10 shilde kýni Birjan Ahmerding «Kózindegi kóktem» ólender jinaghyna qatysty «Qúday darytqan ghajap baylyqtyng iyesi» atty әdebiy-syny maqalamyz saytymyzda shyqqan bolatyn. Oqyrman júrt jyly qabyldady.

«1» degen pikir qaldyrushy «Foliant» baspasynan shyghypty. Qútty bolsyn. Memleket tirkeuinde myndaghan baspalar bar. Tanghalamyz-au, Mәdeniyet ministrligi qalamgerlerding kitaptaryn shygharuda osynday «Foliant», «Arys», «Ólke», «Almaty kitap», «Aruna», «Núrly әlem», «Óner» t.b. baspalaryn memlekettik tapsyryspen shyghatyn lottargha (tenderge) nege qatystyrmaydy eken.Múny kim tekseredi! Avtor, osy jaghyn jazynyz» dep ótinish aitqan eken.

Endi osy ótinishti oryndaytyn kez keldi.

Qazaq kitabynyng oqyrmangha jetui mýmkin bolmay qaldy desek artyq aitpaymyz. Júrttyng bәri «oybay, KSRO qúlaghan son, búrynghy kitap taratu jýiesi men kitap dýkenderi jekening qolyna kóship, bәri qúrydy» dep qara aspandy tóndiredi. Shynymen solay ma!?

Baspalardyng ishinde memlekettik tilde ghana kitap shygharatyndaryn barsha salyqtan bosatu kerek. Tenderdi joyyp, әr oblystyng ishki mýmkindigi men shygharmashylyq әleuetine qatysty elimizdegi 20 myngha juyq kitaphanany kitappen qamtamasyz etuin menedjerlikpen jolgha qongha qol jetkizu qajet. Búl – bir.

Ekinshiden parlamentimiz orys tilinde elimizge aghylyp kelip jatqan kitaptardyng qazaqsha audarmasy boluyn talap etetin zang shygharugha tiyis. Ol ýshin qazirgi júmys istep jatqan «Tilderdi oqytu Ortalyqtary» janynan audarma mektebi men redaktorlar alqasy qúrylysa, kóp nәrse útamyz. Oghan aqsha osy bastan Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng aralasuymen qarastyrlyp, audarmamen túraqty ainalysyp jýrgen jergilikti shygharmashylyq túlghalardy tartu qolgha alynsa bәri ornyna keler edi.

Ýshinshiden, 28 әripke negizdelgen kirme sóz qabyldaudy qolgha alyp, búrynghy oryssha jazylyp, oryssha aitylyp kelgen barsha terminderdi qúzireti bar Últtyq terminkom men Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy qazaq-orys-aghylshyn-týrik tilindegi aitylyp jazyluyn retke týsirgen «Qazaq tilindegi kirme sózder» sózdigin sala-salagha bólip jarmay, әlipbiylik retpen jyl sayyn shygharyp otyruyn jolgha qoygha qol jetkizuge tiyispiz. Sonda orys tildi otandastarymyz qazaq tilindegi terminderdi jyly qabyldaydy. Ári tilimizdi oqyp biluge degen yntasy artady.

Tórtinshiden qazaq audarmasy ýlken ózgeriske úshyrady. Búrynghyday mәtindi ghana audaru qarabayyr týsinikke ainalyp, dybystyq audarma, serbistik audarma, surettik audarma, subtitrlik audarma, beynejazbalyq audarma týrleri payda boldy. Osy salada ózin tanytqan audarmashylar ilegi payda bolyp, ana tilimizde internet qyzmetin úsynyp jýr. Qazaq tilin damytu degen basqa últtardyng ana tilimizdi oqyp ýirenui emes, bar bolghany qazaq tildi media kontent qalyptastyru ekendigin biylik úghynatyn kez keldi. Orys tildi otandastarymyzdyng RF bar, olardyng Ortalyq Aziyadaghy orys tilin damytugha bóletin qarjylandyru kózi bar.

Eki birdey kitaby baspasy keremet damyghan qaghanattardyng ortasynda túryp, bir kitapty 5000 tenge shygharushylyq ýrdisin dogharyp, Resey men Qytay naryghyn qazaqsha arzan kitap shygharu ýshin kәdege jaratugha tiyispiz. 300 bettik kitapty – 70-80 tengege shygharyp, oqyrmangha 100 tenge satylymgha shygharudy últtyq maqsat etetin kez keldi. Ári búnday dәrejege jetip alghan qazaq baspasy ózbek pen qyrghyz tilinde de arzan kitap shygharyp, olardyng naryghyn jaulay alady. Kitap shygharuda bir kýndik paydany emes, myng kýndik últtyq brendti qalay qalyptastyrudy oilaytyn әm sol baghytta júmyla júmys jasaytyn kez keldi. Mústafa Shoqay arman etken týrik birligi qazaq elindegi audarmashylardyng basyn qosu arqyly ózining mәdeny taghantasyn bekemdeydi.

Sóz sonynda aitpaghymyz: ózge tilden ana tilimizge, ana tilimizden ózge tilge tәrjima jasaytyn audamashylar ýshin Halyqaralyq Islәm Jarylghapov pen Kenes Yusupov atyndaghy orden men medali tabystaudy rәsimdesek, qazaq audarmasy men kitabynyng baghy janady.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz