tegisinshe erte oyandy. Tósekten túryp ket­ti. Kiyinip jatyp Núrsúltannyng tósegi jaqqa moyyn búrghan. Ol qannen-qapersiz úiqyny soghuda. Peshte ot mazdap janyp túr. Ýstindegi aq shәugimning suy saqyrlap qaynap, qaqpaghy synghyr-synghyr etedi. Apasy kórinbeydi. Sirә, siyr sauyp jýrgen boluy kerek. Múqatay shәugimning qaqpaghyn alyp qoyyp, tysqa shyqty.
Altay aghasy esik aldynyng qaryn kýrep, aulany qorshaghan sharbaqpen birdey ghyp ýiip tastapty. Aspan shayday ashyq. Shynyltyr ayaz bet qaridy. Jyly ýiden shyqqandyqtan, denesi qaltyrady. Palitosyn qausyrynyp qoydy. Aq qar kókjiyekti qyzyl aray shapaqqa bólep kóterilip kele jatqan kýn sәulesine shaghylyp, jalt-júlt etedi.
Qorada mal jóndep jýrgen otaghasy búny kórip:
– Astynnan su shyqty ma, bala? Erteletip qayda barmaqsyn? – dedi kýlimsiregen keyippen. Búl túspal saualdyng maghynasyn Múqatay týsine qoydy. Áli de jata túruyn qalaghandyqtan aityp túrghanyn bildi.
– Bizdi ylghy da bir mezgilde oyatady. Bir kýn erte, bir kýn kesh túru adamnyng júmys yrghaghyn búzady dep esepteydi. Men de osy erejege әbden ýirenip aldym, – dedi ýlken adamsha ornyqty jauap berip.
– Onysy óte dúrys eken. Qatal tәrtip adamdy shynyqtyrady. Al shynyqqan adam qanday qiyndyqqa da shydaydy. Týske deyin úiqy soghyp, bos, bolbyr bop ósken bala keyin enbekke de qyrsyz bolady. Ata-babamyz: «Erte túrghan jigit­ting yrysy artyq» dep beker aitpaghan, – dedi Altay aghasy aiyrgha sýienip, múrtyn shirata túryp.
Osy kez apasy ertengi shaygha shaqyrdy. Dastarqan basynda ol:
– Múqataydyng ýlkender lebizin yqylas koya tyndaytyny jaqsy eken. Bizding Núrsúltan búnday emes qoy, – dedi.
– E-e-e, «kisi bolar balanyng kisimenen isi bar. Kisi bolmas balanyng kisimenen nesi bar?» – dep Altay otaghasy ynyranyp qoydy.
Ertengi shaydan song qorada tana-torpaqtargha shóp salyp jýrgen. Úiqydan endi ghana oyanyp, qasyna kelgen Núrsúltandy kórse de elegen joq. Óz júmysymen bola berdi. Núrsúltannyng shydamy tausylyp, Múqataydy sózge tart­ty.
– Múqatay, jýr, syrghanaq tebuge barayyq, – dedi.
– Saghan menimen birge jýruge bolmaydy, – dedi Múqatay.
– Nege? – dep antaryldy Núrsúltan.
– Men internat­tyng balasymyn ghoy, – dep onyng týndegi sózin esine saldy.
– Men oinap aitqam, – dedi Núrsúltan qyzaraqtap.
– Oinap sóileseng de, oilap sóile.
– Búdan bylay olay demeymin. Barasyng ghoy, ә?! – dep, op-onay ynghaygha kónip, iyile qaldy ol.
Núrsúltannyng jalynyshty keypine jany ashyghan Múqatay qasarysuyn qoyyp, lezde júmsaryp sala berdi.
Osydan on-on bes minut ótkende ekeui jana jaughan qalyng kardy ombylap kele jat­ty. Núrsúltan – alda. Qolynda sýiretken qol shanasy bar, Múqatay – sonynda. Búlar oipandau jerdi artqa tastap, enseli jotagha kóterildi. Jotanyng ýsti jazyq әri qary da júqa eken. Týnde soqqan boran úshyryp әketken-au, sirә.
– Syrghanaq tóbege deyin әli kóp bar. Shanagha otyryp al, – dedi Núrsúltan kýtpegen minez tanytyp. Múqatay otyra qoymap edi: «Otyryp al, men sharshaghanda sen sýireysin», – dedi. Múqatay kóndi, Núrsúltan shanadaghy búny shybyn ghúrly kóretin emes. Dәp bir mәrege asyqqan jelayaqsha jýgirip ala jóneldi. Jýgirgen sayyn adymy jazyla týsedi. Adymy jazylghan sayyn shana da zyryldap keledi. Núrsúltannyng týndegi sózinen qaraday týnilgen Múqatay mynaday kisiligine dәn riza. Qazirgi sәt­te ózinen baqyt­ty eshkim joqtay. Eki ezui eki qúlaghynda. Saydyng tik qabaghyna tirelgen Núrsúltan shanany ainaldyryp-aynaldyryp jiberip, biyikten tómen qaray qoya bere saldy. Múqatay bir jaqqa, shana ekinshi jaqqa úshty.
Mandayy birdenege soghylyp, kózining oty jarq et­ti. Qar qaba qúlaghan. Auzy-múrnyna qar jentekteri keptelip qap, aua jetpey túnshyghyp bara jat­ty. Qol-ayaghyn tynymsyz erbendetip túrugha úmtyldy. Basy eniske qarap jatqandyqtan, túryp ketu qiyngha soqty. Eptep qozghalyp, arqasyna qaray aunap týsip, әzer kóterildi-au. Esi aughan adamsha mәngirip túryp qaldy. Tómen qarap edi, basy ainaldy. Eger myna qalyng qar bolmaghanda domalap, sonau saydyng tabanynan bir-aq shyqqanday eken. Mandayynan syrghyp aqqan jylymshy birdenege qoly tiyip edi, qan eken. Qolyn qargha sýrt­ti. Jogharydan qarqyldap kýlgen Núrsúltannyng dausy qúlaghyna jet­ti. Ayaqtaryn tәi-tәy basqan sәbiydey tizesine sýienip, qabaq ýstine zorgha jet­ti.
Anadayda ishin basyp, kýlkige qarq bop jatqan Núrsúltannyng janyna tayandy.
– Nemenege mәz bolasyn? Seni bireu óstip biyikten qúlatyp jiberse, quanar ma edin? – dedi yzagha bulyghyp.
– Ne-me-ne-e? – Anau kýlkisin tiya qoydy.
– Ayaushylyq degen qayda? Bir jerim jazym bolsa qaytesin?
– Qaytushi em?
– Osyng ýshin jauap beresin.
– Men be jauap beretin? – Núrsúltan jambastap jatqan kýide súq sausaghymen kókiregin núsqady.
– Endi kim dep en?
– Sen ýshin meni kim tergeushi edi? Saghan kýietin bizden ózge tuysyng bolsa, nege etik satyp әpermeydi?
Múqatay ne aitaryn bilmey anyryp qaldy. «Áke-sheshesi joq dep basynghany eken ghoy» dep oilady ishtey. Sol-aq eken, kónili nildey búzyldy. Alqymyna óksik tyghyldy.
– Nege kýimeydi? Múghalimderim, tәrbiyeshilerim bar, – dedi jylamsyrap.
– Solargha kerek eding sen? Sen ýshin emes, olar aqsha ýshin isteydi bilding be?
– Sen qatygezsin! Solay deuge qalay auzyng barady? Odan ary sóilese, jylap jiberetinin bilgen Múqatay búryldy da, jýre berdi. Almatygha internatqa qaytyp ketuge bel baylady. Biraq Altay aghasy izdeydi ghoy. Ol kisining kelgenin kýte túrady, Núrsúltannyng myna qiyanatyn aityp berip, sosyn birjola ketpek boldy. Ýige kelisimen, beti-qolyn judy. Týrin ainadan kórgen onyng kózderi atyzday boldy, mandayy júdyryqtay bop tompayyp ketipti. Shekesine qan qatyp qalypty. Qanaghan jerine qaghaz japsyryp qoyyp, kitap oqugha otyrdy. Qansha uaqyt ótkeni belgisiz. Syrt­tan bireuding atyn atap shaqyrghanyn estidi. Syrtqy esik tabaldyryghynda Núrsúltan túr.
– Múqatay, jýr, taygha minemiz, – dedi ol eshtene bolmaghanday momaqan keyippen.
– Ózing mine ber, – dep búryla berip edi, anau:
– Oi, papam shaqyryp túr. Sening bәsire tayyng ol. Papam óristen aidap әkeldi, – dep bez-bez et­ti. Múqataydyng jylqy maly dese ishken asyn jerge qoyatyn әdeti. Qazir de delebesi qozyp sala berdi.
– Shyn ba? – dedi senbegenin jasyra almay.
– Senbeseng qara ózin. Qoragha baylap qoydy. Jylqyshy bas bildirip, ýiretipti, júp-juas.
Múqatay etigin izdedi. Biraq qoyghan jerinen tappady. Búrysh-búryshty týrtinektep týgel qarady.
– Oi, etiging be? Áne túr ghoy, – dep Núrsúltan súq qolymen tórgi búrysh jaqty núsqady. Múqatay onyng kórsetken jaghyna jalt búryldy. Tabany qaqyraghan eski bәtenkesin kórdi. Núrsúltan bar dausymen qarqyldap kep kýldi. Baghanadan beri qalay bayqamaghanyna ózi de tan. Núrsúltannyng ayaghyna kózi týse ketken. Sóitse, etigin sol kiyip alypty. Ashugha bulyqqan Múqatay ýiden jýgire shyqty. Tabaldyryqtan at­tay berip, Núrsúltannyng betine «Tfu» dep týkirip jiberdi de, qar ýstinde jalanayaq adymday basyp ketip bara jat­ty. Kózderi sharasynan shygha jazdaghan Núrsúltan oqtau jútqanday túrghan jerinde qaqayyp әli túr. Ol әbden úzap ketkende baryp bar dausymen: «Múqata-a-a-y!» dep aiqay saldy. Biraq búl kezde ol aryly-berili sabylghan adamdar arasyna enip, kórinbey ketken.
Qaqqan qazyqtay melshiyip túra berer me edi. Múqataydy kóterip kele jatqan әkesin kórmegende. Empendey basqan onyng jýrisinen-aq kemerinen asyp tógilgen asau tolqynday ashuyn auyzdyqtaugha qauqarsyzdyghyn bayqaghanday. Zyp berip ishke kirip, etikti sheship, búryshtaghy ornyna qoydy da, ózining ayaq kiyimin kiydi. Ne istep, ne qoyaryn bilmey, az-kem aqtaryldy. «Múqataygha nege qiyanat jasadym?» dep oilaghany sol eken, súrqay kýy ishki әlemin әpter-tәpter etip, qútyn qashyrdy. Ákesining qolyna týsse, ondyrmaytynyn biledi. Oiyngha zauqy soqpasa da, sonadayda shulap-shúrqyrap syrghanaq tepken kónildi topqa qaray jigirip ala jóneldi.

Túrsynhan Shәldiybekqyzy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381