Núraly QÚDAYBERGENÚLY: «Abaytanu degenimiz – danalyq tanu»
Jana mulitiymediyalyq jýie boyynsha, qazirding ózinde Abaydyng tandamaly shygharmalary men 13 kitaptan qúralghan «Danalyq әlippesin» arnayy qalammen «sóiletuge» bolady. Endi joba jetekshileri qarajat tabylsa, tipti kitapty sóiletuden de ary ketip, olardy beynekórinistermen tolyqtyrugha mýmkindik baryn algha tartady. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng batasyn alghan naghyz últtyq joba Bilim ministrligining arnayy búiryghymen mektep kitaphanalaryna engiziledi dep kýtilse de, jergilikti jerlerde qiyndyqqa tap bolyp otyr eken. Japon tehnologiyasyn jatsynyp, innovasiyadan ýrke qashqan jergilikti atqaminerler men jalpy balasyna uaqyt tappaytyn әke-sheshe men ata-әjening ornyn basatyn «elektrondy ata-analar» jayly «Interactiv Kazakhstan» JShS-nyng tóraghasy Núraly Qúdaybergenúly әngimeleydi.
Jana mulitiymediyalyq jýie boyynsha, qazirding ózinde Abaydyng tandamaly shygharmalary men 13 kitaptan qúralghan «Danalyq әlippesin» arnayy qalammen «sóiletuge» bolady. Endi joba jetekshileri qarajat tabylsa, tipti kitapty sóiletuden de ary ketip, olardy beynekórinistermen tolyqtyrugha mýmkindik baryn algha tartady. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng batasyn alghan naghyz últtyq joba Bilim ministrligining arnayy búiryghymen mektep kitaphanalaryna engiziledi dep kýtilse de, jergilikti jerlerde qiyndyqqa tap bolyp otyr eken. Japon tehnologiyasyn jatsynyp, innovasiyadan ýrke qashqan jergilikti atqaminerler men jalpy balasyna uaqyt tappaytyn әke-sheshe men ata-әjening ornyn basatyn «elektrondy ata-analar» jayly «Interactiv Kazakhstan» JShS-nyng tóraghasy Núraly Qúdaybergenúly әngimeleydi.
Búl iydeya halqymyzdyng tәlim-tәrbiyesi, ýlgi-ónegesi, últtyq ýrdisin nasihattau әri halyqty ózining últtyq tamyrymen qayta qauyshtyru ýshin tuyndady. Últtyng ruhany qúndylyghyn boyyna siniru óz últyn oilaytyn әrbir azamattyng kókeyinde jatqan armany dep bilemin.
Kezinde men búl saladaghy eng myqty azamattarmen aralastym. Atap aitsam, akademik Ábduәli Qaydarov qazaq tilining etnolingvistikalyq sózdigin jasaugha býkil ghúmyryn arnady. Professor Mekemtas Myrzahmetúly – últ ruhaniyatyna tendessiz enbek etip kele jatqan biregey ghalym.Jaghda Babalyqúlynyng etnolingvistika men jalpy etnografiya salasyndaghy enbekteri úshan-teniz. Osy salada enbegi orasan azamat – etnograf Toqtasyn Ómirzaq. Búl ghalymdardan kóp nәrseni ýirendim. Sonyng arqasynda «Biz kimbiz?», «Men kimmin?» jәne «Qazaqtyng bolashaghy bar ma?» degendey súraqtar payda boldy. Núrsúltan Nazarbaev ta ózining 2050 jylgha baghyttalghan Joldauynda osy týitkilderge basa nazar audarghan.
