Orystildi qauymnyng ishinde milliondaghan qazaqtar da bar
– Jaqynda Qazaqstan halqy assambleyasynyng HH sessiyasy «Bir halyq – bir el – bir taghdyr» degen ataumen ótkeni belgili. Jiynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Assambleyanyng eng basty mindeti – elimizdegi qoghamdyq kelisim. Al últaralyq tatulyq mәselesi Assambleyanyng san qyrly qyzmetining bir parasy ghana. Qazaqstandaghy qoghamdyq kelisim, eng aldymen, qazaqtyng kelisimi ekenin myqtap este ústaghan abzal. Tatulyq pen túraqtylyq el iyesi retinde eng aldymen qazaqqa kerek! Qazaqtyng yntymaghy men birligi myqty bolmayynsha, memleketting tútastyq kelbetin saqtau mýmkin emes» dedi. Sonday-aq Elbasy «qazirgi kezende birinshi oryngha «qazaq halqynyng últtyq birlik ýderisindegi rólin nyghaytu mindeti shyghyp otyrghandyghyn» tilge tiyek etti. Biyik minberden qazaq mәselesi qayta kóterile bastady.
– Jaqynda Qazaqstan halqy assambleyasynyng HH sessiyasy «Bir halyq – bir el – bir taghdyr» degen ataumen ótkeni belgili. Jiynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Assambleyanyng eng basty mindeti – elimizdegi qoghamdyq kelisim. Al últaralyq tatulyq mәselesi Assambleyanyng san qyrly qyzmetining bir parasy ghana. Qazaqstandaghy qoghamdyq kelisim, eng aldymen, qazaqtyng kelisimi ekenin myqtap este ústaghan abzal. Tatulyq pen túraqtylyq el iyesi retinde eng aldymen qazaqqa kerek! Qazaqtyng yntymaghy men birligi myqty bolmayynsha, memleketting tútastyq kelbetin saqtau mýmkin emes» dedi. Sonday-aq Elbasy «qazirgi kezende birinshi oryngha «qazaq halqynyng últtyq birlik ýderisindegi rólin nyghaytu mindeti shyghyp otyrghandyghyn» tilge tiyek etti. Biyik minberden qazaq mәselesi qayta kóterile bastady.
– Biyik minberden qazaq mәselesi 1989 jyldan bastap kóterilip keledi. Bireuler óz pikirin jan-jaghyna qarap jaltaqtap aitsa, endi bireuler yshqyna aiqaylap aitty. Ókinishke qaray, sózden iske kóshu әli de keyinge qalyp keledi. Meninshe, Assambleyanyng basty mindeti – ghasyrlar boyy bodandyqta bolghan qazaq elining óz aldyna tu kóterip, memlekettik bolghanyna kómektesu, sol elding irgetasyn birlesip qalau boluy kerek. Qazaq memleketining – ózderining de memleketi ekendigin týsinbey jatqan diaspora ókilderine týsindiru, al әli de HHI ghasyr ýshin eskilikting sarqynshaghy bolyp tabylatyn úly orystyq, úly derjavalyq iydeologiyanyng shyrmauynan qútyla almay jýrgenderdi ornyna qoya bilu. Áriyne, memleketting ózegi bolyp otyrghan qazaqtyng ózinde birlik bolmasa, jan-jaqqa qaraghyshtap, alandap otyrghan, ashyghyn aitsaq, kópshiligi әli de bolsa kenestik zamandy ansaytyn, qazaqtyng memleket boluyn moyyndaghysy kelmeytin ózge últ ókilderining bóten jolgha týsui әbden mýmkin. Sondyqtan bolu kerek, songhy uaqytta kýn tәrtibine qazaqtyn birligin saqtap qalu mәselesi de ashyq qoyyla bastady. Onyng sebebi – qazaq últynyng ishindegi bólinis prosesining terendeui. Tilge baylanysty – «taza qazaq», «shala qazaq», «orystildi qazaq» bolyp bólinsek, diny senim jaghynan – «salafitter», «yassauiyshiler», t.b. bolyp bólinudemiz. «Bólingendi bóri jeydi» deydi qazaq...
Bizding taghy bir basty qatemiz – ózimiz ayaghymyzdan túrmay jatyp, «osy jerding iyesi biz ghoy, basqalargha qoldau kórseteyik, sýieu bolayyq» degenimiz. Kenestik psihologiyadaghy, orystyq tәrbie alghan azamattardyng kópshiligi bizding jaqsy niyetimizdi qorqaqtyq, jasqanshaqtyq, ruhy týskendik, basylyp qalghandyq dep týsindi. Bireuge demeu boluy ýshin, ózing de keudendi kóterip jýruing kerek qoy. Sondyqtan boluy kerek, kóptegen basqa últ ókilderi «qazaq memleketi» degen sózding maghynasyn týsinbegeni (týsingisi kelmegeni) bylay túrsyn, qabaqtaryn qars týiip, tyrjiya qarsy alatyn boldy.
– Osy jiynda Elbasy: «Qoghamdy tastay qatyryp, tútastyratyn faktor kerek, ol – qazaq tili bolmaq! Qazaq jeri 100-den astam etnosty biriktirdi. Áriyne, osynau barlyq etnikalyq әraluandylyq bir últqa ainaluy ýshin jaqsy «sement» kerek. Osy orayda býginde últty «sementteytin» basty faktor – memleketting tili – qazaq tili bolyp tabylady! – degendi de aitty. Sәl ary tariyhqa kóz jýgirtsek, osydan tura bir ghasyr búryn Alashorda azamattary, halyqtyng birtuar úldary Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov bastaghan aghartushy top qazaqtyng tili ýshin kýresti. Dәl sol mәsele qazir taghy aldymyzdan shyghyp otyr. Egemendigimizding bir kepili bolatyn ana tilimizding әli kýnge óz elinde ógey balanyng kýiin keshui nelikten?
– Bәri dúrys! Alayda osy sóz 1989 jyldan beri aitylyp keledi, al qazaq tili memlekettik til retinde qoghamdyq ómirding barlyq salasynda qyzmet etetin dengeyge kóterilgen joq. Ashyghyn aitu kerek, shiyrek ghasyr ótse de, basqa últ ókilderining qazaq tiline – ózderining memleketterining tiline degen kózqarasy syn kótermeydi. Slavyan tektilerdi bylay qoyghanda, týbi bir týrki halyqpyz dep jýrgen tuysqan últ ókilderining ózderi memlekettik tilding bolashaghyna senimsizdikpen qaraydy. Bir ghana mysal: 2006 jylghy derekter boyynsha, balalaryn qazaq mektebine beretin últ ókilderining aldynda qyrghyz bauyrlar keledi. Olardyng 27 payyzy balalaryn qazaq mektebine beredi. Al úighyr bauyrlardyng 7 payyzy ghana qazaq mektebine barady eken de, 57 payyzy orys mektebinde oqidy...
Bizding qoghamnyng tildik belgisine qarap ekige jarylghany da eshkimdi tanghaldyrmaydy. Bir shanyraqtyng astynda ómir sýrip jatqan orystildi qauym men qazaqtildi qauymnyng oqiytyn kitaby da, kóretin kinosy men habarlary da, әngimelerining taqyryptary da әrtýrli. Kerek deseniz, bizder әrtýrli oqighalargha týrli bagha beremiz (әsirese, Shanyraq oqighasyna, Jeltoqsangha, nemese Janaózen oqiyghasyna ekitildik ortanyng bir-birine qarama-qarsy pikir bildirgeni bәrimizdi de oilandyruy kerek.) Birtildik qauymnyng dúrys degeni ekinshisi ýshin teris degen bagha alady... Búl әraluandyq maqsat birligine alyp keledi dep eshkim de aita almaytyn bolar. Ásirese, qazaq últynyng ózekti mәselelerine, onyng sheshilu joldaryna degen orystildi qauymnyng kózqarasy syn kótermeydi. Búl tek «Lad» ne «Slavyan, orys jәne kazak úiymdarynyng asssosiasiyasy» siyaqty birdi-ekili úiymdardyng ýndeulerinen emes, qarapayym adamdarmen pikirleskende de ashyq kózge týsedi. Jer-su ataularyn ózgertip, tarihy ataularyn qaytaru mәselesinen bastap, qazaq mektepterin ashu mәselesine deyin bizding aldymyzdan týsinistik pen qoldaudyng ornyna ýnsiz, dәlelsiz, ishki qarsylyq shyghady. Áriyne, mýmkin, mening búl jeke pikirim – tym qatang bagha bolar, biraq auruyn jasyrghan...
Ayta ketu kerek, búl jerde últtyq ne últaralyq mәsele izdeuding de qajeti joq dep oilaymyn. Orystildi qauymnyng ishinde milliondaghan qazaqtar da bar. Keyde olardyng qazaq mәselesine qarsylyqtary basqa últ ókilderin jolda qaldyrady. Meninshe, orystildi qauym qazaq tarihyn, qazaq mәdeniyetin, qazaq iydeyasyn, qazaq problemasyn ózining tughan elining problemasy esebinde týsinbese, osy jaghday dәl osy qalpynda saqtalady. Al qazaq mәselesin bilu – qazaq tilin mengeruden bastalady. Demek, qazaq tilin bilu – memlekettik qyzmetke ornalasu, nemese kórshinmen týsinisu ghana emes, әleumettik, últaralyq, ishki sayasy túraqtylyqtyng da kepili.
Býgingi qoldanystaghy «Til turaly» zannyng (qostildilikti damytatyn, saqtaytyn, qoldanugha mәjbýrleytin zan!) qazirgi kýrdeli qoghamdyq ómirding súranysyna say emes ekeni belgili. Sondyqtan eng birinshi kezekte, «Memlekettik til turaly» zandy qazirgi ómirding talaptaryna say etip qabyldaytyn uaqyt jetti. Sol zanda, «El birligi» doktrinasynda kórsetilgendey, memlekettik tildi mindetteu mәselesi qoyyluy qajet. Ekinshi qadam – memlekettik balabaqshalardy, mýmkindigi bolsa, mektepterdi tolyqtay qazaq tiline kóshiru boluy shart.
– Últtyng janashyry boluy tiyis últtyq baghyttaghy qoghamdyq qozghalys-tar nemen ainalysuda? Olardyng ýni songhy kezde nege estilmeydi? Búghan qanday uәj aitasyz?
– Últtyng janashyry – sol últtyng barlyq ókilderi dep bilemin. Al últtyq baghyttaghy qoghamdyq úiymdargha keletin bolsaq, olardyng mindeti – belgili bir mәseleni kórsetip bastama kóteru (mysaly, onomastika mәselesi nemese kóshi-qon mәselesi, t.b.) jәne sol mәselege qoghamdyq kózqaras qalyptastyru. Ókinishke qaray, qazirgi últtyq úiymdar sausaqpen sanarlyq. Meninshe, bizder Jamal apay siyaqty «ayta-ayta sharshaghan» kezenge jetken siyaqtymyz. Qazaq qauymy «dúrys, әi, atannan ainalayyn» deydi de... ómirde bitpeytin kýibeng tirshilikterin jalghastyrady, al biylik «dúrys qoy, biraq asyqpayyq, bәribir kýnde jasalmaydy» dep aqyl aitady. Ziyaly qauym dep atalatyn top da bayaghy 90-jyldardaghy kýilerinen taymay, Preziydentting stiypendiyasy qashan bolar eken dep, qalghyp otyr...
Ekinshiden, qoghamdyq-sayasy qozghalystardyng kótergen mәseleleri barlyq kózi ashyq azamattargha jetti, qoldau tapty dep oilaymyn. Endigi kezek – biylikte. Olar qoldarynda bar tetikti paydalana otyryp, últtyng janyp túrghan ózekti mәselelerin sheshui shart. Áriyne, qoghamdyq-sayasy kýshter keyde, biylikti mәjbýrleu maqsatynda, poyyzdardy toqtatyp, joldardy jauyp, kóshege adamdardy da shyghara alady (olardyng barlyghyn 90-jyldary tiyimdi tәsil retinde qoldanghanbyz da), biraq 70 payyz bolghan qazaqtyng óz elinde otyryp, ózining mәselesin radikaldy tәsilderdi qoldanbay-aq sheshuge bolady dep oilaymyn.
– Qoghamda elimizdegi birqatar qalalardyng atauyn aiyrbastau jayynda әngimeler aityla bastady. Almatyny – Alma-ata, Semeydi – Abay, Óskemendi – Qonaev, Pavlodardy – Sәtbaev degen siyaqty. Búl mәsele qanshalyqty qajet?
– Birinshiden, qalalargha, eldi mekenderge adamnyng atyn beruge tolyq qarsymyn. «Últ taghdyry» dayyndaghan «Onomastika turaly» zannyng jobasyna bizder osynday bap ta engizgenbiz. Erteng sayqal sayasat ózgergende, adamgha kózqarastyng da ózgeretinin úmytpauymyz kerek. Tarihta eki-ýsh adamnyng atyn auystyryp ýlgirgen qalalar da bar. (Keshegi Úly Leninning atyn nemeremiz týgil, balalarymyz da bilmeydi...)
Ekinshiden, «Alma-atany» úsynyp jýrgender – bizding qalamyzgha 20-jyldary osy atty bergen bolishevikti (ózi – qazaq azamaty) qoldaushy kommuniyster ghana. Meninshe, Seydumanov ta, Mataev ta naghyz qaytpas kommunister boluy kerek.
Bolishevikting «Alma-ata» degen ataudy, kórshi «Áuliye-atagha» eliktep qoyghany da belgili. Soghan qaraghanda, kommunist bolsa da, ishtey qúdaygha senetin, әuliyeni syilaytyn adam boluy kerek. Qazaqta osynday núsqadaghy jer-su ataulary bar ekendigi de belgili. Aqtauda «Shopan-ata», Jambylda «Qoshqar-ata» degen jer ataulary bar. Bireuler «Almaty» qazaq tilindegi atau da, «Alma-ata» orys tilindegi atau deytin kórinedi. Búl – týsinbestikten tughan aqymaqtyq. Mataev myrza Almatygha ýsh atau beru turaly da pikir bildiripti. Meninshe, әr zattyng bir maghynasy, sol maghynagha berilgen atauy bolmaq. Eshkim de Seytqazy Mataevty orys tilinde Stanislav Matveev, al aghylshyn tilinde Skrudj Maknab dep atamaydy ghoy. Basqa elding azamattary tilderin búrmalasa da, Seytqazy deuge tyrysatyny belgili. Áriyne, bizde pikir bostandyghy bar, sondyqtan
bolishevik dinshil qazaqtyng pikirin qoldaugha әrkimning de qúqyghy bar, al maghan osy Almaty jaghady.
Ýshinshiden, Semeydi – Abay, Óskemendi – Qonaev, Pavlodardy – Sәtbaev etuge de qarsymyn. Onyng basty sebebin basynda aityp ta kettim. Meninshe, Semey de, Óskemen de qazaqshalanghan atau dep bilemin. Tek qana osyny resmy dengeyde mindetteu jetpey jatyr. Qalanyng aty bir ghana núsqamen jazyluy shart. Sondyqtan «Usti-Kamenogorsk» degen atau resmy qoldanystan tolyq alynyp tastalghany dúrys. Endi Pavlodardyng atyna keleyik. Osydan tórt jyl búryn «Últ taghdyry» osy taqyrypqa baylanysty Pavlodarda dóngelek ýstel ótkizgende de, bireuler «Kereku» núsqasyn qoldasa, endi bireuler «Ertis» degen atty úsynyp, ózara talas bolghanyna kuә boldyq. Meninshe, Petropavl men Pavlodar qalasynyng attaryn almay jatyp talasu – sol attyng ózgermey qaluyna ghana alyp keletin siyaqty! Basty maqsat – sol eki qalagha qanday at beru emes, bizding otarshyldyq kezenimizding tanbasy bolyp túrghan orys- tildi ataudy alyp tastau emes pe! Sol jerdegi halyqtyng basym kópshiligi Kereku men Qyzyljardy úsynsa, bolmas daudy quyp ne jynymyz bar?
– Ózgeshe bir súraq. Jalpy, últtyq memleket qúruda biz qay elding ýlgisin alugha tiyispiz?
– Naqty bir eldi núsqap aitu óte qiyn. Biz ózimizge say keletin barlyq tәjiriybelerdi paydalana alamyz. Maghan demokratiyalyq qúrylymdary jaqsy damyghan Europa elderi, onyng ishinde Fransiya, Germaniya, Angliya, Italiya siyaqty últtyq memleketter únaydy. Áriyne, últtyq dәstýrdi ústanudan japon eli aldyna jan salmaydy dep bilemin, al memlekettik tilding mәselesi jóninde Fransiya men Izraili memleketteri bәrimizge ýlgi bola alady.
– Últtyq iydeya dep jatamyz. «Ol bizde joq» dep te aitamyz. Nege biz últtyq iydeyany Alash azamattarynyng enbekterinen izdemeymiz?
– Men tarihshy da, sayasattanushy da emespin. Alayda Alashtyng aldyna qoyghan maqsat-mýddelerining tek bireuining ghana jýzege asqanyn ýlken ókinishpen aitqym keledi. Ol – qazaqtardyng jeke mýftiyat qúruy turaly mәsele. Al óz basym, últtyq iydeyany – qazaqtyng memleketin qúru dep týsinemin. Alash arystarynyng da armany osy. Alashtyng múralaryn zertteu songhy jyldary ghana qolgha alynghany belgili, alayda Túrsyn Júrtbaydy, Mәmbet Qoygeldinin, Dihan Qamzabekúly men Beybit Qoyshybaevtardyng zertteuleri jalpy oqyrmangha tolyq jetken joq dep oilaymyn. Osy mәsele sheshilgen uaqytta Alash azamattarynyng enbekterining memleketting bolashaghyn anyqtaytyn iydeyany jasaqtaytyny anyq.
– Mark Tvenning «tәuelsizdikke qol jetkizgen el sayasy lotereyada pildi útqanmen birdey, al pildi asyrau kerek» degen qanatty sózi bar. Bostan el atanghanymyzgha shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt bolyp qaldy. Biz qanshalyqty etek-jenimizdi jinaghan enseli el atana aldyq?
– Etek-jenimizdi jinadyq deuden aulaqpyn. Biz әli de Kenestik iydeologiyanyng jolymen jýrip kele jatqan siyaqtymyz. Tәuelsizdik alghan kýnnen bastap, Kenes odaghynyng ishinde bolghan respublikalardyng basym kópshiligi kommunistik iydeologiya men orystandyru iydeologiyasynan arylu mәselesin aldyna qoydy. Totalitarlyq jýyening әserinen qalyptasqan aurudan tolyqtay qútylmayynsha jana, últtyq iydeologiyany endire almaytyndyghyn olar jaqsy týsindi. Ángime memlekettik tu men әnúrandy, eltanbany auystyru emes, adamdardyng memleketke kózqarasyn, adam qúqyghy men erkindigine týsinigin, últtyng tariyhy men mәdeniyetine, tili men dinine kózqarasyn býtindey ózgertude bolatyn. Ókinishke qaray, bizding elimizding alghashqy qadamy – Qazaq respublikasynyng atyn «Qazaqstangha» auystyru boldy...
90-jyldardaghy Tәuelsizdik alugha baghyttalghan últ-azattyq qozghalysynyng bir qúramdas bóligi – totaliytarlyq basqaru jýiesin auystyryp, demokratiyalyq jýiege bet búru bolatyn. Sondyqtan boluy kerek, búrynghy odaqtaghy kóptegen elder kommunistik iydeologiyanyng teoriyasyn jasaushylar men ony jýzege asyrushylardy biylikten alastatugha kýsh saldy. Jana sipattaghy jana eldi búrynghy iydeologtardyng biyleui – sol iydeologiyanyng qayta tirilui bolyp tabylatyny da aidan anyq mәsele. Pribaltika elderinde kompartiyanyng basshylary barlyq memlekettik basqaru júmystarynan shygharyldy (kóp jaghdayda, azamattyq minezi bar qaysar jandardyng ózderi-aq «kompartiyanyng sara jolyn» moyyndamaytyn jýiege qyzmet isteuden bas tartty.). Búrynghy kompartiya tariyhynan ne ghylymy kommunizmnen ataq, lauazym alghan, oqytushy bolghan doktorlar «jalghan ghylymdy nasihattaghany ýshin» zang boyynsha júmystan shygharyldy. Kommunistik iydeologiyany halyqtyng sanasyna sindiru ýshin jasalynghan belgiler (eskertkishter, qala, kóshe attary) alynyp tastaldy, iydeologiyalyq maqsattaghy kino-teleónimder kórsetilmeytin boldy, t.t. Sonymen qatar Kenes ókimeti kezindegi syrtqy jәne ishki sayasy qatelikter jana túrghydan baghalandy.
Al bizde kompartiyanyng tarihynan sabaq bergen ghalymdar, bir kýnning ishinde «Qazaqstan tarihynyn» mamany, al ómir boyy Qúdaydyng joq ekendigin ghylymy týrde dәleldegen ateiyzmning bilikti ghúlamalary «Dinning tarihynan» sabaq bere bastady. Meninshe, búl jaghday qazaq tili mamanynyng kvanttyq fizikadan dәris oquynan birde kem emes. Tәuelsizdik ýshin totalitarlyq jýiege qarsy shyqqan jeltoqsandyqtargha eskertkish qoigha jaramaghan oblys basshylary, basqa elge baryp, basqynshylyq soghys jýrgizgen adamdargha (olardyng taghdyrlary ayanyshty ekendigin, Kenes iydeologiyasynyng qúrbandary ekendigin moyyndaymyn, biraq ózining elin, jerin qorghamaghan adamdargha eskertkish qong – aqylgha syimaydy) arnap oblys ortalyqtarynda eskertkishter qoya bastadyq. Osydan bes-alty jyl búryn Qazaqstan komsomoldarynyng ózderining toylaryn ashyqtan-ashyq dýrildep ótkizgenderi de osy kenestik iydeologiyanyng tolyqtay saqtalghanynyng kuәsi. Almatynyng atyn auystyru turaly mәseleni de kóterip jatyr... Biz Qazaq eli bolyp etek-jenimizdi jinap aludyng ornyna búrynghy kenestik jýiening sarqynshaghynan aryla almay jatyrmyz.
– Belgili qogham qayratkeri Amangeldi Aytaly: «Jahandanu, amerikalanu, orystanu ýrdisteri ýlken qarqynmen jýrip jatqan tústa, mәdeny ekspansiya býgin onsyz da qazaq mәdeniyetine qauip tóngizip túrghanda, últtyq túghyrymyz, tilimiz ben mәdeniyetimizden basqa tilge mәdeniyetke ótu qateri bar» deydi latyn әlipbiyine kóshuge baylanysty. Qanday uәjiniz bar?
