Mahambet – qazaq tarihynda belgili bir orny bar, kóptegen tarihi, sayasy faktorlarmen úshtasyp jatqan kóterilisting basshysy retinde ghana emes, negizinen aqyn, kóterilisting ruhany jetekshisi, jeke túlgha retinde kýrdeli de qayshylyqty beyne. Býl jerde «beyne» sózi tikeley maghynasynda qoldanylyp otyr. Sebebi Mahambet belgili bir dәrejede subektivtik obrazgha ainalghan, turasyn aitatyn bolsaq, mifologiyalandyrylghan túlgha. Sondyqtan mәdeny túrghydan kóshpendiler әleminin, dәstýrli mәdeniyetting simvolikalyq beynesi (“groznyi, gordyy nomad” O.Sýleymenov), songhy túyaghy, qazaqtyng batyrlyq joryq jyrynyng kórnekti ókili, zaman qayshylyghy tudyrghan tragediyalyq túlgha maghynasynda qashanda qyzyghushylyq tudyratyny sózsiz.

Túlgha úghymy tek qana tarihiy-әleumettik әreketpen baylanysty emes. Ol jan dýniyesi óte kýrdeli, is-әreketi individtik, pendelik auqymnan shyghyp ketken adam. Mine, sol túlghalyq, adamy qasiyet tek tarihy nemese әdebiy-tildik emes, psihologiyalyq túrghydan zerdeleudi qajet etedi. Sebebi, әdette tarihy zertteu adamy qasiyetti faktilerding ayasynda qaldyrsa, әdeby zertteuler әdebi, teoriyalyq kanondardyng kontekstinen shygha almaydy. Al әdeby kórkem shygharma óz aldyna. Onyng ýstine kóp jyldar boyy iydeologiya qalyptastyrghan Mahambettin  «taptyq kýresker portreti» taghy bar.  Mine, osylardyng arasynan adam Mahambetti arshyp alu tek psihologiyanyng arsenaldaryn qoldanudy qajet etetindey. Tek osylaysha ghana Mahambet beynesin býrkemelegen kvazisayasi, kvazitarihy qabattardyng tasasyna ýniluge bolady.

Mahambetti jeke túlgha retinde qarau – ony ózi keshken jaghdaylargha baylanysty jan dýniyesindegi, kónil - kýiindegi ózgeristerdi anyqtaugha, dýnie sezimin naqtylaugha, qoryta kelgende, belgili bir tiptik portretin jasaugha mýmkindik beredi. Jeke adam retinde qaray otyryp, biz onyng әldebir pendeshilik qasiyetterin saraptaugha mýmkindik alamyz. Mahambet batyrdy –Mahambet adam túrghysynan tanimyz. Psihologiyalyq tip retinde taldaugha onyng ólenderin negizge alugha bolady. Sondyqtan ólender subektiligi bizding zertteuimizding negizi bolyp tabylady. Psihologiyalyk zerdeleu túrghysynan Mahambet ómirin, yaghny jan dýniye, kónil kýiin, demek, onyng jyrlaryn da eki kezenge bólip qaraugha bolatyn siyaqty. Ol kriziske (daghdarysqa) deyingi jәne daghdarystan keyingi kezen. Tarihy hronologiya túrghysynan qaraytyn bolsaq, Isatay ólip, kóterilis ydyrap, Mahambet jalghyz qalghangha deyingi jәne sodan keyingi uaqyt.

