«Ýsh bәiterek», «Bes arys» atanghan últymyzdyng úlyqtary «últshyl», «halyq jauy» degen jalghan aiyppen aidaugha týsip, atu jazasyna kesilipti. Mine, arystarymyz jayly bizding aldymen biletinimiz osy ghana. Olardyng jeke ómiri, ústalyp ketkenge deyingi jәne odan keyingi taghdyry bizge beymәlim. Tipti sonday asyl azamattardyng artynda úrpaghy qaldy ma, qalmady ma, qalghandarynyng taghdyry ne boldy? Osynday saualdargha jauap tabu maqsatynda Alash ardaqtylarynyng artynda qalghan úrpaqtaryn izdep, tildeskim keldi. Últymyzdyng basyna qara búlttay ýirilgen qatigez zamannyng suretin kóz aldymnan ótkizgim keldi. «Tilegening aldynnan izdemey-aq tabylar» dep tekke aitylmapty. Alghashqy qadam jasaghannan aldymnan jolyqqandardyng biri  – qazaqtyng qúlager aqyny, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng túnghysh tóraghasy Iliyas Jansýgirovting úly Sayat aghamyz boldy.

ILIYaS JÁNE QOS FATIMA

«Ýsh bәiterek», «Bes arys» atanghan últymyzdyng úlyqtary «últshyl», «halyq jauy» degen jalghan aiyppen aidaugha týsip, atu jazasyna kesilipti. Mine, arystarymyz jayly bizding aldymen biletinimiz osy ghana. Olardyng jeke ómiri, ústalyp ketkenge deyingi jәne odan keyingi taghdyry bizge beymәlim. Tipti sonday asyl azamattardyng artynda úrpaghy qaldy ma, qalmady ma, qalghandarynyng taghdyry ne boldy? Osynday saualdargha jauap tabu maqsatynda Alash ardaqtylarynyng artynda qalghan úrpaqtaryn izdep, tildeskim keldi. Últymyzdyng basyna qara búlttay ýirilgen qatigez zamannyng suretin kóz aldymnan ótkizgim keldi. «Tilegening aldynnan izdemey-aq tabylar» dep tekke aitylmapty. Alghashqy qadam jasaghannan aldymnan jolyqqandardyng biri  – qazaqtyng qúlager aqyny, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng túnghysh tóraghasy Iliyas Jansýgirovting úly Sayat aghamyz boldy.

ILIYaS JÁNE QOS FATIMA

Alash ardaqtylarynyng ishinde Iliyas artynda qalamynan tuyndaghan mol múrasymen qatar úrpaq ta qaldyrghan baqytty jan. Sebebi jazyqsyz jazagha úshyraghan jandardyng kóbining artynda izin jalghaytyn úl da, qyz da qalmapty. Alysqa barmay-aq «Ýsh bәiterektin» biri Sәkenning kindiginen tughan jalghyz úly Ayan әkesi aidaugha týsken jyly-aq pәk perishte kýiinde shetinep ketti. Onymen salystyrghanda Iliyastyng Fatima esimdi qos birdey jarynan Sayat, Ilifa, Ýmit, Bolat esimdi úl-qyzdary boldy. Aqynnyng túnghyshy Sayat óz ómiri jóninde bylaysha syr shertedi:
- Mening anam Tórebaeva Fatima men әkem Iliyas ekeui otasqannan keyin kóp úzamay, ajyrasyp ketedi. Onda men esimdi de bilmeytin jas nәreste balamyn. Sheshem meni alyp, Týrkistan qalasynda túratyn aghasy Sәduaqas Ospanovtyng qolyna ketedi. Ol kisi elge tanymal, óte bedeldi adam bolghan. Sonau Patsha zamanynda Tashkentte internatty basqarady. Qazaqqa belgili Ýriya Túrdyqúlova, Núrtas Ondasynov syndy taghy biraz qayratker túlghalar osy internatta oqyp, tәrbie alghan. Negizi әu basta әkem men sheshemning tanysuyna osy naghashymyz sep bolsa kerek. Ol kezde Qazaqstannyng astanasy – Aqmeshit qalasy, yaghni, qazirgi Qyzylorda, naghashylarym sol jaqta túrghan. Ákem qazaqtyng muzykalaryn, әn-kýiin jinastyrushy Zataevichpen birge jýrgen, oghan kómektesken. Sonday saparlarynda naghashym Sәduaqas Ospanovtyng ýiine qona-jatyp jýrgen. Al, sheshem muzykadan habary bar, әnshi bolghan. Sóitip әn salyp jýrgen jerinen әkem anama ghashyq bolady. Anam 1912 jylghy, yaghny ekeui tanysyp, ýilengen 1928 jyly nebary 16 jastaghy qyz bolsa, әkem 34 jasta  eken. Eki jyldan keyin, yaghny 1930 jyly men dýniyege keldim, aragha jyl salyp Sayra degen qaryndasym dýniyege kelgenimen sәby kýiinde shetinep ketipti. Odan keyin kóp úzamay әkem men anam taghdyrdyng ekitarau jolyna týsip jýre beredi. Anam meni kóterip Týrkistandaghy tórkinine ketedi.  Onda jýrgende de әn saluyn jalghastyra beredi. Sol uaqytta respublika boyynsha daryndy ónerpazdardy Almaty qalasyna jinastyratyn bolady. Anam solardyng qatarynda 1934 jyly qaytadan Almatygha oralady da, filarmoniyagha әnshi bolyp júmysqa túrady. Sol mandaghy shaghyn qonaqýide túrghanymyzda әkem meni erkeletip, oinatyp ketetin. Ol kisining úzyn boyly, deneli qara súr jýzi mening kóz aldymda býginge deyin sol qalpynda túr.
Ózi jas, ózi kórikti әri әnshi Fatimagha sóz salushylar da kóp bolady.  Solardyng biri, yaghny ózimen birge júmys isteytin Tәukelov Ibady degen әrtis jigitke túrmysqa shyghady. Sol tústa Iliyas ekinshi Fatimagha, yaghny Fatima Ghabitovagha ýilenedi.

ÓZ ÁKEM DE, ÓGEY ÁKEM DE «HALYQ JAUY» DEGEN QARA TIZIMGE ILINIP KETE BARDY...

- Mening ógey әkem de Alash ordashylarmen jaqyn bolghandyqtan, qudalaugha úshyrady, - dep eske alady Sayat Jansýgirov aghamyz. - Sodan biz otbasymyzben Shyghys Qazaqstannyng Abyraly degen jerine qonys audardyq. Ol jaqta da tynyshtyq bolmady. Aqyrynda sonymen ne kerek, óz әkem Iliyas ta, ógey әkem Ibady de repressiyagha úshyraghandardyng qatarynda qara tizimge ilinip, kete barady. Men ógey әkemdi alyp ketken kezin óz kózimmen kórdim. Biraq, óz әkemning de basynan ótken jaghday dәl sonday bolghan shyghar dep oilaymyn. Sonda birinshi synypqa endi barghan men bir kýni mektepten ýige kelsem, beytanys eki kisi ýiding astyn-ýstine keltirip tintip jatyr eken. Bireui mening oiynshyq tapanshamdy alyp qayta-qayta qarap qoymaydy. Ne bolghanyn úgha almay, ýy ishimizben ýderip qaldyq.
Sol әketkennen Ibady birneshe jyldar ótken song qaytyp oralsa, Iliyastan eshbir habar bolmaydy. Áli es bilmeytin shaghynda qalghandyqtan, әke beynesi esinde emis-emis saqtalghandyqtan ol jayly jarytyp eshtene bilmeytin Sayatqa Iliyastyng keyingi alghan jary Fatima Ghabiytqyzy kóp kómek kórsetedi. 
- Ákemdi alyp ketip bara jatqanda «Qayda, ne ýshin әketip bara jatyrsyzdar?» dep jendetterding qoltyghyna jarmasqan tәtemizge olardyng bar aitqany: «Keyinirek mynaday jerge kelinder, sonda aitamyz» bolypty. Sodan aitylghan jerge barsa, ylghy bir orys әiel qarsy alyp, «júbayynyz on jylgha sottalyp ketti, ony izdep kele bermeniz, onymen habarlasugha tyiym salynady» dep shygharyp salady eken. Sóitip jýrgende Fatima tәtemizding qúrsaghynda qalghan Bolat aiy-kýni jetip, dýniyege keledi. Sony kórsetip, tym qúrysa batasyn alyp qalayyn degen niyetpen әzer degende rúqsat alyp, әkemizben jolyghady. Sonda Ilekeng jana tughan balasyn mandayynan iyiskep túryp, «Men siyaqty jazushy bolam dep qor bolghansha, odan da etikshi bolsa da aman jýrsin» depti. Osy eng songhy kezdesu bolghan eken. Sodan keyin de birneshe ret artynyn izdep bara-bara, әlgi qarsy alushylardyng qaytaratyn jattandy jauabynan sharshaghan aduyn minezdi Fatima tәtemiz birde orys әielding jaghasynan alyp «Adamdy aldaghandaryndy qashan qoyasyndar? Ash qane ana podvalyndy, mening kýieuimning sýiegi sonda jatyr» dep aighaylapty. Sodan kәdimgidey yghyp qalghan әlgi әiel izdestirip, súrastyratyndaryn aityp, júbatqansyp, shygharyp salypty. Artynsha «sizding kýieuiniz lagerde jýrgen jerinen infarkt alyp, qaytys boldy» degen habar kelipti. Ony әriyne, qoldan úiymdastyryp, oidan shyghara salghan ghoy. Áytpese shyn mәninde olardyng barlyghyn qazir eskertkish qoyghan jerge aparyp týndeletip atyp tastaghan. Jaman, búzylghan tamdardy tauyp alyp, sol jerge atady eken de, ýsterine topyraq ta salmay, jay ghana qúlaghaly túrghan ýiding qabyrghalaryn tastap kete beredi eken. Keyin sol jerge balalar baryp, bizding talay-talay ardaqtylarymyzdyng bas sýiekterimen futbol oinaghan kórinedi.
