Tәuelsizdik pen memlekettilikting bir de bolsa biregey nyshany – tól tarihtyng bary men joghyn búrmalausyz, boyamasyz, tek aqiqat biyiginen zerdeleu. Múnday talaptyng tarihty týzushi ghylymgha da, súranysty tuyndatushy tәuelsizdik pen memlekettilikke de birdey qatysy bar. Ótkenning tәjiriybesi men taghylymy qanshalyqty әdil zerttelse hәm nasihattalsa, tarihy sanasy ong qalyptasqan halyq býgingi ýderisting sonshalyqty belsendi әri óskeleng subektisi bola alady eken. Demek, tarihy sananyng kemeldigi bolashaqqa berilgen kepildik, al әljuazdyghy últtyq qauipsizdikke tóngen qatermen para-par.

Álemdik jәne otandyq tarihtyng sabaqtaryn terennen tolghaudyng tamasha ýlgisi – Elbasymyzdyng «Qazaqstan – 2050» Strategiyasy – qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauy. Joldaudaghy ýsh taraudyng alghashqy ekeui: «Qalyptasqan Qazaqstan» jәne «HHI ghasyrdyng on jahandyq syn-qateri», ondaghy payymdar men tújyrymdar tolyghymen tariyhqa sýiengenin kóremiz. Songhy 15, 20, 60, 100, 150, 300 jylda oryn alghan ózgerister men qayshylyqtardy algha tarta otyryp, Preziydentimiz Qazaqstanda sheshiluge tiyisti mindetter paradigmasyn taldaydy. «Qazaqstan – 2050» Strategiyasyn jýzege asyruda qazaq halqyna airyqsha jauapkershilik jýkteletinin bylaysha týiindeydi: «Taghylymy mol tarihymyzben, úly babalardyng úlaghatty ómirinen alar tәlimimizben biz aldaghy asulardan alqynbay asamyz». Tarih taghylymy men tәlimin zamana talabyna say kәdege jaratudyng pәrmendi ýsh tetigi bar: Birinshisi – ýderisti zang kýshimen, materialdyq-qarjylay, kadrlyq-úiymdyq sheshimmen memlekettik retteu; Ekinshisi – ghalymdardyng qarymymen kәsiby zertteu; Ýshinshisi – bilim, óner, BAQ jýiesimen enbektegen baladan enkeygen kәrige deyin qamtyp, sanasyna, jýregine siniru. Endi osylardyng әrqaysysyna kenirek toqtala ketelik, aitar úsynystarymyz da bar.
Qazaqstanda tarihty oqytu, zertteu, nasihattau memlekettik sayasat pen praktikadan bir sәt tys qalghan emes, jinaqtalghan tәjiriybe de barshylyq. Sonda bógesin, osaldyq nede? Kadrlyq-úiymdyq mәselede tarihtan PhD dayarlau qarqyny óte tómen. Eger osylay jalghasa berse, 10-15 jyldan keyin JOO-lar men Ghylymiy-zertteu instituttarynda (GhZI) qyzmet isteytinderding basym bóligin magistrlar qúrauy әbden mýmkin. Mәselen, songhy 3 jylda bizding instituttyng birde-bir magistri PhD-gha oqugha týsken joq. Bilim jәne ghylym ministrligining qaperine salarymyz: Qazaqstanda antropolog mamandardy dayarlau toqtady. Erteng qanqasy tabyla qalghan tarihy túlghalarymyzdyng beynesin qalay qalpyna keltiremiz? Antropolog mamandyghyn iygeru ýshin aldymen biologiya nemese medisina fakulitetin bitiru kerek. Al múnday bakalavr eshqashan tarih fakulitetine magistraturagha qabyldanbaydy. Ereje rúqsat etpeydi. Qysqasy, tarih ghylymynyng tútas salasy jabylu qarsanynda. Kenestik jýiemen joghary bilim alghan, biraq kandidattyq dissertasiya qorghap ýlgermegender GhZIY-larda az emes. Jasy úlghayyp ketkenderi, otbasyna baylanghandary endi PhD dәrejesin ala almaydy. Sonda búlardyng mandayyna jazylghan taghdyr kishi ghylymy qyzmetker, ghylymy qyzmetker dengeyinde qalu ghoy. Aralarynda maytalman mamandar jýrgenin eskerip, ýzdikterine agha ghylymy qyzmetker dәrejesin berudi zandastyrudy súraymyz.
Oqytudaghy bógesin – joghary oqu oryndarynda (JOO) pedagogikalyq jýktemening shamadan tys kóptigi. Kredittik jýiede ol 350 saghattan aspaydy degen sózdi ghasyr basyndaghy Bilim jәne ghylym ministrining auzynan estigen edik. Is-jýzinde 700 saghattan kem týspey túr. Nәtiyjesinde oqytushy 6-7 pәnnen dәris oqugha mәjbýr. Búghan ailyghy tómen oqytushynyng qosymsha júmysqa jegiluin, toltyratyn, jazatyn qaptaghan qaghazdaryn qosynyz. Tap qazir studentke sapaly tarihy bilim beru osy sebepti qiyngha soghuda. Endi zertteuler turaly. Tarihtan GhZIY-lar eki qalada ghana – Astana men Almatyda shoghyrlanghan. Al oblystardaghy ghylymi-intellektualdyq әleuetti iygi iske júmyldyru ýshin jergilikti biylik qoldauy qajet ekenin әri ol tamasha nәtiyjelerge qol jetkizuge bolatynyn Qaraghandy, Batys Qazaqstan, Ontýstik Qazaqstan ónirlerining tәjiriybesi kórsetip otyr. Ólketanugha beyjay qaraytyn әkimder de bar. Qozghausyz jatqan osy әleuetti jer-jerde iske qosu tek ortalyq biylikting ghana qolynan keledi. Tarihy ólketanu jandanbay, Otan tarihynyng birtútas jana kelbetin týzu beker әureshilik.
«Mәdeny múra» baghdarlamasyn jýzege asyru barysynda respublikalyq jәne jergilikti qoghamdyq kenester qúrylghan edi. Oghan biylik ókilderi, ghalymdar, mamandar kirdi. Sol tәjiriybeni qayta jandandyru kerek siyaqty. Mәselen, Memlekettik hatshy janynan, oblystyq, qalalyq әkimder janynan últ tarihy boyynsha qoghamdyq kenester qúrylyp, biylik pen ghalymdar qauymynyng izdenisin ýilestirse, núr ýstine núr bolar edi. Jalpytarihty zertteytin qazaqstandyq ghalymdardyng izdenisteri ýilestirilmey otyr. Múnsyz ejelgi jәne orta ghasyrlar, jana dәuir men qazirgi zaman boyynsha әlem tarihynyng oqulyqtaryn jazu qiyngha soghady. Shetel oqulyqtarymen jastarymyzdy oqytu jargha soqtyruy bek mýmkin. Mәseleni ontayly sheshuding birinshi qadamy retinde irgeli oqu oryndarynyng birining qúramynda jalpytarih boyynsha bastamashyl-úiymdyq ortalyq qúrghandy jón sanaymyz. Uaqyt óte kele sonyng negizinde jalpytarih GhZI-y ashylyp qalar.
Tarihy bilimdi nasihattauda iske qosatyn mýmkinshilikter bar. Naqtyraq aitsaq, keshe ghana ashylghan «Bilim», «Mәdeniyet» telearnalary aqparattyq kenistiktegi layyqty oryndaryn tauyp otyr. Endeshe tarih telearnasyn nege ashpasqa? Reseyde «Birinshi tarih arnasy» júmys istep túrghanyn әriptesterim jaqsy biledi. Sol arqyly arhivter men kitaphanalar qoynauyndaghy, tarih ghylymy salasyndaghy, jekelegen zertteushiler zerthanasyndaghy ózekti aqparattar, janalyqtar qalyng qauymgha jol tartyp jatyr. Bizding de azamattar osynday júmysty atqara alatynyna kәmil senemin. Tarihy bilimdi júrtqa jay ghalymnyng aty men hatyn ardaqtaumen qatar jýrgeni abzal. Áriyne, sapaly zertteulerding bәrine syilyq (Memlekettik, Kýltegin syilyghy, Sh.Uәlihanov syilyghy, t.b. syilyqtar) beru mýmkin emes. Degenmen, resmy syilyq konkursyna qatyssa da bәige almaghandardy biznesting әleumettik qoldauymen «Ýzdik monografiya», «Ýzdik janalyq», «Ýzdik maqala», «Ýzdik ghalym», «Jyl ghalymy», «Ýzdik oqu qúraly» avtory dep úlyqtau qajet tәrizdi. Búl da qoghamdyq pikirdegi ghalymnyng bedelin kóteruge septesedi.
Tarihty oqytu, zertteu, nasihattau isindegi irkilisterdi tek syrtqy faktormen týsindirsek, qatty qatelesemiz. Tarihshylar qauymy әlemdegi, eldegi modernizasiyalau qarqynyna ilese almay qalatynyn moyyndauymyz kerek. Áleumettik-kәsiby túrghydan kemeldenudin, jetiluding ornyna osydan 15-20 jyl búrynghy bilim qorymen jýrgen әriptesterimiz bar. Ókinishke oray, búlardy GhZIY-da kezdestiruge bolady. Ejelgi jәne ortaghasyrlyq tilderdi biletin tarihshylar joqtyng qasy. Osydan da shyghar kәsiby tarihshy bolmay-aq, tarihy ózekti taqyryptargha tom-tom kitap jazushylar payda boldy. Últtyq tarih ghylymynyng abyroyyn asqaqtatqan Á.Marghúlan, E.Bekmahanov, S.Ibragimov, G.Dahshleyger, B.Sýleymenov, E.Masanov, T.Eleuov, Á.Túrsynbaev túsynda tarihshylar ýiin «qonaghy» biylemegen edi. Jaqsylyq kórsek te, jamanshylyq kórsek te ózimizden bolyp túr. Tәuelsizdik pen tarih – tamyrlas. Tәuelsizdiksiz tarih onalmaydy, tarihsyz tәuelsizdikting qadir-qasiyeti ashylmaydy. Endeshe bizder, tarihshylar, úly mindetke say enbek eteyik.

Hankeldi Ábjanov,
Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory

"Ana tili" gazeti