Ózim injener bolghandyqtan, tehnika jaghyn mengeruge tyrysamyn. Sondaghy maqsat – innovasiyalyq tehnologiyalardy bilim salasyna engizu. Mәselen, interaktivti taqta, songhy ýlgidegi ghylymy kabiynetter jasau, t.b. júmystardy jasadyq. Sonyng ishinde «sóileytin qalamdy» japondarmen qarym-qatynas ornatudyng arqasynda dýniyege әkeldik. Mәselen, arnayy kitapqa qalamdy jýrgizseniz, ol birden sóilep ketedi. Biz basynda búl tehnologiyany bilmegendikten, ony japondardyng ózderine jasattyq. Jobanyng jasaluy men jergilikti mamandardyng ony ýirenip shyghuyna kóptegen qarajat ketti. Óz basym injener retinde onyng jasalu tetikterin kóre otyryp, óz azamattarymyzgha ýirete bastadym. Qazir biz búl qalamdy japondarsyz ózimiz-aq jasay alamyz. Óitkeni biz japondardan búl tehnologiya baghdarlamalarynyng liysenziyasyn da aldyq. Búl tehnologiyany mengerip alghan azamattar: Kanitaeva Ayjan, Meyrambek Meldesh, Shuriyeva Aghila.
– Búl innovasiyalyq jýie boyynsha qanday shygharmalar «sóiley» bastady?
– «Abaytanu әlippesinin» tórt kitabyn 5300 danamen shyghardyq. «Jaqsy bala», «Jaqsy ata-ana», «Jaqsy qúrby-qúrdas» jәne «Jaqsy ústaz» degen baghyttar boyynsha júmys istedik. Tayauda búl enbekti kommentariylermen tolyqtyrdyq. Yaghny әrbir qara sózge, ólenge abaytanushy Mekemtas Myrzahmetúlynyng kommentariyi beriledi. Sonday-aq test súraqtaryn qosyp, olardy da sóilettik.
Keyin «Danalyq әlippesi» degen ýlken jobagha kiristik. Oghan tórt jyldan astam uaqyt pen enbek ketti. Áriyne, basynda «Danalyq әlippesine» qanday baghyttardy engizuimiz kerek dep tolghanghanymyz bar. Aqyr sonynda halyq danalyghynyng qaynar kózi retinde jobamyzdy qobyz, sybyzghy, dombyra ýnimen әrlep, ýlken júmysty bastap kettik. Keyin halyq әnderi men jyrlar, ertegiler, biyler sózi, babalar batasy, t.b. engizildi. Biz búl saladaghy myqty ghalymdardy izdep, olardy sol enbekterge belgiledik. Ábduәli Qaydarov, Serik Negiymov, Mekemtas Myrzahmetúly, Ábdulhamit Rayymbergenov, Úljan Baybosynova, Qayrat Baybosynov, t.b. myqty azamattardy búl iygi bastamagha tarttyq. Sol siyaqty mәtinderdi dúrys oqityn әrtisterdi tandadyq. Olardyng oquyn, kýy oryndauyn, әn aituyn óz studiyamyzda jazdyq. Qazaqstanda alghash ret bizding kompaniya «Dot-kod» tehnologiyasyn tolyq mengerdi. Osy janalyqtardyng jaryqqa shyghuyna orasan zor enbek etken qazaq ruhaniyatynyng janashyry, ghalym Bijan Qúrmanghaliqyzy. Biz kez kelgen sala boyynsha sóileytin qalam men kitaptardy shyghara alamyz. Búl salany damyta bersek, ertekterdi beynesimen, surettermen sóiletuge, onyng ishinde keyipkerlermen sóiletuge deyin bolady. Múnyng bәri balalargha qyzyqty bolu ýshin jasalyp jatyr. Tipti kitaptaghy mәtindi kino etip kórsetetindey dәrejege jetkizuge mýmkindik bar. Yaghny búl tehnologiya ary qaray damy beredi.
– Bizding jalpy orta bilim beru jýiesinde әli de kenestik zamandaghyday qatyp qalghan partada qatyp qalghan kitappen balany oqytu ýrdisi basymyraq emes pe?
– Birinshiden, kitappen oqytu – klassikalyq oqytu jýiesi. Ekinshiden, mulitiymediyalyq oqu jýiesi bar. Mulitiymedia degen sóz – oghan audio men viydeony qosu. Bizding jasap otyrghanymyz – ekinshi dәrejedegi bilim beru jýiesin damytatyn birden-bir qúral. Mekteptegi kitaptar osy tehnologiyagha kóshetin bolsa, onda mulitiymediyalyq bilim beru jýyesi myqty damityn edi. Ýshinshi dәreje – interaktivti tehnologiya. Búl jýieni mýmkindiginshe kóbirek engizuge tyrysyp jatyr. Atap aitsaq, interaktivti taqta, interaktivti qúraldar, planshetter, t.b. paydalanyp jýr. Tórtinshi dәreje – intellektualdy tehnologiya. Osynday tehnologiyalardyng ishinde mulitiymediyalyq núsqasy eng myqty qúraldardyng biri deuge bolady. Qazir mektepke deyingi jәne mektep jasyndaghy balalargha osy tehnologiyany úsynsaq, onda olardyng damu, jetilu dәrejesi artar edi. Onyng ýstine bala oqytudyng tiyimdiligi de birneshe ese artady. Balalar sóileu mәnerin ýirenedi. Tez jattap, dúrys sóileydi. Dúrys aitu men jazu damidy. Búl jaghynan kelgende, búl tendesi joq tehnologiya. Qúzyrly miynistrlikpen birigip júmys isteu baghyty әli de erekshe nazardy talap etedi.
– Búl jobagha bólingen qarjy qanshalyqty aqtaldy?
– Kitaptardy shygharudyng ózine kóp qarjy ketti. «Danalyq әlippesi» 10 myng danamen shyqty. Qazirshe júmsalghan qarjynyng basy da qaytqan joq. Egerde qarjy qaytarylsa, alda túrghan kelesi maqsatty júmystargha kirisuge bolar edi.
– Óz basym jurnalist retinde «sóileytin» kitaptardy kórip, tanghaldym.Mәselen, elimizde 8000-nan astam mektep bolsa, solardyng әrqaysysyna bir-bir danadan ótkizuge bolmas pa edi? Sebebi búl әr mektepke qajet janalyq qoy...
– Jalpy, Bilim jәne ghylym ministrligining búiryghyna búl enbekter engizildi. Bir aita keterligi, múnda әr audan men mektepting tandauy bar eken. Tandau mәselesine kelsek, olar bizge: «Ýlgermediniz, keshiktiniz, budjet qarjysy bitip qaldy» degendey mәseleni aitady. Búdan bólek baspalardyng talasy taghy bar. Baspalardyng talasynda múnday mulitiymediyalyq oqulyqtardy engizu onay emes.
– «Danalyq әlippesi» kitabynyng qúny 45 myng tenge. Jalpy, búl qarapayym halyqtyng qaltasy ýshin tym qymbat emes pe?
– Biz ruhany qúndylyqtyng esh uaqytta arzan bolmaghandyghyn aitamyz. Egerde adam shyn mәninde, ruhany qúndylyqqa kenelgisi kelse, onda ol baghasyna qaramaydy. Búl adamnyng tandauyna baylanysty.
– TMD aumaghynda osy tektes tehnologiya bar ma?
– Joq, tek Qazaqstanda birinshi ret jasalyp otyrghan joba. Biz múnyng birinshi ýlgisin jasap bolghan son, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa úsyndyq. Ol kisige búl tehnologiya qatty únap, kitaptargha alghysóz jazyp berdi.
– Býginge deyin sóileytin qalamy bar qansha kitap satyldy?
– Búl kitaptardyng 1000-gha juyq danasy satyldy. Biraq búl – óte az kórsetkish. Ótkende deputattar búl kitaptardy kórip, múny on myndap, jýz myndap shygharu kerek dep otyr. Áriyne, týsingen adamgha, әrbir otbasy men balany tәrbiyeleymin degen ata-anagha óte qajet dýniyeler. «Danalyq әlippesi» tek mektepke deyingi jәne mektep jasyndaghy balalargha ghana arnalmaghan, ol adamnyng tughanynan ómirining sonyna deyin alyp jýretin qúndylyghy dep oilaymyn.
– Búdan keyin qanday jobalargha kirisu oida bar?
– Kelesi jobamyz – eki tomnan túratyn Abaydyng tolyq shygharmalaryn shygharu. Odan keyin Múhtar Áuezovting «Abay joly» roman-epopeyasyn«sóileytin kitaptar» qataryna qossaq dep otyrmyz.
– «Meloman» sórelerinde satylyp jatqan kitaptarynyzgha súranys qanday dengeyde?
– Qazirshe óte tómen. Sebebi birinshiden, sóileytin kitaptardyng әli de jarnamasy dúrys bolmay jatyr. Ekinshiden, mәsele – elding materialdyq dәrejesine baylanysty, yaghny ony satyp alugha qanshalyqty mýmkindigi bar degen týitkil tuyndaydy. Soghan qarasan, adamnyng kitap pen jalpy jana tehnologiyalarmen baylanysty dýniyelerdi satyp alu dengeyi óte tómen.
– Al býgingi qoghamda dúrys bata berip, kóne shejire-dastandardan mysal keltire alatyn qariyalar qaldy ma?
– Shyny kerek, qazir qariyalar óte az. Óitkeni ómirding aghymy sonday, olar kýndelikti ómirde bir salanyng mamany boluy ýshin kóp uaqyt pen kýsh-jigerin júmsaydy. Belgili bir mamandyqty alyp jýremin degen son, últtyq tәlim-tәrbiye, danalyq sózder artta qalady. Sondyqtan qazir ata, әje bolam degenderde últtyq qúndylyqtardyng jiyny az. Sondyqtan ekinshi maqsat – elektrondy ata-әje men elektrondy әke-sheshe jasau. Bylaysha aitsaq, biz ata-әjening ertegi men naqyl sóz aitatyn júmysyn elektrondy núsqamen auystyryp jatyrmyz. Áriyne, ata-әje men әke-sheshening ornyn eshkim de auystyra almaydy. Ata-әjening aitqan naqyly, boyyna jighan-tergen ýlgi-ónegesine esh nәrse jetpeydi. Biraq soghan kómekshi qúral retinde búl jobalar da ýlken qyzmet atqarady dep senemiz.
Jalpy, men «Danalyq әlippesin» qazaq ýshin qúndy dýnie der edim. Mәselen, «Besik jyry» – kez kelgen ananyng besikti terbete otyryp aitatyn әnderi. Bala ósken son, ertegiler aitudyng qajettiligi tuady. «Ertegiler» men «Batyrlar jyry» da jinaqqa engizilgen. Al «Qobyz ýni» degen kitap arqyly bala qobyz, sybyzghy, t.b. aspaptardyng ýnderin estiydi. Bala erjetken son, danalyq kitaptaryn súray bastaydy. Sol kezde Jýsip Balasaghúnnyng «Qútadghu Bilik» enbegimen tanysady. Osylaysha danalyqtyng keremet dengeyine jetken babamyzdyng múrasymen etene jaqyndasady. Jasy kele, sózding mayyn tamyzyp sóilegisi kelgende, «Biyler sózi» kitaby aldynan shyghady. Sóitip, dúrys sóilep, salmaqty oy aitudy ýirenedi. El aghasy bolghan kezinde bata berudi ýirenu ýshin «Babalar batasyn» qolyna alady. Meninshe, múnday kitaptar jinaghyn syilyq retinde de beruge bolady. Tipti qyzdyng jasauy retinde nemese túsaukeser, tilashar toylaryna da syilau dúrys.
– Súhbatynyzgha raqmet
Abai.kz