Daghdarysty kezender әdette psihologiya tilinde frustrasiya tudyrady, yaghny algha qoyghan maqsattyng oryndalmauynan tughan psihologiyalyq kýi. Frustrasiya kórinuining keng kólemde alghanda  eki týri bar ekeni belgili. Ol agressivtik jәne regressivtik. Agressivtik frustrasiya basqalargha jek kórinishpen, ashynghandyqpen erekshelense, regressivtik frustrasiyagha tәn kónil kýy keshushi adam, barlyq nәrsege ózin kinәli sanaydy, tereng ishki kýizelisi ózin kinәlaugha әuestigimen aiqyndalady. Mahambetke búl kónil kýy tәn dep aita almaymyz. Biraq onyng ólenderinen agressivtik frustrasiyanyng aiqyn belgilerin kóremiz. Onyng agressiyasy, әriyne, frustrasiyagha kinәli «ata jau» – Jәngirge, jalpy han túqymyna jәne onyng ainalasyna baghyttalghan. Sondyqtap Mahambet frustrasiyasy – ol әueli әleumettik konfliktiden tughan daghdarys. Ózining daghdarystyq kýiin ol birneshe negizgi úghymdar arqyly beredi. Olar: «jalghyzdyq», «mún», «qúsa bolu», «sergelden», «jetim».

Jasqústaghy Jәngir han

Isinen boldym qúsa - dert.

Qúsalyqpep ótti ghoy,

Mahambetting kóp kýni

Mynau Mahambet syndy jetimdi - ai,

Qanghyryp  jýrgen qarashyn.

Mahambettey zaryghyp,

Múndy bolghan qayda bar?

Osylaysha әleumettik frustrasiya ekzistensialdyq sipat alady. Al ekzistensialdyq frustrasiyanyng agressivtikpen baylanysy turaly ataqty amerika psihology Viktor Frankl bylay deydi: «Ekzistensialdyq frustrasiya jәne barynsha boygha keng tarap bara jatqan maghynasyzdyq sezimi agressivtikti quattaydy, tipti onyng sebebi deuge de bolady».

Jalpy Mahambet ekzistensiyasy  óz aldyna kýrdeli mәsele,  ol  jóninde filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor G.Núryshevanyn  «Adam ómirining filosofiyalyq mәni» atty belgili enbeginde jan - jaqty zerttelgenin aita ketken jón.

Ólimge  basybayly bolu, basqa joldyn  joqtyghyn bilip, taryghu da osy kezenge tәn. («Ózekti jangha bir ólim»). Búl dýniyede bәri salystyrmaly, ótpeli, absoluttik eshtene joq dep týsinu, qúndylyqtyq túrghydan týnilu de osy tústaghy ólenderinen  aiqyn kórinedi: Ay, kýn, músylmandyq, dәulet, biylik, erler, qaryndas, bәri uaqytsha ghana, tipti qazaq mәdeniyeti ýshin asa qúndy «tughan úldan ne payda»  dep taryghady aqyn.

Sonday-aq aqyn qoldanghan «mún» úghymy da konsept retinde kórinip, osy kezenge tәn ishki dýniyelik qana emes, bolmystyq sipatqa iye, kosmostyq kýidi beyneleydi. Alghashqy kezendegi pafosqa toly erlik jyry batyrgha jat múndy saryngha úlasady. Frustrasiyaga deyingi kezenge tәn «Enseligi eki eli» dep atalatyn avtoportrettegi «jaudy kórip quanghan» (!) jigit pen jigit әreketin romantikalyq, dalalyq, batyrlyq túrghydan jyrlaytyn «jalghan dýniyedegi» romantikalyq saryn endi joq ekenin kóremiz. Búrynghy ólender el syilaytyn er, elding serkesi «tentekti» jyrlaydy. «Halyqqa tentek atanbay erlerding isi biter me»,-deydi. Osy jerde aita ketetin bir nәrse, «tentek» úghymy eki týrli maghynagha iye, talasty, paradoksti kórinetin úghym.

Biraq Mahambet ýshin ol – elding sýiiktisi, romantikalyq beyne, bir jaghynan búl beyne әleumettik túrghydan  kýmәn shaqyrady, tentek ózine biyik múrattar qoya ala ma degen súraq tuady. Áriyne, tentek – halyqtyq qaharman obrazy ekeni belgili. Biraq keyin halyq qatynasynyng basqa poluske auysqany da tarihy fakt. Biraq keyingi Amanghalidyng da «bir tentek jýrmes pe edi el ishinde» deui de osy beyneden búzaqylyghynan kóri elding aqyldy tentegining erkin sóileytin, bireuge tәueldilikti únaytpaytyn, birbetkey túlghany bildiretinin kóremiz. Kópshilik ózi batyly baryp istey almaytyn, shynyn aitqanda, qorqaqtyq tanytatyn is-әreketterdi tentegining istegenine ishtey sýisinedi. Ol qashan da halyqtyng qúrbandyghy. Al biylik pen tentekting qarym-qatynasy qay zamanda da qayshylyqqa toly. Kez kelgen biylik tentekti  únatpaydy. Biylik ýshin ol qashan da búzaqy. Sondyqtan tentek, ol, kolonialidyq әkimshilik «buntovshiyk» ataghan Mahambet bolsyn, kenes biyligi «bandy» ataghan Amanghaly bolsyn qashanda kez kelgen biylikting jauy. Sol sebepten Jәngirding saray aqyny – Janúzaq handy «Tentegin tyidyng qazaqtyn, agha súltan taghynda», -dep maqtaydy.

Bunt tabighatyn jaqsy zerttegen  A.Kamu ony metafizikalyq jәne iydeologiyalyq dep bólgeni belgili. Mine, Mahambet – sonyng ekeuine de keletin túlgha deuge bolady. (Áriyne, shartty salystarmaly týrde).

Jogharyda aityp ótkendey, Mahambet óleninen agressivtik frustrasiyany kóremiz. Ol әsirese, ataqty «Men, men, men edim»  de (Baymaghanbet súltangha aitqan sóz toptamasy) óte jaqsy tizilip berilgen. Onyng ishinen agressivtik óshpendilikten basqa qyzghanysh elementin de bayqaymyz. Búl jerde qyzghanysh elementining jeke bastyq pendeshilikpen úlasyp jatqanyn  da joqqa shygharugha bolmaydy. (Osy jerde tarihy zertteuler túrghysynan tartysty bolyp kele jatqan Mahambet jeke ómirine baylanysty sujetke nazar audaru qajet pe degen oy tuady, sebebi bizding zertteuimiz psihologiyalyq túlgha retindegi Mahambet emes pe?). Ólenning on ýshinshi bóliminde әleumettik múrattardan («Toghaygha el qondyru») basqa dúshpannyng basyn kesu, zattyq qúndylyqtardy (keregesin, tuyrlyghyn, t.b.) qiratu, әielderin iyelenu, kiyimin paydalanu siyaqty pendeshilik armandardy kóremiz. Osylaysha, búl ataqty