Songhy bir derek boyynsha qazaqtyng 300 mynnan astam tepse temir ýzetin azamaty shetelderde qara júmys istep jýr eken. Damyghan elderden nәpaqa izdeu ýrdiske ainalghaly qashan?! Kórshimizding kolledj bitirgen qyzy jyldap Koreyagha baryp júmys isteudi әdetke ainaldyrsa, Dubay men Avstraliyagha baryp laghman sozyp, palau pisirip jýrgen jigitterdi de kóptep kezdestirdik.

Múnyng ózi bayaghydaghy sayasy kýldirgide aitylatyn «bir qazaq ýiinde eki ózbek ústaytyn» zamannyng kelmeske ketkenin kórsetedi. Kezinde ózbek azamattarynyng elimizding qúrylys salasynda, qyrghyz ben tәjik azamattarynyng bazarlarda qaptap ketkeni túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «aldymen ekonomika, sosyn sayasat» taktikasynyng kemeldiligining kórinisi retinde dәriptelgen edi. Oghan naqty mysal retinde býginde isti bolyp, abaqtygha jabylghan búrynghy Mәdeniyet ministri Arystanbek Múqamәdiyúlynyng Maskeude saparda bolghanda ondaghy qonaq ýilerde qara júmys istep jýrgen qyrghyz azamatshalaryn bizding әieldermen salystyryp, kemsite pikir bildirgenin, «Nazarbaevtyng sarabdal sayasatynyng arqasynda qyzdarymyz keremet ómir sýrip jatyr» dep aitqanyn keltiruge bolady. Is jýzinde Qazaqstanda әielderding ómiri keremet pe? Keremet bolsa Nazarbaev kezinde әielderding zeynet jasyn úzartu nege qolgha alyndy? Búl bastama kýni býginge deyin nege sheshimin tappay, jappay narazylyq tudyryp keledi?!

Damyghan elderde de onday narazylyqtar bolyp jatyr dersiz. Oghan naqty dәlel retinde Fransiyada bolyp jatqan million adamdyq zeynet jasyn kóteruge qarsy ereuilderdi algha tartarsyz. Óndeu ónerkәsibi joq Qazaqstanmen әlemning aldynghy qatarly ónerkәsibi damyghan eli sanalatyn Fransiyanyng jaghdayy mýlde eki basqa.

Songhy onjyldyqtarda Amerika, Angliya, Germaniya, Fransiya, Italiya, Japoniya qatarly ekonomikasy quatty elder halqynyng qartang ýrdisi etek alghanyn Birikken últtar úiymy mәlimdep keledi. Damyghan elderdegi qarttar sanynyng kóbengi ol elderdegi ekonomikalyq sayasattyng tiyimdiliginin, azamattarynyng ómir sapasyn jogharylatu maqsattarynyng oryndalghanynyng naqty kórinisi. Demek әr azamaty ózi armandaghanday ómir sýrip jatyr degen sóz. Dýniyejýzilik banktyng boljamy boyynsha 2050 jylgha qaray jogharydaghy elderde qarttardyng ýlesi 40 payyzgha jetedi eken. Búl elderding qataryna Koreyada qosylady delinude. Damyghan elderding zeynetkerleri bizding zeynetkerler siyaqty mardymsyz tenge emes, medqamsyzdandyru, zeynetaqy jaghynan óte joghary iygilikterge ie ekeni belgili. Ýkimeti sol jenildikterdi ústap otyru ýshin ekonomikalyq sayasatty, kóshi-qon ýrdisin qayta qaraugha kýni búryn qam jasap jatyr.

Halyq sany, jastar men qarttardyng ýlesi beyjay qaraytyn mәsele emes. El ekonomikasyna, memleketting damu bolashaghyna tikeley әser etetin tolghaqty týiin. Angliyada qargha qughan qazaqtardyng әleumettik jelide jappay talqygha týsui teginnen tegin emes. Zeynet sayasatyn batystaghyday jasaymyz degenmen bizding naqty jayymyz damyghan eldermen salystyrugha kelmeytini aqiqat. Halyq sany túrghysynan aitsaq jastardyng ýlesi basym. Búl artyqshylyqty ekonomikalyq paydagha jarata almay, jastardy ishke, syrtqa sendeltip qoyy – biylikting tikeley jauapkershiligi, ýkimetting qyrsyzdyghy. Mamandar «jastardyng ýlesi basym bolsa, enbek kýsh kóp bolady, ekonomika damidy» degen jansaq úghym ekenin kesip aitady. «Atqarushy ýkimet tiyimdi ekonomikalyq sayasat qoldanyp, jastardy júmysqa ornalastyrmasa, qoghamda túraqsyzdyq oryn alady» deydi. Oghan mysal retinde kedeylikten qylmystyq jolgha, zansyz әskery úiymdargha qosylatyn Afrika jastaryn algha tartady. Bizde de 2019 jylghy halyq sanaghy kezinde jastardyng ýlesining 25 payyzdan asqany belgili bolghan edi. Arada kóp etpey «Qantar tragediyasy» oryn aldy. Býlingen dýkende qalyp ketken tozyghy jetken jazdyq krasovka talay jannyng ayanyshyn tudyrdy.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz