(Jazushy, publisist Marat Qabanbaydy eske alu)

    Yapyrau, sodan beri on jyldan astam uaqyt óte shyghypty-au! Marat Qabanbay dýnie salghan sol bir qaraly kýn esime týsse, ózegimdi ókinish jylanynyng uly tili jalap ótkendey kýige týsetinim bar.  

   Jo-jo- joq. Búl – jazushy turaly qalay tolghanarymdy, ne aitarymdy bilmegendikting qinalysy emes, ózegindi órtegen ókinish pen abaylamasang shynyday shytynap ketui de mýmkin shyndyqty oqyrmangha jetkizuding jolyn taba almay kele jatqan, on jyldan beri janymdy kemirgen uayymnyng qinalysy.

                           (Jazushy, publisist Marat Qabanbaydy eske alu)

    Yapyrau, sodan beri on jyldan astam uaqyt óte shyghypty-au! Marat Qabanbay dýnie salghan sol bir qaraly kýn esime týsse, ózegimdi ókinish jylanynyng uly tili jalap ótkendey kýige týsetinim bar.  

   Jo-jo- joq. Búl – jazushy turaly qalay tolghanarymdy, ne aitarymdy bilmegendikting qinalysy emes, ózegindi órtegen ókinish pen abaylamasang shynyday shytynap ketui de mýmkin shyndyqty oqyrmangha jetkizuding jolyn taba almay kele jatqan, on jyldan beri janymdy kemirgen uayymnyng qinalysy.

    Ásirese, múnday kóniline tynyshtyq bermey jýrgen, jibekten de nәzik shyndyqty aitarynnyng aldynda әr tiynyn sanaghan saudagerdey, әr sózindi qayta-qayta aqyl tarazysyna salyp ólshep aluyna tura keletini de ras. Áriyne, Marat Qabanbay jәili estelik jazghan keybir zamandastary sekildi búl taqyrypty oraghytyp ótip, súlu sózden saray soghyp, jazushy turaly emin-erkin kósiluime mening de shama-sharqym jetedi. Alayda, onday tәtti sózdermen jazushynyng aruaghyn júbatqansyp istegen jasandy iltipatymdy jalghandyq ataulygha jany qas bolyp, jaghasyna jarmasyp ótken Marat aghamnyng aruaghy qalay qoyar ma eken?

   On jyl ótse de sol kezdegi bolghan oqighalardyng bәri de kýni keshe ghana kórgen týsimdey esimnen ketpeydi. Jazushy dýnie salghanda resmy biylikke jaqyn «Dojiyvem do ponedelinika» jәne sol jyldary әdebiyetten góri oppozisiyanyng ne istep, ne qoyghanyn kóbirek andyghan «Qazaq әdebiyeti» basylymynda Marattyng aruaghyn qorlaytyn, tipti, onyng otbasyna auyr tiyetin ósekting ózenin sapyrghan maqalalardyn  jaryq kórgenin de úmytqan joqpyn.

   Dәl sol uaqytta sharyqtay shyndyqtyng shenberinen attap shygha almaghan basylymdardyng jazushynyng aruaghyna topyraq shashqan qorlyghyna shydamay,  «Yryl» atty maqala da jazghanmyn. «Dojiyvem do ponedelinikany» qoyshy! Onday sary basylymnyng aitqanyna kim mәn bere qoyar deysin?

  «Qazaq әdebiyeti» sekildi últ ruhaniyatynyng ainasy bolyp kelgen gazetting  Marat Qabanbaydyng qabirining topyraghy keuip ýlgirmey jatyp, onyng aruaghyna «ótirik qamqorshy» bola qalyp, oghan jalanyng janbyryn jaudyrghany mening qabyrghama qatty batqan edi.

   Jazushy dýnie salyp, әieli, bala-shaghasy, otbasy, tughan-tuysqandary, әriptesteri abyr-sabyr bolyp, ulap-shulap,  jylap jatqanda «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jaryq kórgen maqalada Marat Qabanbaydyng oppozisiyagha adasyp barghany aitylghan-túghyn.

   IYә, rasynda da toqsanynshy jyldardyng ayaghynda «Ana tili» gazeti bas redaktorynyng orynbasary qyzmetin atqaryp jýrgen jazushynyng ayaq astynan oppozisiyalyq basylymgha ketip qaluy kópshilik ýshin kýtpegen oqigha boldy. Týrli-týrli ósekting otyn qyzdyrghandar «Mәkeng aqshagha satylypty, oppozisiya mol qarjy beretin bolghan song «DAT» gazetine barypty» degen synaydaghy jel sózdi de guildetken.

    Al, aqiqatynda Marat Qabanbay aqshagha qyzyqqandyqtan emes, ottyng jalynynday janyn kýidirip bara jatqan shyndyqty aitu ýshin oppozisiyalyq basylymgha barugha mәjbýr boldy. Resmy basylymdardaghy aitugha rúqsat etilgen shyndyqtyng ayasy oghan tarlyq etti.

    Tәuelsizdikke qol jetkizgen uaqytta Qazaqstannyng jer asty, jer ýsti baylyghynyng talan-tarajgha týsip, tistegening auzynda, ústaghannyng qolynda ketui; bireuler tóbet toqtyghyna mәz bolyp toyyp, endi bireuler kiyerge kiyim, isherge tamaq taba almay tonyp sekiretin zaman ornauy; sybaylasqan jemqorlyq tamyryn terenge jiberip, biylik basyndaghylardyng últqa tiyeseli iygilikti jappay tonaugha qomaghaylana auyz saluy; auyl qirap, jergilikti halyqtyng qayyrshylyqqa úshyrap, azyp-tozyp, bosyp ketui jazushynyng jýregin ayazday qaryp, múzday tondyrdy.

     Tayauda, oppozisiyalyq basylymgha barmay túryp-aq Marat Qabanbaydyng «Ana tili» gazetinde jariyalanghan maqalalaryn oqyp shyghyp, onyng jan shynyrauynda shynghyrghan shyndyqty aitu ýshin sanaly týrde jýrek qalauymen osy joldy tandaghanyn  týsingendey boldym. Sonau 1994 jyldyng ózinde-aq «Qazaqstanda qazir kóbine, talant, adal enbek emes, aldap-arbau, sauda-sattyq, korrupsiyanyng sózi ótimdi» dep jazghan jazushynyng qoghamdaghy әdiletsizdikterge qarsy kýresu ýshin tandaytyn basqa joly qalmaghan da edi.

   Avtoritarlyq rejimning ýstemdigi qatty kýsheyip, biylikting adamdy jazalaytyn repressiyalyq mashinasy belsendi júmys istep túrghan shaqta, jazushynyng shyndyqty aitu ýshin belin buyp «DAT» gazetine baruy naghyz jankeshtilik edi. Múnday batyl qadamgha baru ýshin jýrekte qayrat boluy kerek.

    Býgingi kýnning biyiginen qarap baghalasaq, Marat aitpaghan ashy shyndyq qalmapty. Jәne jazushy ol ashy shyndyqtyng bәrin de últynyng qamy ýshin qabyrghasy qayysyp otyryp, jýregining sýzgisinen ótkizip jazypty. 

    Mysaly, «Qazaqstannyng terezesi qaranghy» atty maqalasynda Marat Qabanbay bylay dep tolghanghan eken:

 «Bizshe, jemqorlyq pen sybaylastyqtyng tas búlaghy bireu-aq – Qazaqstannyng terezesi tym qaranghy. Konfusiy shal túp-tura 20 ghasyr búryn: «Qaranghyda qara mysyq ústatpaydy», – dep, tóbesinen toq etkizgen.

Qaranghy Qazaqstannyng ishinde jólikter qyzymyzdy zorlap, malymyzdy úrlap, jemqorlar qaltasyn dollarmen tyghyndap, bilgenderin istep jýr. Qysqasy bylyq! Jәne balyq basynan shirip otyr».

   Ásirese, jazushy qazaqtyng ruhynyng kýn ótken sayyn jenilip bara jatqanyna qapalanyp, ony tiriltkisi kelip ózi basshylyq etken basylymnyng betinde sol aqiqatty jany shynghyryp otyryp, qalammen emes, jýregining tazalyghymen jazghan-túghyn. Últqa múrnyn shýiirip qaraytyn dandaysyghan sheneunikterdi sabasyna týsiru ýshin pikir erkindigi men sóz bostandyghynyng eng aldymen qazaqqa auaday qajet ekenin ol jaqsy týsindi:

  «Jalpy dóy sheneunikter qazaq baspasózin mensinbeydi, ony «Menshikti óz otarymyz, soyyp jeymiz be, satyp jiberemiz be, óz erkimizde», – dep oilaydy. Qazaq tilindegi «DAT»-qa qaraghanda orys tilindegi «HHI vek»-ting qorghany әldeqayda myqty, «úly» tilding arqasynda әlemdik aqparatqa kindiginen baylanyp jatyr.

   Amal ne, jaghday osylay: óz tilimiz ózimiz ýshin qabyrghasyz týrmege ainalyp otyr. Adam «óltiretin» 35 million tengege jyghylghan «DAT»-qa eshqanday halyqaralyq úiym ara týsip, mәu demedi, al «HHI vek»-ke bir bótelke janarmay laqtyrylyp edi, bәri bir kisidey óre týregeldi. Sheneunikter múny jaqsy biledi, sondyqtan da «HHI vek»-ting syrtynan jýredi, qorqady, «DAT»-ty soyyldap soghady».

   Degenmen, Marat Qabanbay sayasatker nemese qayratker de emes, eng aldymen jazushy edi. Onyng shygharmalaryn oqyp otyryp ómirding dәl ózindey shynayy keypin tanyghanday әser alasyn. Ol ózining on bes jyl boyy dayyndalghan eng negizgi shygharmasy «Kentavrdy» jaza almay, armanda ketti.

  Kóshede kezdeysoq kezdesip, shýiirkelesip, әngimelesip qalghanymda, barlyghyn tastap úzaq jyldan beri oiynda jýrgen romanyn ayaqtaugha bel bughanyn jәne osyghan baylanysty «grant» alghaly jatqanyn aitqan edi. Qatty quanyp, jazushygha tabys tilep, qúttyqtap, qolyn qystym. Kózderi kýlimdegenimen, jýdep-jadap, qatty sharshaghanyn bayqadym.

  Sebebin, bilmeymin, alayda jazushy júmystan ketkenimen, osy granttyng aqshasyn ala almady. Jazushy dýnie salghannan song ol qarajat onyng otbasyna búiyrmady. Grantty aitasyz-au, ómirining sonynda ol aurugha shaldyghyp, dәri-dәrmekke de aqsha taba almay, qatty qinalyp, jany kýizeldi.

  Jazushy dýnie salghan song onyng jetisining bir kishigirim kafede berilgeni esimde. Sol kezde oppozisiyadaghy әriptesteri jazushyny eske saqtau maqsatynda jyl sayyn berilip túratyn «Kentavr» syilyghynyng taghayyndalghanyn jalpaq júrtqa habarlap, jýregimizdi jylytqanday bolyp edi.

  Sodan beri ótken on ýsh jyldyng ishinde onday syilyqtyng bireuge berilgenin kórgen de, estigen de joqpyn.

   Marat Qabanbay dýnie salghannan keyin sol kezde kәsipker, qazirgi  deputat Núrtay Sabiliyanov marqúmnyng basyn kóterip, eskertkish taqtasyn ornatugha kómektesti. Al, jazushy shyndyqty aitu ýshin basyn ólimge tigip, qataryna barghan oppozisiya ne istedi? 2008 jyly Marat Qabanbay 60 jasqa toldy. Eng bolmaghanda osy 60 jyldyqtyng qarsanynda oppozisiyadaghy jigitter Marat Qabanbay dýnie salghanda bergen uәdelerin oryndap, eldegi bir tәuelsiz jurnalistke «Kentavr» syilyghyn tabys etkende, halyq ta, jazushynyng aruaghy da múnday iygilikti sharagha riza bolar edi. Meyli, sodan keyin tipti osy syilyq eshkimge berilmey-aq qoyylsyn.

    Tiri bolsa talantty jazushy Marat Qabanbay biyl 65 jasqa tolar edi.  Tәuelsiz elimizdegi qazaq  publisistikasynyng negizin qalaghan aghamyzdy este qaldyru maqsatynda jurnalister qauymy bir әreket jasap, «Kentavr» syilyghy taghayyndalyp, ol qalamy úshqyr, últtyq sana-sezimi biyik bir talantty azamatqa berilip jatsa búl jazushynyng aruaghyna kórsetilgen qúrmetimiz ghana emes, jas úrpaqqa ýlgi-ónege eterlik  bir úly isimiz de  bolar edi.                                                                

Abai.kz