Sonday qiyn zamandarda da adamdardyng basyndaghy jaghdaydy paydalanyp, aldap ketken alayaqtar bolypty. 1954 jyly bir kýni Fatima Ghabitova túratyn Iliyastyng ýiine beytanys er adam kelip: «Men sizding kýieuinizben birge sonau Tynyq múhitynyng bir aralynda aidauda boldym. Kýieuiniz tiri, týrmeden bosady. Biraq onda keme atauly at izin sala bermeydi, men solardyng birine әiteuir ilinip kettim. Sizding kýieuiniz kelesi kemening keluin kýtip qalyp qoydy. Siz kýderinizdi ýzbeniz, ol keledi. Men onyng osynday amanatyn jetkizuge sizderdi arnayy izdep kelip otyrmyn» degen habardy jetkizedi. Múnday sýiinshi habardy estip, tóbesi kókke jetkendey bolghan Fatima kýieuining keluine kәdimgidey dayyndalyp, jospar qúra bastaydy. Sýiinshini jetkizushige aqsha berip, syi-syyapat jasaudy da úmytpaydy. Biraq, birdi-ekili adamgha aitsa, olar «Soghan sengen sen de aqymaq ekensin, qazir el ishinde sonday alayaqtar qaptap jýr ghoy» deydi. Ne әlgi adamgha, ne júrtqa senerin bilmey, әri-sәri kýide jýrgeninde bir kýni bazarda ýiine sýiinshi habar alyp kelgen әlgi adamdy úshyratady, Araqqa әbden toyyp alyp, qisalanday basyp әreng kele jatqan ony kórgende qany basyna teuip tap beredi. Ol qoryqqannan qasha jónelipti.
Sol oqighadan 3 jyl ótken song baryp 1957 jyly Iliyas Jansýgirovting 1938 jyly atu jazasyna kesilgendigi jóninde qaghaz keledi.
Sayattyng tughan anasy Fatima Tórebaevanyng keyingi taghdyry ne boldy eken degen saualdyng tuyndaytyny zandy ghoy?.. Bir emes, eki birdey «halyq jauynyn» jary degen sózding ózi-aq qayran arudyng ómirining sonyna deyin jeterlik qayghy arqalatyp edi. Úly Sayat pen keyingi kýieuinen tughan qyzyn asyrau ýshin júmys súrap bas súqpaghan jeri qalmaydy. Aqyry gazetterding birinde qateni qalt jibermey qadaghalap otyratyn korrektorlyq júmys tabylady. Sony da maldanyp, soghan da aldanyp, balalaryn ash qaldyrmau ýshin janyn salyp júmys istep jýrgen jerinen bir kýni qyrsyq ayaqtan shalady. Bir ghana qarip qate ketkeni ýshin bir-aq kýnde júmyssyz qalady. Biraq ol qate bolghanda da qanday qate edi desenshi?.. Úly Stalin degenning ú-sy u-gha ainalyp, Uly Stalin bolyp ketken ghoy. Jeke basqa tabynushylyq zamanynda ol degeniniz...  «Sen әdeyi istedin, óitkeni «halyq jaularynyn» әielisin, óshindi osylay alayyn degensing ghoy» degen jalghan jala Fatimanyng janyna jazylmas jara salyp, aqyrynda ajal auzyna aparyp tynady. Qos qúlyny jetimsiregen kýii kózderi botalap qala beredi. Endigi jerde qatigez taghdyr olardyng ata-anasyna ainalady.

«MÚZ QALASY» jәne «KIShI QAZAN»

- Ákeniz qazaqtyng oqyghan er azamattardyng basyna osynday zobalang shaq tuatynyn sezdi me, qalay oilaysyz?
- Negizi sezgen siyaqty. Ákemning «Qúlager» poemasy negizinen jýirik turaly ghana emes, qazaq turaly, halqymyzdyng taghdyry turaly ghoy. Ol zamanda shyndyqty tura aita almaghan әkem sonday astarly týrde, poeziya arqyly jetkizudi maqsat tútqan. Poema sol kezde «Sosialistik Qazaqstan» gazetining betinde jariyalanghan. Ákemning kýlli shygharmalaryn arbagha tiyep alyp, kózin joiygha әketip bara jatqan jerinen qolyna ilikken «Qúlagerdi» ala qashyp, odan ony jiyrma jylday jastyghynyng astaryna tyghyp saqtaghan Saparghaly Begaliyn.
Odan keyin әkemning «Múz qalasy» atty poemasy bolghan, biraq ol jaryq kórmegen. Onda ol kisi Goloshekinning «Kishi Qazan tónkerisin» astarlap, әshkereleudi maqsat tútqan. Poemanyng oqighasy mynaday: Bir eldi basqarugha kelgen basshy elding túrmysyn kórip: «Mynalar ne degen bay halyq, týk istemeydi. Búlardy bir jerge alyp baryp, jer jyrtqyzdyru kerek» deydi. Olargha baspanany qaydan tauyp beremiz degen basshylyqqa, «búlargha baspana ne kerek, әlgi eskimostar sekildi múzdan ýy jasap bereyik, sonda ómir sýre bersin» deydi. Sóitip ol oiyn jýzege asyryp, adamdardy bir qap tary berip, múzdan ýy jasap berip, aidalada tastap ketedi.Sodan kelesi jazda bir-aq esine týsken basshylar habar alugha kelse, bir qap tarylaryn da tauyspastan halyq týgeldey qyrylyp qalypty.
Sol kezenning shyndyghyn zerttep, Qazaqstan tarihyn jana zaman kózqarasy túrghysynan jazyp jatqan tarihshy Talas Omarbekov ózining «Qazaqstan tarihynyng HH ghasyrdaghy ózekti mәseleleri» kitabynda: «Kýn kórip otyrghan malyn tartyp alghan son, kóp keshikpey 1921 jyly qazaq dalasyn alapat ashtyq jaylady. 1917-1923 jyldar aralyghynda mal basy 79 payyzgha kemise, qazaq halqynyng sany 981.314 adamgha kemip ketti» deydi. Sol kezde Jazushylar Odaghyn basqaryp otyrghan Iliyas Jansýgirovtyng «Múz qalasy» poemasynyng astarynda jatqan maghyna da Kenes ýkimeti qazaq halqynyng óligining ýstine túrghyzylghanyn aityp, keyingi úrpaqqa jetkizu boldy. Sebebi el ishinde «anany alyp ketipti, mynany alyp ketedi eken» degen dýrbeleng shaq tughannan-aq kýnderding kýninde ózine de tyqyr tayanatynyn sezdi. Sonday-aq jazghan tuyndylarynyng da taghdyry talaugha týsetinin de sezdi. Biraq sonymen qatar ol óz shygharmalaryn izdeytin sanaly úrpaqtyng ómirge keletinine sendi. Sondyqtan býgingi úrpaqtyn, yaghny bizding aldymyzda  arystarymyzdyng sonday senimining ýdesinen shyghu múraty túr.

Mәriyam ÁBSATTAR