Senbi, 23 Qarasha 2024
Jazylghan jaydyng jalghasy... 2240 21 pikir 14 Tamyz, 2023 saghat 16:19

Ómirzaq Aqjigitke jauap: Mәsele Abayda emes...

Redaksiyadan: 7 tamyz kýni portalymyzda qogham qayratkeri Janúzaq Ákimnin «Qara sózdi oqyghan sayyn qazaq naqúrystana beredi...» atty maqalasy jariya bolyp, qoghamnyng qyzu talqysyna týsken edi. Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnday oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng kez kelgen azamaty qúqyly. Al býgin portalymyzda jurnalist Ómirzaq Aqjigit myrza Janúzaq Ákimning sol aitqan pikirine jauap maqalasy jariyalandy.

Osyghan qatysty Janúzaq Ákimning Ómirzaq Aqjigitke bergen jauabyn da Abai.kz oqyrmandarynyng talqysyna úsynghandy jón sanadyq.

Tәrbiyening ózegi ýlgide nemese mәsele Abayda emes, jastardy qalay qorghaymyz

- Korrupsiya nege bala-baqshadan bastalady?

- Jyl sayyn memlekettik qúpiya bolyp sanalatyn ÚBT súraqtardyng jartysynan astamy nege satylady?!

- 2008-2018jj eldegi qazaqtyng sany eki mlngha óskenimen, qazaq mektebining sany nege 139-gha, oghan barghan balalardyng sany 155 myng balagha azayghan?

- Qazaq tilin ýirengen 1,5 mln (negizinen jastar) basqa últ ókilderining sany 2012 jyldan beri nege 7-8 esege azaydy?!

- BÚÚ deregi boyynsha 2012 jyldan beri 12-18 jasar qazaq qyzdary suisidan әlemde birinshi orynda, qazaqstandyqtar (negizinen qazaqtar) 3-4 orynda (әlemdegi suisidting dengeyi 10000 adamgha 7 bolsa, Qazaqstanda 30 adam). Analardyng balalarymen birge joghary qabattan sekirip óluinen de biz aldamyz;

- 1991 jyldan beri Ózbekstan halqynyng sany 19-dan 34,4 mlngha, Qazaqstan halqy 17,2 mlnnan 19,8 mlngha ósti...

Býgingi qazaqtyng negizgi mәselesi jeke túlghalardy talqylau emes, el bolashaghy jastardyng mәselesin dúrys sheshu bolyp tabylady?!

Tәrbiyenin  ózegi sózde emes, ýlgide nemese iste! Búl psihologiya ghylymynyn, pedagogika salasynda songhy kezde ashqan janalyqtary.

Sózge jәne tiymgha («qyzgha qyryq jerden tiym» t.b.) negizdelgen qazaqy tәrbiyening paydaly koeffisiyenti óte tómen bolyp qaluda?! Jogharyda atalghan kemshilikterding negizgi sebebi, ol paraqorlyq, úrlyq, korrupsiya, últtyq dәstýr men tildi qúrmettemeu, qoghamdy jaylaghan mәdeniyetsizdikting negizi posttotalitarlyq jәne avtoritarlyq rejimderding moralyna negizdelgen tәrbiyening últtyq negizden auytquy jәne memleketti qúrtatyn jýiege ainaluynda. Búl últ pen memleketting bolashaghyna qauipti ýrdis!

«Eger jastargha qanday tәrbie berip jatqanyndy bilsem, onda jýz úrpaqtan keyin elding qanday bolatynyn aita alamyn» deydi shyghys danalyghy.

Sondyqtan, otbasyn, úrpaq tәrbiyesin, qogham men memleketti týzetemiz desek Qazaq, sol memleket qúrushy últtyng bir mýshesi retinde biylikten de, Qúdaydan da eshtene kýtpey besikti, otbasyn, qoghamdy ózimiz týzete alsaq, el týzeler! Al, 30 jyl úiyqtaghandy jalghastyra bersek, «eki siyr emes, tyshqaq laq ta búiyrmas»?!

Qara sózderge baylanysty kóterilip jatqan mәsele negizinen tәrbiyege, onyng ishinde pedagogika men moraligha baylanysty bolghanymen, osy sala mamandarynyng auyzdaryn bughan kórtyshqanday bolyp otyruy, saylaularda dauys úrlaugha jәne mektepterde bitpeytin aqsha jinaugha mashyqtanghan múghalimderden eshtene kýtuge bolmaytynyn kórsetedi.

Al, ekining biri «abaytanushy» bolghan kezdegi jazghyshtargha qarasan, negizgi mәsele, ol oqyrmandary Abaydan 70-80 ese kóp bolsa da, «Pushkin Abaydyng qolyna su qúya almaydy», Abay zamandastary Shopenguer, Nisshelerden asqan filosof (bolsa, onda nege әlem uniyverlerinde Farabiylermen qatar oqylmaydy?), Abaydan útylghan orys sheneunikteri onyng ýstinen patshagha aryzdanghan (bolystyng ýstinen esi dúrys adam patshagha aryzdanady ma?)... degen negizsiz madaqtaulary mazaqqa jaqyn, bazar әngimesinen aspaghan sandyraqtargha toly.

T.Júrtbaydyng maqalasynda 20 jyl el basqaryp, bolys-by bolghan Abaygha toqtalady. Últtyq akademiyanyng preziydenti, ghylym doktory D. Qonaev, «26 jyl el basqarghanda zerttep, saralap, izdenetin ghalymdyq qasiyetten aiyryldym» deydi. Bolys-by bolyp barymta, dau, paranyng ortasynda jýrgen Abay, sodan keyin qalay úly aqyn, oishyl boldy eken?!

Al, «Aghartushy, әri aqyn Abay (Ibrahiym) Qúnanbay boldy ma?» degen til mamany Zәure Bataevanyng súraghyna jauap beru ýshin:

- 1880 jyldary Ombyda 12 jyl boyy shyqqan «Dala uәlayatynyng gazetinde» Mәshkýr Jýsip, Birjan sal t.b. turaly material jetkilikti bolghanymen Abay turaly (Aqylbaydyng atymen shyqqan eki ólennen basqa) eshqanday material joq?

- Semeyding kitaphanasynda Abay tirkelmegen?!

- Abaydyng ýiinde ailap qonyp jatty degen Mihaeliys, Dolgopolovtar kýndelikterinde ol turaly nege eshtene jazbaghan?!

- Abay turaly jazdy dep jýrgen A.Yanushkevichting Qazaqstanda (derekteri 1960 jyldary ózgertilgen) kýndeligi, t.b. materialdar Polishada shyqqan derekterden ózgeshe, t.b. súraqtargha jauap beru kerek?!

Al, Ó.Aqjigitting jazghanyna kelsek, ol A.Pushkindi oqymaghany kórinip túr (onyng ýshtomdyghynyng 1-shi tomyn oqyghanda ruhtanbaghan jýrek, ol bir kesek et)  jәne 2016j jer satu mәselesi boyynsha Ýkimette qúrylghan komissiya mýshesi retinde jerdi satudy qoldaghan Aytahanov degendi mysalgha keltirui mýldem orynsyz boldy.

«Jana Qazaqstan» Preziydentting jer satugha tiym salghan 10.06.2021 jylghy Qaulysynan bastalady.

Avtordyng osy taqyryptaghy jәne demografiyagha arnalghan maqalalaryn Abai.kz jәne feysbuk Akim.Zhanuzak 7-ten oqugha bolady.

3-4 synyptargha arnalghan oqulyqtardaghy Qara sózding «Qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq, moralidyq dengeyi tómen, enbek etpeytin kezbe...t.b. 17 ret óz últyn qaralauy (ol janashyrlyq emes, eldi kemsitu ekenin 2020j Abaygha arnap oqyghan sheneunikterding chelendjderinen kóremiz) jәne 6-shy synyp oqulyghynda «qazaqtyng mal qúrly qadiri joq...» degen otarlaushy, ne últqa jaulyqtan tughan sózder, ony oqyghan balalardyng miynda ómir boyy obyr bolyp qalady.

Búl jerde balanyng zerdesi (intellekt) 9 jasta 90-92%, 15 jasta tolyghymen qalyptasatyny eskerilgen bolu kerek. Sebebi, osy qara sózderdi 20-25 jastaghy studentter negizinen (keybir teris tәrbie kórgenderinen basqalary) qabyldamaydy. Abaydyng kýrleliligi onyng qasynda balanyng oiyny bolyp qalady?! Últty tobyr-qúlgha ainaldyru ýshin ony jaulap alu mindet emes, onyng miyna óz dinindi, tilindi, iydeologiyandy nemese sanasy oyanbaghan jastargha sol últty «mal qylatyn» iydeologiyany sindirseng jetkilikti! Ol turaly Neru, Mandella, Din Riyd, Kaddafy t.b. jazdy.

Al, tәrbiyening ereksheligi, ol aitylghan sóz emes, istelgen is ýlgi bolyp beriledi. Bala әke-sheshe men ýlkenderdin  qanday isterin kórse, sodan ýlgi alyp qaytalaydy.  Búl aksioma!

Abay ólenderining týsiniksiz, kýrdeliligi, olardyng audarugha kelmeytini turaly kóp jazady.

Diplomat, ghalym Múrsal-Nәby Túyaqbaevtyng múryndyq boluymen Q.Amanjoov pen M.Maqatevtyng biraz ólenderi fransuz tiline audarylyp, onyng elektrondyq núsqasy frankofonnyng 12 eline tarady.

2014 jyly memhatshy M.Tajinge «aldymen on aqyn-jazushynyng shygharmalaryn fransuz, odan keyin aghylshyn... tilderine audarayyq» dep bergen  úsynys ministrlik pen Odaqqa baryp ayaqsyz qaldy. Sózge kelgende «Adamzattyng Abayy...» dep bastalyp, iske kelgende siyrqúiymshaqqa ainalatyn bizdegi isterding siqy osy. 30 jylda tilashar jәne әmbibap metodikalar shyghara almay otyrmyz.

Halyqaralyq Adam instituty әr tildegi әlemning on uniyversiytetinde qazaq tili men әdebiyetining kafedralaryn ashudy kózdep otyr. Búl basqa tildermen bәsekeles jaghdayda, tildi damytyp, audarma mәselesin damytatyn tiyimdi jol bolmaq.

1882 jyly Peterbordaghy A.S.Pushkinning eskertkishin ashqanda sóilegen F.M.Dostoevskiyding (Fb túr) bayandamasynan keyin Blok, Ahmatova t.b. bastaghan jýzdegen aqyn-jazushy, kompozitor, suretshi... «Mening Pushkiynim» dep sayragany 1970 jyldary toqtady. Qazaqtan basqalar myljynnyng da shegi bolatynyn jәne bireudi pir tútu perilerding tirligi ekenin týsindi?! Biraq, odan Pushkin tómendegen joq. Sol siyaqty qara sózderdegi jogharyda aitylghan keri sózderdi mektep oqulyqtarynan alyp tastasa Abay da tómendemeydi, biraq qazaqtyng abyroyy ósip, ruh kóteriledi!

Janúzaq Ákim

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5445