toptamada jauyna ister kek joldarynyng bәri beriledi. Fiziologiyalyq túrghydan «qanyn aghyzu», «jaudyng etin jeu» siyaqty epiytetter әli de Mahambetting agressiyalyq emosiyasyn tereng zertteudi qajet etedi. Mýmkin kim biledi, osynyng bәri jas Mahambetting boyynda sonau han sarayynda, han balasynyng kýtushisi bolghan kezden kәdimgi qarapayym kóre almaushylyq pen qyzghanyshtan bastalyp, keyin әleumettik qarsylyqqa ainalghan shyghar. Mahambet ólenderinde jeke bastyq jek kórushilik motivterining qylang beretinin bayqau qiyn emes. Qara qazaq balasynyng (tóre túqymy «arda qazaq» ataghan) boyynda han sarayy saltanaty qanday «kemistik kompleksin»  tughyzghanyn kim biledi?! Osy jeke kompleks keyin býkil qara qazaqtyng újymdyq qyzghanyshyna úlasqan shyghar degen joramal  jasaugha bolady. Oghan belgili obektivti faktilerding dem bergeni, әleumettik әdiletsizdikting kóp әser etkeni sózsiz. «Qara qazaq balasyn han úlyna tengerdik» degen joldardan osynday oilargha keluge bolady.  Yaghni, kóptegen jyldar boyy talassyz bolyp kelgen Daladaghy tóreler biyligine qarsylyq sana - sezimi әleumettik tensizdik pen әdiletsizdik jaghdayynda oyana týsken búqaralyq sana osynday jeke sananyng arqasynda kóterilgeni sózsiz. Osydan kelip, jeke subektivti kózqaras obiektivti búqaralyq sanadan belgili bir qoldau, demeushilik tapty ma degen oy tuady. Qashan da auytqymaly emosiyalyq búqaralyq sana ózining tym praktikalyq qarapayymdylyghymen qauipti jaqtasqa jatady. Mahambetti de qiyndyqqa dushar etken osy edi. Onyng tym «spartandyq» ómir salty, ómir qyzyghy men mәnin tek joryqtaghy erkekpen, jaudan kek alumen baylanystyruy qasyna ertken qazaqtardy shoshytqany sózsiz. Sebebi, olarda dәl Mahambettegidey iydeya men kek ýshin ólermendik joq edi. Sondyqtan Mahambet iydealyndaghy erler úghymy keyin tek  romantikalyq arman obrazgha ainaldy. Eshkim de Mahambettey jankeshtilikke barghysy kelmedi, yaghni, kýndelikti kýibeng tirshilik, qazaqy kónbistik psihologiya óz degenin istedi. Sol psihologiya osy, HHI ghasyrda da ózgermegen siyaqty, halyq bireulerding biylikke nemese bir jaghdaygha baylanysty qarsy sóilegenin únatyp túrady, biraq naqty әreketke kelgende kópshilik búghyp qalady da, qazirgi zamannyng «mahambetteri» qudalau azabyn kóredi.

Endi jogharydaghy agressivtik jónindegi pikirge keler bolsaq, bәri óleng týrinde berilgen búl agressiyany «verbalidi agressiya» deuge bolady. Mahambetting búl әreketi dúshpannyng kózin joya almaghandyqtan, yaghny maqsatyn fizikalyq-denelik týrde iske asyra almau sharasyzdyghynan tughan kompensasiyalyq  akt, yaghniy,  múqatu, qorlau týri. Endigi onyng maqsaty – jaugha psihologiyalyq, moralidik núsqan keltiru. Onyng Jәngirge aitqanynan qarghys elementin kóruimiz de osymen baylanysty. Sebebi, qarghys – adamnyng óz qolynan kelui mýmkin emes nәrselerdi basqa bir kýshterge senu arqyly iske asyrugha úmtylysy. Ózinen tys kýshterge senim, jalbarynu jasaytyn sharasyzdyqtyng kýiin bildiredi. Áriyne, múnday sózderdi aitudyng ózi erekshe batyldyqty talap etedi jәne verbalidi qazaq mәdeniyeti ýshin búl óte auyr qorlau týri bolyp sanalady. Osylaysha, mýmkindikting shyndyqqa ainalmauynan tughan óshtik jyrlaryn kóremiz. Sondyqtan Isatay óliminen  keyin jalghaspay qalghan is-әreket jana agressivtik sipatqa ie boldy dep tújyrymdaymyz. Agressivtik – zerdeleuge, refleksiyagha baghynbaytyn sezim oghan bir jaqty oy auruy, aiyrylmas iydeya (navyazchivaya iydeya) tәn bolyp keledi. Áriyne, býkil dýniyeni dos (er) pen jau oppozisiyasy túrghysynan qabyldau basqa jolgha әkelui de mýmkin emes, búl óte tar jәne túiyq jol edi. Kek alu, halyqty qayta kóteru sonday aiyrylmas iydeyagha ainaldy. Belgili psiholog Kerrol Izord bayqaghanday, agressiya erjýrektikting belgisi bolsa, onda búl  akti de Mahambet bolmysyna say keledi. Aynalasynyng ózinen bólinip ketuin týsinuge úmtylmau, ózining jibergen qatesin moyyndaugha tyryspaushylyq stereotiptik ústanymnyng belgisi bolyp tabylady. Sonymen, daghdarystan keyin búrynghy erding isining ornyn sóz basady, al óleng sublimasiya týrine ainalady. Sonday-aq óleng kókirek basar («óleng aityp tolghadym, kókiregimdi basargha») ózindik terapiya әdisi bolyp shyghady. Áriyne, poetikalyq terapiya kóptan belgili, biraq, búl jerde ol «lirikalyq» aurulardy emes, erding dәrmensizdigi men yzasyn basar katarsis qúralyna ainalady. Osy yza men dәrmensizdik Mahambettin  agressivtik poeziyasynyng negizin qúraydy. Onyn  negizin: qorqytu, laghynetteu, kýiinu, qarghau qúraydy jәne búlar óte kýshti emosiyalyq kýiden tughan. Sonymen qatar Mahambette liybertofilidik tipke tәn buntarlyq, birbetkeylik  jәne basqalardyng múnyn óz múnyna ainaldyru bar. Búl kezende ol búrynghy «men, men edim»- egofilidik psihologiyasynan bas tartady. Ol ózining jeke «menin», óz mýddesin basqalardyng mýddesinen tómen  qoyady. Búl psihologiyalyq tip iyelerine kәdimgi pendening kýndelikti kýibeni jat, ol onyng qalybyna syimaydy, ózin adamgha tәn kýndelikti quanyshtar men qyzyqtan aiyrady. Ótken ghasyrdaghy orys revolusionerlerinde shyn revolusionerde aghayyn da, janúya da yaghni, jeke ómir bolmauy kerek degen qaghida bolghan eken. Mahambet sonday jankeshtilerding «Dalalyq» tiypi bolyp tabylatyny sózsiz. Osynday jankeshtilik, ainalyp kelgende ózin ózi saqtau instinktisin joyyp alugha әkeldi. Osydan biz belgili bir psihologiyalyq tipterding әr halyqta moldyghyn jәne olardyng óz elindegi tarihiy-әleumettik, mәdeni, sayasy jaghdaygha say tragediyalyq ómir keshkenin kóremiz. Mahambet osy maghynasynda qazaq qoghamy, onyng ishki qayshylyqtary, damu dinamikasy tudyrghan psihologiyalyq tiptik túlgha. Jәngir biyligi halyqtan qalay alystasa, Mahambet is-әreketi de solaysha halyqtyng qoldauyn joghaltty. Aynalyp kelgende ekeuin de tarihy zandylyqqa ainalghan úly túlghalargha tәn halqynan alshaqtau, ómirlik, qoghamdyq múrattardy iske asyru jolynda jalghyz qalu siyaqty taghdyr ainalyp ótpedi.

Mahambet jyry men әreketi qazaq qoghamynda ishtey tynyp kele jatqan qara qazaq pen aqsýiek tartysynyng shiyelenisken dәuiri edi. Onyng ólenderi qazaq psihologiyasy men iydeologiyasynyng jinaqtalyp berilui boldy. Jalpy Mahambet pen Jәngir qazaq bolashaghyn sheshuding sol kezdegi eki joly ispetti. Bitimshildikti, qulyq esepti, bilim jolyn damu men sayasy oiynnyng tәsili retinde týsine bastaghan alghashqy memlekettik әkimshilik ókili retinde  Jәngir bolashaq metropoliyamen baylanystyng negizin saldy. Al halyqtyng qaq ortasynan shyqqan Mahambetter dәstýrli qúndylyqtardan onay aiyrylghysy kelmedi. Osy qayshylyq Kenes  ýkimeti kezinde jana serpilis tapty. «Ata jau» retinde geneologiyalyq sipatqa ie bolghan baylar men han, tóre túqymymen kýresu, halyq jaularymen kýresu týrinde jana iydeologiyalyq tirek, sayasy dәlel tapty jәne Mahambet maqsattary búl maghynasynda naqty týrde tolyq jýzege asty deuge bolady.

Biylik mәselesin, jer dauyn, el dauyn sheshudi týsinuding Jәngirlik jәne Mahambettik joly – sayasat degen qúitúrqyly fenomen men búqaralyq emosiyanyng arasynda bolatyn mәngi bitispes tartystyng joly.

Qoghamdyq tartysty sheshuding aqyl-ayla joly men  «aq nayza» joly bir-birin tolyqtyryp, keyde bir-birinen basym týsip jatuy – tarihy faktilerden tughan  shyndyq. Mahambet siyaqty jauynger aqyndar sol tartystardyng qashan da qúrbany әri qaharmandary. Mahambetting óz balasyn oqugha beruge talpynysy mýmkin ózi ústaghan joldyng tyghyryqtyghyn ishtey moyynsúnudan tughan shyghar dep te oilaugha bolady. Ári búl han túqymymen tenesuding aq nayzaly emes jolyna týsuge betbúrys ta shyghar. Biraq soyyl siyaqty әlsiz qarudyng ornyna qaghaz ben qalam siyaqty súmdyq órkeniyettik  qaru kelgende Mahambet tiptes túlghalardyng tragediyasy men  jalghyzdyghy bir ghasyrdan keyin birneshe ese kóbeydi. Qarsylastaryna ymyrasyzdyq, birbetkeylik, zamany qoghamdyq tendensiyalardy týsinbeu, algha qoyghan maqsattyng aiqynsyzdyghy, ashu - yza sezimining basymdylyghy Mahambetting jeke basynyng jәne jalpy kóterilis daghdarysynyn týpki sebebi boldy. Osydan psihologtar jii aitatyn ústanymnyng dúrys emestigin kóremiz. Mýmkindik pen shyndyq araqatynasynan qarar bolsaq, kóterilisshilerding han ordasyn shauyp alghan jaghdaydan keyingi әreketin elestetuding ózi qiyn. Búl patshalyq әkimshilikke han biyligin erterek joiygha mýmkindik berip, al buntovshikterdi itjekkenge aidatyp, eki qoyandy atyp alugha jaghday jasar ma edi. Biraq osynyng bәrine de qaramastan Mahambet erekshe psihologiyalyq tip retinde qaytalanbas túlgha. Sondyqtan ol  belgilik túlgha, sebebi ondaylar qay mәdeniyette de ózindik orny bar individter. Mahambet әleumettik jәne psihologiyalyq sebepterding toghysuynan qashanda basyna ózi qashyp qútyla almaytyn lang izdeushi tipterden. Búl - buntarlyq tiyp, sondyqtan Mahambet tek tarihy túlgha ghana emes, osynday psihologiyalyq tipting daryndy ókili retinde, nonkonformist túrghysynda psihologiyalyq zertteuge layyq túlgha. Maqtaushylar dәriptep «buntari», jaulary yzamen «buntovshiyk» ataghan aqyn qalay bolghanda A.Kamu jazghan әdiletsizdikke qarsy mәngilik bunttyng ókili.

Mahambet ólenderi (sebebi kóterilis jana tarih ayasynda ózining aktualdylyghyn jongy da mýmkin) әli de talaylardyng boyynda qan oinatyp, ejelgi kóshpeli–batyrlyq arhetipterdi, myzghyp jatqan tylsym instinkterdi oyatuy әbden mýmkin. Búl jaghynan Mahambet tiypi halyqtyq, tobyrlyq– kópshilik irrasionaldyq kýshterge kóp yqpal eteri sózsiz.

Psihologiyalyq tip retinde «mahambetter» qay zamanda da sonysymen túlghalanady.

Ómirbek Bekejan

Abai.kz