-          Qadirmendi mýfty hazret! Áueli Sizdi redaksiyamyzdyn, qalyng oqyr­man­da­rymyzdyng atynan jauapker­shiligi mol jana qyzmetinizben qúttyq­taymyz. Kez kelgen mekemening basshysy auyssa, sol salada ózge­rister bayqalady, reformalar jasalyp, tyng jobalar jýzege asady, kadrlyq auys-týiister ornaydy. Osy rette jana Bas mýftiyding júmys josparyn bilgimiz keledi.

-          Qadirmendi mýfty hazret! Áueli Sizdi redaksiyamyzdyn, qalyng oqyr­man­da­rymyzdyng atynan jauapker­shiligi mol jana qyzmetinizben qúttyq­taymyz. Kez kelgen mekemening basshysy auyssa, sol salada ózge­rister bayqalady, reformalar jasalyp, tyng jobalar jýzege asady, kadrlyq auys-týiister ornaydy. Osy rette jana Bas mýftiyding júmys josparyn bilgimiz keledi.

-           Biys­millә­hir rahmaniyr-rahiym! Býkil ma­daq ghalamdardyng jalghyz iyesi Al­lagha tәn. Barsha jaratylystardyng eng qayyrlysy Múhammedke (s.gh.s.), onyng әuletine, sahabalaryna jәne Qiyamet ký­nine deyin onyng izimen jýrgenderge Al­lanyng iygiligi men sәlemi bolsyn! Bar­sha­nyzgha belgili, 2013 jyldyng 19 aq­pa­nynda Qazaqstan músyl­mandarynyng Astanada ótken VII qú­ryl­tayynan keyin Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Diny basqarmanyng ókil imamdarymen kezdesu ótkizdi. Memleket Basshysy kezdesude islam dini hal­qymyzdyng san ghasyrdan beri ruhany qúndylyghy bolyp sanalatynyn aityp, elimizdegi dinimizding dúrys baghytta damuy din mamandaryna baylanysty ekenine basa nazar audardy jәne asyl dinimiz islamnyng qyzmetkerleri retinde bizderge senim artty. Elbasy imamdardyng qoghamdaghy orny men ja­uapkershiligi jayly oilaryn jetkizdi. Sonymen qatar el birligi men músyl­man­dardyng auyzbir­shiligin nyghay­tuda din qyzmetkerlerining rólin airyqsha atap ótti. Preziydent Diny basqarma men mem­lekettik organdar arasyndaghy ruha­ni-aghartushylyq, sonday-aq, әleumettik sala­daghy yntymaqtastyqty nyghayta týsuge jete kónil bólu qajettigine toqtaldy. Bý­ginde әrtýrli diny aghymdar payda bolgha­nyn, meshit qyzmetshileri týrli teris aghymdardyng qanday ekenin, al islamdaghy dәstýrli baghyttyng qaysy ekenin týsin­diru ýshin halyqpen, әsirese, jastarmen jú­mys jýrgize biluleri kerek ekenin aitty. Memleket Basshysy din qayratkerlerine, imamdargha bylay dedi: «Elimizdegi dәs­týrli islamnyng birden-bir moyyndalghan qúrylymy – Qazaqstan músylmandary Diny basqarmasy. Diny qatynastardy retteytin jaqynda qa­byldanghan Zanda memleket halqymyz­dyng ruhany ómirinde islamnyng hanafy baghytynyng orny men rólin moyyndaytyny atap kórsetildi. Búl – óte dúrys. Qazaqstan – zayyrly memleket. Sondyqtan bizding din salasyndaghy sayasatymyz kon­fessiyaaralyq tatulyq pen taghattylyqty nyghaytugha baghyttalghan. Bizde diny senim bostandyghyna Konstitusiya kepildik beredi. Diny basqarma ókil­deri tek din salasynda ghana emes, ózge salalarda da óz bilim-bilikterin arttyrugha tiyis».
Osyghan oray, elimizding barlyq imam-moldalaryna sharighat shenberinde, elimizding qoldanystaghy zannamalary men elimizding din salasyndaghy sayasaty negizinde birqatar is-sharalardy jýzege asyrugha pәrmen berdim.
Taratyp aitsaq, birinshiden, Diny basqarmany músylmandardy biriktirushi ortalyqqa ainaldyru. Halqymyzdy ortaq ruhany qúndylyqtar men maqsattargha qol jetkizude mýftiyat tóniregine toptasugha úiytqy boludy kózdep otyrmyz.
«Tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi. Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi», – dep dana halqymyz tekke aitpaghan. Osynau almaghayyp zamanda músylmandardyng basyn biriktirip, el iygiligi men birligi sekildi ortaq maqsattargha júmyldyru basty nazarda bolmaq. Rasynda da, jeri ken, al sany az qazaq halqyna auyzbirshilik kerek. Ol ýshin birigip is jasauymyz qajet. Úly Jaratushymyz Qasiyetti Qúranda: «...Jaq­sylyqqa, taqualyqqa jәrdem­de­sin­der. Kýnәgha jәne dúshpandyqqa jәrdem­des­pen­der. Alladan qorqyndar! Kýdiksiz Alla­nyng azaby qatty» («Mәida» sýresi, 2-ayat) degen. Al alashtyng ardaqty aza­mattarynyng biri – Álihan Bókeyhanov: «Qazaq balasy birigip, tize qosyp is qylsa – halyqtyq maq­sat sonda oryndalady», – degen sózi bar. Ekinshiden, QMDB men onyng aimaq­tardaghy ókil imamdary memlekettik mekemeler men ruhani-aghartushylyq jәne әleumettik saladaghy yntymaqtastyqty nyghayta týsuge jiti kónil bólip, naqty is-sharalardy jýzege asyrady. Ýshinshiden, ónirdegi diny ahualgha kýndelikti monitoring jasap, teris aghymdardyng әreketi bayqalghan jaghdayda shúghyl týrde qajetti sharalar qoldanu jaghyn qarastyryp jatyrmyz. Osy baghytta meshit qyzmetker­lerine islamdaghy dәstýrli baghyttyng qaysy ekenin, teris aghymdardyng erekshe­likteri men týr-sipaty qanday bolatynyn dúrys týsindiru ýshin halyqpen, әsirese jastarmen júmys jýrgizudi, uaghyz-na­sihatty kýsheytuge tapsyrma berdim. Tór­tinshiden, Diny basqarma sharighat zandary ayasynda qoghamdaghy ózekti mәse­lelerge qa­tysty pәtualar shygharady. Qazir QMDB pә­tualary basylymdarda jariyalanyp jatyr. Besinshiden, elimizdegi diny qa­ty­nastardy retteytin janadan qabyldan­ghan zanda memleket halqymyzdyng ruhany ómi­rinde islamnyng hanafy baghytynyng orny men rólin moyyndaytyny atap kórsetildi. Sondyqtan, bizding baghytymyz – dәstýrli Ábu Hanifa maz­haby men Maturidy aqidasyn berik ús­tanu jәne ony nasihattau bolyp qala beredi. Sonymen qatar, meshit jamaghatyn músylman­dardyng auyzbirligi men elimizding yntyma­ghyn nyghayta týsu ýshin dәstýrli hanafy maz­habyn ústanugha ýndeymiz. Altynshydan, qoghamdaghy baghytymyz – konfes­siya­aralyq tatulyq pen taghattylyqty ny­ghaytu, ózge diny birlestiktermen birlese otyryp ózara týsinistik jәne diny tózim­dilik dәs­týrlerin kýsheytu. Osynday jú­mystardy odan әri jýieli týrde jalghas­tyra ber­mekpiz. Jetinshiden, imamdardyng din salasyndaghy bilimi men biliktiligin arttyryp qana qoymay, basqa da salalarda kóshbasshylyq dәrejege jetkizudi kózdep otyrmyz. Mәselen, industriya iygilikteri men damyghan jana tehnologiyalardy islam nasihaty ýshin paydalanu qajettiligi tuyndap otyr. Osyghan baylanysty birqatar júmystardy jýrgizu josparymyzda bar.

- Imam degennen shyghady, din kadr­larynyng bilimi men biligin arttyru barysy qalay bolmaq? Shymkent qala­syndaghy imam-moldalardyng attes­ta­siyadan ótip jatqanynan habardarmyz. Búl is-shara basqa da oblystarda jýzege asa ma?
- Mýf­tiylik qyzmetke kiriskeli mým­kindiginshe ózimizding din kadrlarymyzdyng sapasyn arttyru maqsatynda birqatar is-sha­ralardy jýzege asyrudy kýn tәrtibine qoyyp otyrmyz. Ol da ýlken dayyndyqty, uaqytty kerek etetini belgili. Biraq búl isti janghyrta beru kerek. Óitkeni, qazir zaman talaby basqa. Býgingi qoghamgha sauatty, isker, úiymdastyrushylyq qabileti kýshti imam-moldalar qajet. Býginde imamdardy birneshe talap boyynsha, mәselen, diny sauatyn, diny aghymdar turaly bilimin, arab tilin mengeru dengeyin anyqtaugha, óziniz aitqanday, QMDB Saraptau komissiyasy óz júmysyna kiristi. Búl shara basqa da aimaqtarda jýzege asady. Ár mәsele­ni sheshuding kezeni men jýiesi bolady. Tipti, memlekettik manyzy bar strategiya­lyq baghdarlamalardy oryndau birneshe jyl­gha josparlanady. Búl – әlemdik tәjiriybede bar ýrdis. Din kadrlarynyng sany men sapasyn, bilimi men biligin arttyrudy, olardy qayta attestasiyadan ótkizu mәselesin satylap sheshemiz.
- Sizderde din qyzmetkerlerining biliktiligin arttyru ýshin olardy shetel­derge jiberu nemese sheteldik mamandarmen tәjiriybe almasu dәstýri bar ma?
- Diny bas­qarma osyghan deyin birqatar shetel­dik oqu oryndary men diny basqar­malar­men kelisimshart jasasqan. Sol kelisimshart­tar negizinde Mysyr elindegi Ál-Ázhar uniyversiytetinen, Pәkistan elining Islamabad qalasyndaghy «Daghua» akademiyasynan birneshe imamdarymyz mashyqtanyp qaytty. Al Týrkiya Din isteri basqarmasy­na qarasty din mamandarynyng bilimin jetildiru kursyna jyl sayyn 25 imam 2 ailyq kursqa joldanyp otyrady.
- Egemendigimizdi alyp, etek-jeni­mizdi jighan jyldary din salasyndaghy kýrdeli mәselelerding biri – diny aghym­dardyng alshang basyp, músylmandar arasyna iritki salyp, jikke bólui barshamyzdy alandatty. Búl ózekti mәsele әli kýnge deyin qylang berip keledi. Qazaqstan músylmandary Diny bas­qarmasy búl mәseleni qalay sheshpek? Jana Bas mýfty búghan ne deydi?
- Ege­men­digimizdi alyp, enseni tiktegen Tә­uelsizdik jyldary Kenes kezinde qúlaugha shaq qal­ghan ruhany qúndylyq­tarymyzben qay­ta qauyshtyq. Tәuelsizdik tuy jel­bire­gen 1991 jyly elimizde sanauly meshitter bolsa, býginde onyng qatary kóbeydi. Alla­gha shýkir, búrynghy meshittegi birdi-ekili qariyalardyng qatary jastarmen tolyqty. Alayda ruhaniyatqa, imangha, dinge shó­lirkegen halqymyz, jastarymyz diny bilim alugha bet alghanymen, keybir bauyrlarymyz ózge dinning arbauynda ketti. Ol bauyrlarymyzdy da jón-josyqsyz kinәlau orynsyz dep sanaymyn. Óitkeni, adam balasy adasamyn dep adaspaydy, bilmestikpen búl qadamgha baryp qoyady. Bilimsiz jasalghan qúlshylyq – tamyrsyz talmen ten. Tamyry tereng bolmaghan taldy jel shayqap, onay qúlatady. Sol sekildi, dindi bilimmen tanymaudyng týbi – qasiret. Bilimsizdik – býlikke, býlik – bólinuge әkep soghady. Al Alla taghala Qasiyetti Qúranda: «Týp-týgel Allanyng jibinen (dininen) bekem ústandar da, bólinbender», – degen («Ály Imran» sýresi, 103-ayat). «Birindi qazaq, biring dos, kórmeseng isting bәri bos!» dep dana Abay aitqanday, bizge birigip el iygiligi ýshin bir atanyng balasynday әreket etu kerek. «Júmyla kótergen jýk jenil». Últqa, tilge, dinge bólinudi dinimiz qúp­tamaydy. Adam balasy dinge jýrek qa­lauy­men keledi. Din – nәzik mәsele. Dindi nasihattauda asyra siltep, asyghystyq jasaugha bolmaydy. «Músylman bolu әste-әste, kәpir bolu bir pәste» dep beker aityl­maghan. Úrda-jyq minez din qyzmet­kerine tәn emes. Eger biz jamaghatty birik­tirudin, mýftiyattyng tóniregine toptas­tyrudyng ornyna, kerisinshe, olardy «sen ondaysyn, sen múndaysyn» dep jikke bóletin bolsaq, onda búl isimiz izgi maqsat­tarymyzgha kedergi keltirmek.

- Demek, diny aghymdardyng yqpa­lyn­da jýrgen jastargha kórkem nasihat aitu arqyly olardy rayynan qay­tarugha bolady ghoy?

- Niyet etip kirisken is – jemisti bolady dep oilaymyn. Bir-birimizdi bolmashy dýniyelik maqsattar ýshin kýndemey, el iygiligi ýshin birigip tirlik etuding kýni tudy. Ishten irisek, isimiz algha baspaydy. Osynday al­maghayyp zamanda býlikke emes, birlikke úmtylghanymyz abzal. «Degenmen «men músylman» is bitpeydi, Búl kýnde júrttyng kóbi din kýtpeydi...», – dep Mir­jaqyp Dulatúly beker aitpaghan. Bilimdi aludyng qúraly kóp. Mysaly, meshitterdegi diny sauat ashu kurstaryna qatysu, kitap, gazet-jurnal oqu, uaghyz-nasihat tyndau. Bas mýfty qyzmetine kiriskeli meshit ja­maghaty men jalpy halyq arasynda nasihat júmystaryn kýsheytuge tapsyrma berdim. Sebebi, biz diny aghartu men tý­sindiru júmystaryn jandandyrmayynsha, dittegen maqsaty­myzgha jete almaymyz. Osy rette myna bir mәseleni aitqym keledi. Diny basqarma – jazalaushy organ emes. Bizding kózdegenimiz – kórkem nasihat arqyly búrys týsinikte jýrgenderding jýregin jibitu, qatesin keshirip, danalyq jolmen qazaq jerinde dәstýrge ainalghan Hanafy mәzhabyn ústanugha shaqyru. Sebebi, Alla Taghala Qasiyetti Qúranda dindi kórkem týrde danalyqpen jetkizudi búiyrghan.
- Mýfty hazret! Kórkem týrde pi­kir talastyru qajettigin aityp qaldynyz. Sizden súrayyn degenim – osy keyde internet basylymdarda mýftiyat turaly, onyng júmysy jayly syn atyn jamylyp, ósek-ayandar da aitylyp qalaty­nyn bilemiz. Osy imandylyqqa jata ma?
- IYә, bý­gingi tanda kim kóringen óz betinshe sayt ashyp, ghaybat, ótirik jala jabugha jol bere bastaghany ras. Qaptaghan sayttar­dyng key­birining jeke túlghagha, otbasyna, memle­ketke, tipti әlemge de keri әseri tiyip jatady. Teris pighyldy sayttar bizding elde de bar. Eger sol sayttar býgingi ja­handanu zamanynda jastardyng kóbi ghalam­tordy paydalanatynyn eskerip, olardy jaqsy jaqqa tәrbiyelep jatsa, qanday ghaniybet bolar edi?! Elding birligin, tynysh­tyghyn saqtap qalu jolynda kýresse, sa­uapty is emes pe? Ókinishke qaray, bireuding artynan sóz aityp, kemshi­ligin qazbalap, aiybyn ashyp, el kózinshe jariyalap jatsa, múnday sayttardyng barynan joghy... Bi­reudi na­qaqtan-naqaq qaralau sharighat túrghysynan ýlken kýnә. «Adam bilmegen nәrsesine dúshpan» dep oryndy aitylghan sóz bar. Olay bolsa, bir nәrseni aitarda onyng da Alla aldynda súrauy bar ekenin oilanghan dúrys. Bireudi jaqsy tanyp, bilmey jatyp, syrtynan ghaybat aitu ýlken kýnә. Islam dini jeke adam qúqy­ghyna erekshe mәn bergendikten, onyng ar-namysyn qorghaugha basty nazar audarghan. Ar-namys ‒ jeke túlgha kisiligining negizgi tiregi. Al, ghaybattau – jeke adam qúqyna qol súqqanmen birdey. Sondyqtan da býkil bolmys ishinen adam balasyn halifa (ókil) etip tandaghan Alla taghala músylmandardyng tilin dostyq pen bauyrmalshyldyqty, adamy jaqsy qaty­nastardy búzatyn pәleket ghaybattan saqtau ýshin Qúranda: «Bir-birlerindi ghaybattamandar. Sen­derding aralarynnan bireu ólgen bauy­rynyng etin jegendi únata ma? Áne, búdan tiksindinder. Olay bolsa, Alladan qorqyn­dar...» («Hújúrat» sýresi, 12-ayat) deu arqyly onyng qanshalyqty jiyir­ke­nishti kýnә ekenin bir-aq ayatta bayan etken.
- Qoghamda diny kiyim kii mәdeniyeti­ne qatysty alandaushylyq bar. Solardyng biri – hidjab...
- Oiy­nyzdy týsindim. Barlyq әiel balasy úyatty sanalghan әuretti jerlerin kiyimimen ja­uyp, bógde er kisilerge kór­setpey jýruding sharighattaghy ýkimi – paryz. Qúrannyng «Núr» sýresindegi 31-ayatta: «Mýmin әiel­derge de ait: «Bógde kózderden saqtasyn. Ári úyatty jerlerin (zinadan) qorghasyn. Sonday-aq zeynetterin kór­setpesin. Biraq olardyng (beti, qol-ayaqtary) ózdiginen kóringenderi basqa. Jәne oramaldaryn omyraularyna týsirsin. Zeynetterin kórsetpesin...», – delingen. Osy ayattaghy «bihumurihinnә ghalә juyuubihinnә» degen sózding maghynasy mynaday: «oramal­daryn kókirekterining ýstine týsirsin». Búl ayatta «hidjab» degen sóz joq. Sondyq­tan «hidjab» demey-aq, ózimizding sózimiz­ben, bay tildik qorymyzdaghy ataularmen ai­typ ýirengenimiz jón. Áyelderding basy­na jaulyq tartyp, әuret jerlerin bógde adamdardan jasyryp, úzyn kiyim kiii – Alla taghalanyng búiryghy. Qazaq jerining әr ónirine tәn qyzdardyng sәukelesi men әiel kiymeshegi bolghan. Tipti, әielderding jas erekshelikterine de baylanysty kiymeshek ýlgileri tigilgen. Býgingi tanda da Qúran ólshemderin eskere otyryp, zaman talabyna say әrtýrli últtyq oramaldardyng ýl­gi­lerin tigip kiige bolady. Oghan sha­riy­gha­tymyz rúqsat etedi. Qazaq halqynyng qyz-ke­linshekterge arnalghan býkil kiyimde­rining bәrine ortaq bir ereksheligi bar. Ol – adamnyng dene bitimin qymtap jauyp túratyndyghynda. Búl jaghynan alghanda, qazaq kiyimderining kópshiligi qasiyet­ti dini­mizding talaptaryna say keledi deuge tolyq negiz bar. Qolymyzdaghy derekter dәl osynday qorytyndy jasaugha mýmkindik beredi. Tamyry terende jatqan últtyq sәn óne­rimizde sәukelening shariy­ghatqa tolyq say keletin týrleri kóp. Kiymeshekting de san týri tigilip, әsem ong-órnektermen bezen­dirilip kiyilgen. Mәselen, sәukele, bórik, kiymeshek, qarqara, jaulyq, kýndik, jelek, shәli, qasaba, shylauysh syndy bas kiyim­derdi ataugha bolady. Ata-babalarymyz óz mәdeniyetine, әdet-ghúrpyna, diline say etip әlginde aitylghan­day nebir әsem kiyim ýl­gilerin jasap shygharghan. Olardyng sharighat qaghidalaryna qayshy kelmeuin basty nazarda ústaghan. Demek, qazaq ghúrpynda әiel kisi bas kiyimsiz, jalanbas jýrmegen.
Osy tústa basyn ashyp ketetin bir mә­sele, qap-qara týsti matadan tigilgen jәne tek kózdi ghana ashyq qaldyratyn pәrenje kii sharighatymyzda paryz emes. Qanday týsti qa­lasa da, qanday sәn ýlgisin tandasa da, kiyi­mine nendey naqyshtar men oy-órnekter salamyn dese de, músylman qyz-kelinshek­terding óz erkinde. Tek sha­righat talaptarynan shalys ketpese bolgha­ny. Qúranda paryz etilgen kiyim ýlgisi «qara, jasyl týsti bolsyn» degen sekildi naqty әri qatang forma kór­setilmegen.

- Jastar mәselesin qozghaghanda, qarakóz qaryndastarymyzdyng qoldan týsik jasatuy janymyzgha batady... 

- IYә, ol bә­rimizding jýregimizdi auyrtady. Býgingi boyjetken – ertengi ana. Arularymyz neke­siz bala kóterip qalumen qatar, qúrsa­ghynda­ghy sәbiydi qysylmay, qymtyrylmay alyp tastauda. Ókinishtisi, bir kýndik qyzyq ýshin bý­kil ghúmyryn qor qylyp, kýnәgha baratyndar barshylyq. Múnday últ tragediyasynan qa­lay aiyghugha bolady? Búl tústa últtyq tәrbiye­ning róli zor. 
Biz býginde jasandy týsikten aryludyng ghana emes, oghan aparmaudyng da joldaryn qarastyrghanymyz abzal. Ol ýshin, eng aldymen jastardyng boyyna ruhany tәrbiyening dәnin egip, imandylyq pen ibalylyqqa tәrbiyeleuge mindettimiz. Jasandy týsik jasatqannan búryn nekesiz... qatynasqa barudyng ózi – auyr kýnә. Elimizde jylyna 400 myngha juyq sәby dýniyege kelse, 200 mynnan astam týsik jasatylady degen derek bar. Tipti 12 jastaghy mektep oqushysynyng da boyyna bitip qalghan sәbiydi aldyryp tas­taghanyn estip, jýregimiz auyrghan. Týsik jasatu – adam óltirgenmen para-par. Qasiyetti Qúranda «Bireuding janyn qimandar, bir adamdy óltiruding kýnәsi – barlyq adamdy óltirumen ten, qiyamet kýni kýnәsiz óltirilgen balalardyng esebi súral­ghanda...» degen ayattar bar. Rasynda da, býginde býkil әlem «jasandy týsik» deytin ýlken qasiretten qútyla almay otyr. Ananyng ómi­rin saqtap qalu ýshin jasalatyn týsikting orny bólek. Imanyna berik bolghan babalary­myzdyng kezinde qazaq dalasynda «týsik» degen týsinik bolmaghanyna tarih kuә. Tipti, týsik jasatu týsimizge de kirmegen edi...

- Dúrys aitasyz. Onsyz da at tóbelin­dey-aq az qazaqpyz. Júby jaraspay, ajyrasyp ketetinder de az emes. Búl – qogham­daghy ózekti mәselelerding biri. Asylynda Payghambarymyz (s.gh.s.) ýmbetterine: «Neke qidyryp ýileninder, perzentti bolyp kóbeyinder. Áriyne, men sen­derding kóptik­terindi qiyamet kýni basqa ýmbetterding aldynda maqtanysh etemin» degen emes pe?

- Dúrys ai­tasyz. Islam eshqashan adam taghdyrymen oin­audy qúptamaydy. Sodan bolar, bú­ryn­dary qazaq kelinderining sanasynda kórpe-tósegin jinap, tórkinine ketu deytin oy mýldem bolmaytyn. Bosagha attaghan kýnnen bas­tap ómirining sonyna deyin sol shanyraq­tyng týtinin týtetip, otyn óshirmeytin. «Otan – otbasynan bastalady» demey me qazaq. Al sol otbasynyng dingegi – din men dil, últtyq óre men ruh. Alayda, ókinishke qaray, qazirgi qazaq otbasylarynda onday qasiyetter azayyp barady. Dinimiz ajyrasugha rúqsat bergen. Alayda búl – Alla taghalagha eng únamaytyn she­shim ekenin úmytpauymyz kerek. Jaratushy IYemiz Qúran Kәrimde meylinshe әie­linmen tatu bolugha shaqyryp: «Áyelderinmen jaqsy qarym-qatynasta bolyndar. Eger olardy jek kóretin bolsandar (úmytpandar), Alla sender únatpaghan nәrsege kóp jaqsylyq jazghan boluy da mýmkin», – deydi («Nisa» sýresi, 19-ayat). Sonymen qatar: «Eger ol әiel­der senderge moyynsynyp jatsa, (ajy­rasugha) syltau izdemender. Kýmәnsiz Alla Joghary mәrtebeli әri Úly», – dep («Nisa» sýresi, 34-ayat) qúldaryna asyghystyq jasamay, ajyrasudyng aldyn alu kerektigin eskertedi. Sondyqtan Alla taghala pendele­rine bas salyp talaqqa jýginbey, aldyn alu joldaryn kórsetti. Bayaghyda analarymyz ózining ýkilegen qyzyn «erteng sen bir әuletting kelini bolasyn» dep tәrbiyeleytin edi ghoy. «Kelinim saghan aitam, qyzym sen tynda» dey otyryp, bolashaq ómirding sabaqtaryn qúla­ghyna qúyatyn. Qyzgha qyryq ýiden tyiym salatyn. Al qazirgi bizding ýlken qateligimiz – qyz bala tәrbiyesin qoldan jiberip algha­nymyz bolsa kerek. Mine, sol tәrbiyege kónil bólmeushilikting sony úrys-keris, janjalgha, tipti ajyrasugha alyp barady. 
Islam erli-zayyptylardyng óz mindette­rin tolyqtay kórsetip bergen. Tek sony orynday bilu kerek. Payghambarymyz (s.gh.s.): «Senderding eng izgilering – әielderinmen jaq­sy qarym-qatynasta bolghandaryn», – degen. Áyel – anamyz. Óz anamyzdy qalay qúr­mettesek, júbayymyzgha da solay qarauy­myz qajet. Alla Elshisi: «Jәnnat analardyng ayaghynyng astynda», – degen. Áyel men bala-shagha – er kisige berilgen Allanyng amanaty. Amanatqa qiyanat jasasaq, Jaratushy aldynda aqyret kýni qalay jauap bermekpiz?

- Ángime otbasydan shyghyp ketti. Osy orayda sizge qoyayyn degen taghy bir saual – qarakóz qaryndastarymyzdyng shetel azamattaryna túrmysqa shyghuyna qalay qa­raysyz? Dinimiz búghan ne deydi?

- Bolma­shy dýniyeler ýshin ajyrasudyng zardaptaryn ai­typ jatyrmyz. Ókinishtisi, salt-dәstýri, tanym-týsinigi, dini men dili bir bola túra qazaq jastarynyng júby jaraspay, talaq berip jatatynyn sózimizde aittyq. Bir jatyrdan shyqsa da, biraq keng dýniyege syimay, arazdasyp jýrgen jandar joq emes. Endi óziniz oilanyp kóriniz, tili, dili, dini, mә­deniyeti, týsinigi bir-birine úqsa­maytyn adamdar qalaysha til tabyspaq? Keybir qazaq qyzdarynyng sheteldik azamatpen túrmys qúryp, tipti múnyng sony ólim-jitimge әkep soghyp jatqanyn kórip jýrmiz. Sharighatymyz músylman qyz balanyng mú­syl­mangha ghana túrmysqa shyghuyn búiyrghan. Degenmen sheteldiktermen otau qúru, әsirese, qyzdyng ata-anasyna auyr tiyedi. Sondyqtan ata-ana retinde qyzdarymyzdyng shetel asuyn qol­damaymyn. Islam músylman qyz bala­lar­dyng ózge din ókilderine túrmysqa shy­ghuyna qar­sy. Áriyne, búl mәselede Allanyng danaly­ghy sheksiz. Óitkeni, asyl dinimizde otbasy­­nyn, onyng ishinde bala tәrbiyesining manyzy zor. Barlyq bala músylman bolyp tuylady. Biraq ósken ortasy, ata-anasy onyng Allagha degen senimi men tәrbiyesine tikeley әser etedi...  

-Juyrda qajylyq mәselesi boyynsha Saud Arabiyasynda bolyp qayttynyz. On­da qajylyqqa qatysty qanday mәse­leler sóz boldy. Taratyp aityp berseniz.  

- Saud Arabiyasy Korolidigining Qajylyq ministri Ban­dar bin Múhammed Hajardyng shaqyruy­men QMDB delegasiyasy Mekke qala­synda boldy. Qajylyq ministrligining ókili Hatim bin Hasan Qadidyng qabyldauyn­da boldym. Kezdesude byltyrghy qajylyqty qory­tyndylap, aldaghy qajylyqty úiym­das­ty­ru mәselelerin talqyladyq. Týrkiya, Europa, Avstraliya, Amerika qajylaryn tasymaldau departamentining diyrektory Tariq Ben Múhammed Abdulla Ankavy myrzamen kez­destim. Kezdesu barysynda myna mәse­leler­di qozghap, naqty úsynystar bildirdim. Olar – Qazaqstan qajylary bir maktapqa tirkelse, Mina, Muzdalifa jәne Arafatta Qazaqstan qajylary bir jerge shoghyrlan­dyrylsa, Mina jazyghynda Qazaqstan qajy­laryna berilgen shatyrlar Mina jazyghy sheka­rasynyng ishinen bólinse, Jidda әue­jayynda Qazaqstan qajylyq missiyasyna qazaq­standyq qajylardy qabyldau ýshin arnayy oryn bólu, Muzdalifada Qazaqstan qa­jylaryna negizgi jol jiyeginen oryn beru jәne Qazaqstan qajylary tirkelgen mak­tapqa óz betimen jeke-dara barghan qajylar tirkel­mese dep oiymdy aittym. Óitkeni, búghan deyin firmalardyng birneshe sektor­largha shashy­ranqy ornalasuynan olargha kýndelikti baqylau jasau da, dәrigerlik kómek kórsetu de birshama qiyndyq tughyzdy. Búghan salalyq departament basshysy týsi­nistik tanytyp, ótinishti aldaghy kezde eskeruge sóz berdi.

- Sonymen biyl qansha otandasymyz qajylyq paryzyn ótey alady?

-Saud Ara­biyasynyng Qajylyq ministr­ligi 2013 jylgha Qazaqstan ýshin 5500 kvota bóle otyryp, ony tiyimdi paydalanugha jәne kórsetilgen sandy oidaghyday oryndaugha tilek­testik bildirdi. Sonday-aq, biylghy jy­ly da Qa­zaqstan qajylyq missiyasy býkil is-sharany óz dengeyinde dúrys úiymdasty­rady dep senim artty. Biz búl senimdi aqtaugha da­yynbyz. 

-Qúdaygha shýkir, elimizde jyl sayyn qajylyq paryzyn óteushiler sany kó­beyip keledi. Alayda aramyzda «men qa­jylyqqa 10-15 ret baryp kelgen adammyn» dep

 –Qajylyq­ty shamasy keletin әrbir músylman adam­nyng oryndauy mindet. Al endi úly sapargha maqtanysh ýshin jyl sayyn qayta-qayta barudyng qajeti joq. Qajylyq ghúmyrda bir ret oryndaluy paryz. Ózgesi – nәpil. Qar­jysy bar bauyrlarymyzdyng múq­taj jandargha sadaqa etip ýlestirui ózine de, qoghamgha da paydaly bolmaq. Sonday-aq, ja­qyndarynyn, kórshilerining ne tuysqan­darynyng arasynda qarajatqa asa zәru jandargha kómek qolyn sozu – jyl sayyn qa­jylyqqa, umragha barudan ab­zalyraq. Atam qazaq: «Bireu tonyp, bireu toyyp sekiredi» deydi. Qoghamda kómekke múqtaj jandar az emes. Sol qarajat, bәlkim ómiri qyl ýstinde túrghan syrqattyng dertine em, jyldap bas­panagha qoly jetpey jýrgen kópbalaly otbasynyng әleumettik mәselelerin sheshuge sebepker boluy mýmkin. Óz elindegi múqtaj jan­dargha qolúshyn sozyp, moynyndaghy min­detin ótemey, nәpil qúlshylyqpen ainalysu sharighatqa say kelmeytin amal. Sóz joq qajy­­lyq – úlyq sapar. Búl jolda tabandy­lyq pen tózimdilik qajet. Ol ózgeler oilaytynday, qasiyetti jerdi aralap, sayahat jasap qaytu emes. Qasiyetti jerden oralghannan keyin «men qa­jymyn» dep maqtan etui de dúrys emes. Ári-beriden song kimning qajylyghy qabyl bolghanyn tek bir Alla ghana biledi. 

- Sizben kelisemin. Bir bayqaghanym, key­bir adamdar qajylyqqa baryp kelse de, búrynghy әdetine salyp, sharighatqa tompaq keletin is-әreketterge boy aldyrady. Adam­nyng jan-dýniyesin ózgertude qajylyqtyng róli qanday?

- Qajy­lyq – Islam dinindegi eng manyzdy qúlshylyq­tyng biri. Músylmandar arasyn­daghy imany ba­uyrmashyldyqty nyghaytyp, bәri de bir dene tәrizdi ekendigin ýiretedi. Qajylyq­tyng әrtýrli rәsimderin oryndau barysynda bir-birin tanymaytyn músyl­mandar etene ara­lasyp, qarym-qatynastary artady. Ruha­ny kýsh jinap, ishki jan dýniyesi izgilikke to­lyp keledi. Endigi ómirin janadan bastaugha bel buyp, salihaly ómirge qadam basady. Sebe­bi, Payghamba­rymyzdyng (s.gh.s.): «Kimde-kim qajylyqta arsyzdyq pen ja­mandyqqa boy aldyrmasa, (eline) anasynan janadan tuylghanday bolyp oralady» degen hadiysin basshylyqqa alady. Qajylyqta zor yqylasy men tәubesi, talmay jasaghan dúghasy arqyly barlyq kýnәsi keshirilip, ómirin taza paraq­pen bastaghan adam ony qayta kirletip almaugha tyrysyp, sharighatqa tompaq keletin әreketke әste barmaydy. Al endi qoghamda siz aitqan sipattaghy bauyrlarymyz kezdesip jatsa, búl olardyng imannyng dәmin sezinbey jatqan­dyghynan. Eger olardyng týzeluin qa­lasaq, Allagha dúgha eteyik. Bizding janashyr­lyghymyz sol bolsyn. Áytpese, adamnyng kemshiligin izdeu onay, al týzetu qiyn. Eng bastysy, aldymen ózimizdi jónge salayyq. Kórkem minezdi qalyptastyrudy ózgeden emes, ózimizden bastaghanymyz abzal. Dana Abay atamyz ólen-jyrynda:
«Boydaghy mindi sanasam,
Tau-tasynan kem emes.
Jýregimdi bayqasam,
IYnedeyin taza emes», – deydi emes pe?

- Mýftiyatta is-qaghazdar tek mem­lekettik tilde jýrgiziledi degendi estigen­biz. Tipti, Diny basqarmagha shetelden keletin resmy hattar da qazaq tilinde jazylady eken.

- Ol ras. Mýftiyat tek din emes, mem­lekettik tilding ja­nashyryna ainalghan diny mekeme. Sebebi, osyghan deyin barlyq is-qaghazdar ana tilimiz­de jýrgizilgen, jýrgizile de bermek. Osy el­ding azamaty, tilimizdin, dinimizding janash­yr túlghasy retinde qyzmet barysynda mem­lekettik tilge basymdyq beremin. Osylaysha, ózgelerge talap qoya biluimiz kerek. Áytpese, bizge kerek emes til kimge kerek deysiz?! Aldymen ana tilimizdi ózimiz qúr­met­tep, odan keyin ózgelerdi osy­ghan ýiret­kenimiz abzal. Tilimizding kósegesin kógertu óz qolymyzda. Tek shynayy yqylas pen niyet bolsa bolghany.  
-Súhbat bergeni­nizge raqmet.

Abai.kz