– Orystar bizge ózining iydeologiyasyn ótkizu ýshin, әlipbiyimizdi ózgertip, ózderining jazghanyn erkin oqugha alyp keldi. Búl әlipbiyden qútylu – 20-30 jyldan keyin orystyng búqaralyq aqparat qúraldaryn bizding nemere, shóberelerimiz oqy almaytyn, týsine almaytyn jaghdaygha alyp kelse, men – riyzamyn. Áriyne, bes jyldyng ishinde tildik reforma jasalmaytyny anyq. Búl tek qana dybystardyng qabyghyn auystyru emes, songhy uaqytta qajettiligi jetken til ghylymynyng birneshe salasyn janartu, naqtylau, ashyghyn aitsaq, reformalau. Alayda óz basym, eger fonetik ghalymdardyng qolynan kelse, jalpy, týrki әlipbiyine kóshkendi qalar edim. Búl qanymyz bir týrki әlemining ruhany jaqyndasuynyng ózegi bolary dausyz. Degenmen búl mәsele tek qana «sayasy tәsil retinde kóterildi me» degen qaupim de joq emes.
– Últ «qaranghy», «qauqarsyz», «kómbis» bolsa, oghan – intelliygensiya kinәli dep jatamyz. Býgingi qoghamda ziyaly qauymnyng róli qanshalyqty aishyqty?
– Qazaqtar ýshin aty halyqqa tanymal, aqyn, jazushy, artist, sportshylardyng barlyghy – kýresker siyaqty kórinedi, solay qabyldanady. Onyng sebebi – dәstýrli qazaq ómirindegi talantty adamdardyng alatyn orny, atqaratyn róline baylanysty siyaqty. Birjan da, Jayau músa da, Baluan Sholaq pen Mahambetter óz oilaryn býkpesiz aityp, sonyng saldarynan zorlyq kórgen, sol әdiletsizdikke qarsy kýresip ketken jandar. Búl dәstýr HH ghasyrdyng basynda da saqtaldy. Qazaq oqyghandary últtyng bolashaghyn oilady. Últtyq memleket ornatu isine jandaryn sala kiristi. 30-jyldary Kenes ókimeti olardy qyryp tastasa da, 50-jyldary ziyaly qauym taghy da bas kóterdi (Esenberliyn, Bekmahanov, t.b.). Qazaq ziyalylaryn atyp, asyp tauysa almaytyndaryn bilgen kommunistik biylik osy uaqytta jana tәsilge kóshedi. Tvorchestvolyq ziyaly qauym ókilderine san týrli odaqtar qúrylyp, qonyr ýstel, qara telefon beriledi, tvorchestvolyq ýilerge demaldyryp, kitaptaryn jýzdegen myng tirajben shygharady, t.t. Búryn últy ýshin janyn beretin ziyaly qauym, baquatty ómiri ýshin aryn beretin jasqanshaq, ekijýzdi tobyrgha ainaldy. Áriyne, olardyng talanttary joghalyp ketken joq, biraq azamattyqtarynan ada boldy. Al talantqa bas iyetin qazaq halqy olardy tóbelerine kóterulerin toqtatqan joq... Jana qazaq ziyalylarynyng bet- perdesi 1986 jyly, Jeltoqsan kóterilisi kezinde kórindi dep bilemin. Eng ókinishtisi, sol uaqyttaghy últtyng úlandaryn jalmaghan oqighagha ziyaly qauym ókilderining eshqaysysy ózining ókinishin bildirmedi. Meninshe, ziyaly dep atalatyn qauymnyng ómirlik kredolary sol dengeyde qalghan siyaqty. Osydan eki jyl búryn Biybigýl Tólegenovanyng qazaq tiline qatysty is-әreketi – osyny dәleldeydi. Al jastar talant pen azamattyq kózqarastyng bir úghym emes ekenin bilip ósse bolghany.
– Últshyl bolu jaqsy ma, jaman ba?
– Qazaqtyng barlyghy – últshyl. Últshyldyq bizding qanymyzda, jýregimizding týkpirinde, miymyzdyng qyrtysynda bar. Últshyldyq – últtyng basyna, bolashaghyna qauir tóngende ghana sayasy baghyt esebinde ashyq kórinis beredi. Últyna qyzmet etu – sóz joq, qasiyetti enbek.
– Ángimenizge raqmet.
Abai.kz