Janúzaq Ákim: «Qara sózdi Abaydyng ózi jazdy ma?!»
Basy: Qara sózdi oqyghan sayyn qazaq naqúrystana beredi...
Jalghasy: Janúzaq Ákimge jauap: Abay nege qazaqty ayamady?
Jalghasy: Ómirzaq Aqjigitke jauap: Mәsele Abayda emes...
Jalghasy: «Abay, qalay aqyn, oishyl boldy eken?!» degen ne sóz?
Ómirzaqtyng mening asyghys bergen maqalama qoymastan silmeme jasauyna qaraghanda ol oghan únaghan bolu kerek?! Áriyne, onysyna rahmet!
- Biraq, ol maqalada «Mәsele Abayda emes...» degenning sebebi, aldymen sol Qara sózderding bolghanyn Abaydyng ózi bilmeui mýmkin. Ol Abaydyng atyn paydalanyp jazyluy mýmkin degen oidan tughan edi. Sebebi, osy kezge deyin on jyldan beri «Abay degen úly aqyn, әri aghartushy boldy ma?!» jәne «Qara sózdi Abaydyng ózi jazdy ma?!» degen súraqtargha jauap berilgen joq. Bizding uniyversitter, GhZY men ghalymdardyng búl mәselege nemqúrayly qarauy, onyng qajetsizdiginen tuyndaghan mәsele emes pe?!
Sezaridin, «Qanday ashshy bolsa da, ydysty ayaghyna deyin ishu kerek» (Kakaya by gorikaya ne byla chasha, nado ego ispiti do dna) degenindey әr isti ayaghyna deyin jetkizu kerek;
- Aqyndyq, ol negizinen jastyq shaq, qala berse orta jastyng tirligi ghoy. Jarty ómirin bolys-by bolyp barymta, dau, paranyng ortasynda jýrgen jәne tórt qatyny (hanym), myndaghan jylqysy bar adamnyng «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek...» degen, 50 jastan keyin óleng jaza bastap (oghan deyin óleng jazugha әkesi tiym salghan?!) úly aqyn, oishyl bolyp ketui mýmkin be? Bolsa, әlem әdebiyetinde onday taghy kim bar?
- Bizde, bas aqyn bolsa, ol «adamzattyng Abayy», kósem bolsa ol barlyq payghambarlargha teng Ay men Kýn...t.b. biylikke, orysqa, ne rejimge jaqyndyghymen ólshenetin tobyrlyq iydeologiyanyng tútqyny boluda. 1995j Abaydyng 150 jyldyghynda býkil elden jinap 1500 kiyiz ýy tigilip, bir kýnde alty mynday bas mal soyyldy. Sol kezde semeylikter nan alugha aqsha taba almay jýrdi. Sol toydaghy bәigede 1-shi kelgenge Mersedes, 2-shige KamAZ... Ony kórgen bir jazushy, «at bolyp tumaghanyma ókinemin» degen.
Shpengler, Ivanovtar siyaqty filosoftardyng payymdauynsha Batys pen Shyghystyng dýniyetanymy men órkeniyetterining bir-birine úqsamaytyny, ol óner, әdebiyet, ghylym... filosofiyanyng qaynar kózi sol úly túlghalardyng shyqqan últynyng ereksheliginde. Adamzat degen jalghan úghym yaghny jeke túlghany «adamzattyng bәlenshesi» degen de qisynsyz;
B.d,d, VIII-IIghgh «uaqyt beldeui» (Osi vremeni) kezinde (K.Yaspers...) Ertedegi Grekiyada miyf-anyzdardan shyghyp ghylym, filosofiya..., Qytayda Daosizm, Ýndistanda Buddizm dinderi yaghny órkeniyetter payda bolyp jatqanda kóne týrkiler sol ózgeristerdi «úiyqtap», sanasy miyf-anyzdar dengeyinde qaldy. Sondyqtan:
a). Biz әli kýnge ómirde bolmaghan Segiz Seri (onyng bolmaghanyn 32 professor rastaghan), Qazbek bek Tauasarúly (Úzynaghash temir jol stansasyn sonyng atynda), satqyn Sypataydy batyr dep Merkede eskertkish qoyyp, «Elim-ay» dastanyn batyr, biraq aqyn emes Qojabergen jazdy degenge t.b. kýni keshegi tarihty mazaqqa ainaldyryp alghashqy qauymdyq kezdegi ru-taypalyq sanadan aryla almay maldanudamyz. Endi osynday súraq Abaygha qatysty tuyndaghasyn, ony jan-jaqty zerttep, oghan tiyisti jauaby berilui kerek;
ә). Abay audarugha kelmeytin, ólenderi kýrdeli jalghyz aqyn, onyng 50-dey óleni men sonshama Qara sózderin týsinu ýshin jarty ghasyr oqu kerek, «qazaq ony úqpaytyn kileng qyrtym», Qara sózdegi qazaqty jer qylghany, ol jany ashyghasyn jazghany... degen siyaqty onyng tirligin adam senbeytin mifologiyalyq obrazgha ainaldyru tobyrgha ainalyp adasqan, ziyalymyz dep jýrgen ziyandylardyng tújyrymdary. Olar eldi adastyruda. Al, zerdeli adam ómir boyy 50 ólendi ghana emes, «Faustan» bastap Getening 146 tomyn, zamanauy intellektualidyq tuyndylardy oqidy dep oilaymyn. Kimdi oqysa da ol oqyrmannyng tandauy jәne әrkimning belgili avtordy bilui әrqalay yaghny salystyrmaly. Árkimning tandauy da әrqalay. Tipti әdebiyetti oqymaytyn ýlken ghalymdar da bar. Ózim student kezde negizinen Getening «Shyghys divanyna» eliktep, ony biraz oqydym. Sonynan Geraghana Faustyng birneshe bólimin jatqa aiqanda, ol oghan tosyn syy bolyp kórindi. Biraq, ol Getening shygharmalaryn jetik biledi degen emes. Dostoevskiy, Kafkalardy týsinu ýshin biraz uaqyt jyndyhanada jatu kerek bolar?! Sol siyaqty Abay taqyrybyn M.Áuezovtey eshkim bilmeydi jәne oqyrmandar biluge mindetti emes. Ony da әrkim ózinshe týsinetinin týsinbeytinder naghyz beysharalar bolar?!;
b). Abaydyng «Tolyq adam turaly ilimi» dep jýrgeni, ol Ertedegi Grek filosoftarynyng kezinen kele jatqan, tozyghy jetken dýniyeler. Abaydy Getemen salystyrghanda ekeui de osy ilimdi aitqan degendi algha tartady. Búl jerde «Geteden 150 jyl keyin ómir sýrgen Abay plagiat emes pe?» degen de súraq tuyndaydy. Mýmkin, ony Abay da ózinshe aitqan bolar. Biraq, ol Abay ashqan janalyq emes, 2,5 myng jyldan keyin qaytalanghan aqiqat bolyp qalady. Kezinde orystar da Lomonosovty kóshbasshy qylamyz degende, ol ritorikadan janalyq ashqan degen uәjderi, Ertedegi Grekiyada damyghan, әr oqushy biletin ritorika degeni plagiattyq bolyp shyqty. Sýitip, basqalay «janalyq ashpaghan» Lomonosovtyng kóshbasshylyq joly ayaqtaldy.
Mәdeniyetti dialog jýrgizu de sol grekterding kezinde qalyptasqan. Aristotelidin, «Dialog jýrgizip otyrghanda basqalargha silteme jasap, bireulerding óleng t.b. oqu, óz oiyn jetkize almaytyn adamnyng amaly» deydi.
«Jana Qazaqstangha», jana sýrleu, bireuding jýrgenin qaytalamay zamanauy jolmen jana maqsattargha jetetin jol kerek. Ol, adam kapitalyn kompleksti damytu, innovasiyalyq ekonomikagha kóshu mehanizmderin iske asyru arqyly demokratiyalyq qoghamdaghy intellektualidyq últ qalyptastyru bolyp tabylady. Ótken 30 jylda es jinalmady. Kreativti qogham ózine qajet, al adasatyn qogham ózine say ispen ainalysady;
v). Kez-kelgen túlgha tanymaldyghymen anyqtalady. Tarihta bolghan 760 danyshpannyng ishinde qazaqtan eshkim joq. Faraby basqa tizimde 100 úly ghalymnyng tizimine kirgen. Abay Shekspiyr, Hayyamdardan myng ese, Navoi, Pushkinderden jýz ese... az oqylady. Ol da Toqay, Charens, Myqtymqúly siyaqty últtyq aqyn, al әr jerde oghan qoyylghan eskertkishter «sóilemeytin Abay» bolyp qaluda. Ony audarudaghy jaghdaygha qarasaq aldaghy ghasyrgha deyin eshtene ózgermes. Sondyqtan, Abaydy halyqaralyq dengeyge kóteremiz degen, bos uaqyt ozdyru bolyp jýrmesin?! Ókinishke oray, qazaqty jýieli týrde kemsitip, «tútas últty tobyqtynyng jalshysynday kórgen Abay obrazynyng (shonjardyn) menmenshildigi» qazaqty biriktiretin emes, ydyratatyn, onyng ruhyn kóteretin emes, keri ketiretin iydeya bolyp qaluda. Ony týsinbey, aqyndy payghambarlarmen tenestirip tastaghandar ruhsyz qogham tәrbiyeleuge qyzmet etude;
g). Sózge kelgende «Adamzattyng Abayy...» dep bastalyp, iske kelgende siyrqúiymshaqqa ainalatyn bizdegi isterding siqy 30 jylda ana tildi ýirenetin tilashar jәne әmbibap metodikalar shyghara almay otyrmyz. Búl abaytanushy bolyp jýrgen mamandardyng memlekettik tildi damytudaghy «eren enbekteri»?!;
d). Halyqaralyq Adam instituty әr tildegi әlemning on uniyversiytetinde qazaq tili men әdebiyetining kafedralaryn ashu arqyly basqa tildermen bәsekeles jaghdayda tildi damytyp әdebiyetti audarudy, 100 tomdyq «Álem tarihyndaghy týrki órkeniyeti» jinaghyn shygharugha júmystanuda. Búl, «ómir boyy ...tanushy» emes, qazaq tili, әdebiyet, tarihy men órkeniyetimen basqa elderdi tanystyratyn júmystar;
j). Jalpy esi dúrys adamgha aqyndardy pir tútu qauipti qúbylys. Alysqa barmay ondaghan otbasyn búzyp, adamdardy 126 ret duelige shaqyrghan Pushkiyn, sonday duelide ólgen Lermontov, Ertedegi grekterding úrpaghyn qorghaymyn dep týriktermen soghysta ólgen Bayron, atqan, ne atylghan Esenin men Mayakovskiyler, qanshasy araqtan ketti... Búrynnan da Abaydy pir tútatyndardy, «osylar bastan ketkender emes pe?» dep oilaushy edim. Múqaghaliy?? Osyndaylar bizding qoghamda tym kóp emes pe?! Kóp bolsa qoghamdy qanday eles kezip jýr?;
z). Bir túlghagha tabynyp, pir tútqan, bir eposty tu qylyp, bir mәdeniyetti (mysaly, kóshpendilik) ústanghan qogham últ bolyp qalyptaspaydy! Qazirgi zamannyng últqa talaby, ol әrqily zamanda saqtalyp damu ýshin ensiklopediyalyq oily, ekonomikasy men sharuashylyghy әmbibap, tәrbie men bilim zaman talabyna say ózgerip, damy alatyn boluy kerek.
Jogharyda kórsetilgender, ol HIH ghasyrda kýshine engen otarlau, odan keyingi Kenestik jýie, tәuelsizdik kezindegi qazaqtyng últtyq tәrbiyesi, ana tili, dәstýri men mәdeniyetin damytuda keleli ózgeris bolmaghanyn kórsetedi. Bizdegi últtyq iydeologiyanyng jaghdayy oryndalmaytyn zany bar memlekettik til siyaqty. Onyng sheshilmegen mәseleleri:
- Songhy bir ghasyr boyy osy iydeologiyanyng basynda Stalinning «panturkizm», «panislamizmmen» kýresi, «qazaqty jasandy ashtyqpen qyryp», onyng ziyalylaryn repressiyalap, «týrkining tarihyna tiym salghan»... kezinde payda bolghan túlgha Abay (Ibrahiym) Qúnanbaev pen Jambyl Jabaevtar, sol kezde tarih arenasyna ne maqsatpen shygharyldy?
Jalpy, Abaydyng jeke túlghasyna barmay aq, jәy logikamen qaraghanda Stalindik repressiyanyng kezinde 1930 jyldardan bastap iydeologiyanyng tuyna ainalghan osy adam tәuelsizdikting kezinde últtyq iydeologiyanyng kóshbasshysy bola alady ma? Sebebi, Mәskeudegiler kezinde pravoslavie shirkeuining janynan poptar dayyndaytyn ýsh jyldyq sauat ashu kursyn bitirgen (osy uaqytqa deyin 3 jyldyq medresede sauat ashty dep qazaqty aldap keldi) Abaygha «óz balamyz» dep sengen bolu kerek. Sebebi, Stalinning de bar bilimi 2-3 jyldyq pravoslaviyening seminariyasy ghoy (mýmkin búl kezdeysoq paralleeli bolar?!).
Abaydyng aqyndyghy, aghartushylyghynda eshkimning dauy bolmas?! Eger Abaydyng osy iydeologiyagha qatysy bolmasa, onda onyng ólenderi t.b. shygharmalary aghartushy-aqyn retinde, qara sózding qara jerlerin oqulyqtardan alyp tastaghannan keyin óz mindetin atqara bergeni dúrys bolar?!;
-1937-1938jj repressiya bastalarda biylikting tapsyrysymen Jambyldyng halyq jaulary obrazyndaghy «Súr jylany» shyqty. Ol «úly tuyndy» halyq jaularyn, japon shpiondaryn izdegenderge negiz bolyp, olar 60 myng qazaq ziyalysyn halyq jauy dep repressiyalap, onyng 25 mynyn atugha sebep boldy?!
- Osy uaqytqa deyin qogham ony jәne onyng ómirin «Abay jolyndaghy» әdeby obrazben shatastyryp jýr. Onyng shynayy ómiri mýldem basqa. Arhiv derekterinshe (Nasenovtyng 30 tomnan astam Omby, Peterbor, Orynbor t.b. arhivterden jinaghan materialdary t.b.) ol 12 jyl eki ret bolys, 6 jyl by bolghan... tórt әielinen on úl-qyz kórgen. Bolys kezinde tuysqany Orazbaygha jәne biraz aghayynyna tizesi qatty batsa kerek, olar óz ruyn (Tobyqtynyng tarmaghy bolar) malymen, jerimen Abaydyng bolysynan bólip, basqa bolysqa baryp qosylady. Tughan aghasy Tәnirbergenning de Abaydy soqqygha jyghatyny týsiniksiz jaghday?! At tóbelindey tobyqtygha ie bola almaghan adamnyng qazaq halqynyng taghdyryna qayghyruy da migha simaydy?! Enlik pen Kebek, Qodar men onyng kelinin taspen úryp óltiretin Yrghyzbay, Óskenbay, Qúnanbaylardyng úrpaghy Abay, Qúrmanghazy t.b. pana bolghan Maqash praviytelidey eline qamqorshy bola aldy ma? Belgisiz. «Tórt qatyny men myndaghan jylqysy bar, tek ghana shirkeude sauat asharlyq bilim alghan Abay, eluge tayanghannan bastap elding qamyn oilaugha kiristi jәne sol kezden bastap óleng jaza bastady» degenge bizding әpende fantazerlerden basqalardy sendiru qiyn. Tilde sýiek joq. Al, adam sózimen emes, Sokrat, Mahambetter siyaqty atqarghan isterimen baghalanady;
- Qara sózderge baylanysty kóterilip jatqan mәsele negizinen tәrbiyege, onyng ishinde pedagogika men moraligha baylanysty bolghanymen, osy sala mamandarynyng auyzdaryn buyp ýnsiz otyruy, saylaularda dauys úrlaugha jәne mektepterde bitpeytin aqsha jinaugha mashyqtanghan múghalimderden jәne abaytanushy bolyp jýrgenderden eshtene kýtuge bolmaytynyn kórsetedi. Bizdegi belgili abaytanushy ghalym Mekemtas Myrzahmetov aqsaqal «qara sózderding týpnúsqasy joq, qoja-molda kóshirgen» degendi moyyndasa, basqalarynyng qazaqty qaralaudaghy alamannyng aldynda kele jatqan qara sózdi qorghap, nege shabynatyndary týsiniksiz?! Álde olar da, soghysty qoldaghan zikirshi bola almay jýrgender me?
- Qara sózding mektep baghdarlamasyna kirui, ol psihologiyanyn, pedagogikanyng jәne moralidyng mәselesi. Bireuler Abay qazaqty oilap qinaldy, qayghyrdy, ókindi...deydi. Myng qayghy bir boryshty ótemeydi. Ol sonda 20 jyl bolys-by bolghanda qara halyqqa naqty qanday is istegen? Jәngir han Bókeyordasynda Abaydan 60 jyl búryn auruhana, kaznacheystvo, Orman sharuashylyghy uchiliyshesin ashyp jýzdegen gektargha orman otyrghyzdy, qúmgha tary egip, vaksinasiya jýrgizdi, qazaq balalaryn Resey, Europa uniyversiytetterinde oqytyp, 300 molda ústap ondaghan meshit salsa, Ybyray Torghayda 48 janasha mektep ashty... Eger qayratker retinde aitatyn bolsaq Qúnanbay men Abaydyng mýmkindikteri olardan әldeqayda artyq boldy jәne olardyng aldynda ýlgi bolatyn ister qazaq dalasynda sayrap jatty. Biraq, arttarynda Qúnanbay saldyrghan Mekkedegi qonaq ýy men Qarqaraly meshitinen basqa ilip alarlyq naqty eshtene qalmady. Bizding opponentterding keltirgen argumentteri «qazaq otbasynda otyryp 30 jyl boyy biylikti synady, biraq ózderi qazaqsha sóilep, qatyn-balasyn tәrbiyelemedi, saylaugha barmay, qogham men memleketting isine aralaspady» degen syltauynday;
- Abaydyng bir óleninde qazaqqa noghaydy ýlgi qylady. Bir kezde mynghyraghan maly Litvadan Syrdariyagha, Sibirden Qyrymgha deyin qaptaghan noghaylar memleket qúru, әsker dayyndaumen... ainalyspay, «mynaday qaptaghan mal barda bizdi qanday jau alady?» dep jatqanda Suvorovtyng (týbi týrki) әskeri ýsh jylda Noghay handyghyn joq qyldy. Nәtiyjesinde, jeri men elinen týgeldey aiyrylghan noghaylar qúrudyng aldynda túr. Bireuler, oghan Abaydyng qanday qatysy bar deuleri mýmkin. Aldymen, Abaydyng ózinen bir ghasyr búryn memleketin qorghay almay, últ retinde qúryghan noghaydy qazaqqa ýlgi etui týsiniksiz?! Ol, tek qazaqty kemsitu maqsatynda jazyluy mýmkin.
Sonymen qatar, Abay qazaq pen týrki halyqtarynyng birligin oilaghan túlgha bolsa taryday shashyraghan aghayyndardyng basyn biriktiruge júmystanbaghannyng ózinde, bir auyz sóz aitugha jaramady emes pe?!
Býgingi mәsele abaytanushylardyng qoghamdy qay jolmen algha, ne artqa aparatynynda?! Sebebi, qazaq Abaydy pir tútqan, ekijýzdi, últtyq ústanymy joq (prinsipsiz), jartylay mәngýrttengen ziyaly dep jýrgenderge mýldem senuden qaldy. 30 jylda әdebiyet, óner t.b. salalarda últtyng ruhyn kóteretin bir túshymdy tuyndy shygharmaghan shygharmashylyq (tvorchestvolyq) qauym qoghamgha, ekijýzdi biylik memleketke kóshbasshy bola almaydy.
Qogham, ózine osy uaqytta qajet ruhty kóteretin dýniyeni Abaydan da taba almay dal boluda?! Sebebi, Abayda tәuelsizdikti bayandy etude eline jol kórsetip, onyng últtyq ruhyn kóteretin bir auyz sóz taba almaysyn. Osyndaylardyng saldarynan bolghan ruhany sharasyzdyq, infantildik iydeologiya, jer men jerasty baylyghynan yaghny ekonomikadan, odan keyin tәuelsizdikten aiyryludyng joly ekenin qogham týsinedi.
Búl tyghyryqtan shyghudyng joly songhy bes myng jylda (M.Veber t.b.) Europa men Aziya qúrlyqtaryndaghy halyqtardyng epikalyq jyrlarynyng negizin salyp, olardyng memleket bolyp qalyptasuynda manyzdy ról atqarghan «Geser han» (760 myng joldan túratyn әlemdegi eng kólemdi epos), Qyrymnyng qyryq batyry, Alpamys, Er Targhyn, Er Qosay, Manas (240 myng joldan túrady)... týrkining 300 juyq batyrlyq jyrlary men keshegi Qaztughan, Dosmambet, Shalkiyiz, Búhar jyrau, Shortanbay, Mahambet, Dulat, Sýiinbay, Ábubәkir t.b. Zar zaman aqyndarynyng jyrlaryn mektep baghdarlamasyna keninen endiru qajet.
Mahambetpen birge ólgen qazaqtyng azattyq kýresi men Edil patshanyng (Attila) kezinen kele jatqan rysarlyq ruhy osylay myng birinshi ret tiriledi;
- 3-4 synyptargha arnalghan oqulyqtardaghy Qara sózding «Qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq, moralidyq dengeyi tómen, enbek etpeytin kezbe...t.b. 17 ret óz últyn qaralauy (ol janashyrlyq emes, eldi kemsitu ekenin 2020j Abaygha arnap oqyghan sheneunikterding chelendjderin yutubtan kóruge bolady) jәne 6-shy synyp oqulyghynda «qazaqtyng mal qúrly qadiri joq...» degen otarlaushynyn, ne últtyng jaularynyng tirligi jәne ol sózder ony oqyghan balalardyng miynda ómir boyy obyr bolyp qalady. Jogharydaghy sózderdi Abay qazaqqa jany ashyghannan jazghan dep búrmalaytyn sәuegeylik kóp kezdesedi. Jalpy, adam neni oilaydy sony aitady. Aytylghan sóz atylghan oq, ony ózgertu mýmkin emes jәne «qoljazbalar órtenbeydi». Oqyrman, onyng ishinde balalar oqyghandy sol kýiinde qabyldaydy. Ár jaghynda kim, ne oilady, onda eshkimning sharuasy joq;
- Qara sózderding qazaqty jer qylatyn jerlerin mektep baghdarlamasyna kirgizgende balanyng zerdesi (intellekt) 9 jasta 90-92%, 15 jasta tolyghymen qalyptasatyny eskerilgen bolu kerek. Sebebi, osy qara sózderdi 20-25 jastaghy studentter negizinen (keybir teris tәrbie kórgenderinen basqalary) qabyldamaydy. Osynday psihologiyalyq amaldardyng qasynda Abaydyng kýrleliligi balanyng oiyny bolyp qalady?! Últty tobyr-qúlgha ainaldyru ýshin ony jaulap alu mindet emes, onyng miyna óz dinindi, tilindi, iydeologiyandy nemese sanasy oyanbaghan jastargha sol últty «mal qylatyn» iydeologiyany sindirseng jetkilikti! Ol turaly Neru, Mandella, Kaddafy t.b. jazdy;
- Al, tәrbiyening ereksheligi, ol aitylghan sóz emes, bala istelgen isti ýlgi etip qabyldaydy. Bala әke-sheshe men ýlkenderdin qanday isterin kórse, sodan ýlgi alyp qaytalaydy. Búl aksioma! Tәuelsizdik jyldary elding totalitarlyq jýiening qamytyn laqtyryp tastaytyn kýresting ornyna, avtoritarly-korrupsiyalyq qoghamgha ainaluy, ol mektep kezinen «últty jer qylatyn» qara sózderdegi jәne qoghamdaghy avtoritarlyq rejimning jastardy jigersiz jasyq, enjar, Otan qorghau sanasynan aiyryp esalang qylghan bir ghasyrlyq «jýieli tәrbiyesining jemisi». Sebebi aghylshyndar, «tәrbie bala dýniyege kelerden jýz jyl búryn bastalady. Ol, últtyng tili, dәstýri, mәdeniyeti» deydi.
«Eger jastargha qanday tәrbie berip jatqanyndy bilsem, onda jýz úrpaqtan keyin elding qanday bolatynyn aita alamyn» deydi shyghys danalyghy.
Sondyqtan, otbasyn, úrpaq tәrbiyesin, qogham men memleketti týzetemiz desek Qazaq, sol memleket qúrushy últ yaghny onyng iyesi jәne kiyesi retinde biylikten de, Qúdaydan da eshtene kýtpey besikti, otbasyn, qoghamdy ózimiz týzete alsaq el týzeler! Qara sózderdegi jogharyda aitylghan keri sózderdi mektep oqulyqtarynan alyp tastasa Abay halqyn adasudan saqtap, jastardyng abyroyy ósip, ruh kóteriledi! Ol Abaygha da abyroy. Odan Abay tómendemeydi, kerisinshe abyroyy artady. Al, barlyghyn jiyp qoyyp 30 jyl úiqyny jalghastyra bersek, «eki siyr emes, tyshqaq laq ta búiyrmas»?!
Búl maqala Abaydy synau nemese basqalay bir maqsatta emes, Qazaqstannyng jana iydeologiyasynyng tújyrymdamasyn, onyng ishinde Jastar isining Baghdarlamasyn dayyndau maqsatynda jazyldy. Onday Baghdarlama dayyndau «Jana Qazaqstannyn» intellektualidyq últ qalyptastyru mindetterine engen. Mening jeke oiym, ol Stalinning «búratana halyqtargha arnalghan iydeologiyasynyn» qúramdas bóligi bolyp engen dýniyeler intellektualidyq últqa jaramaydy. Onyng ishinde aralas mektepter jabylu kerek. Synalmaytyn túlgha, ol shirigen terek. Mәsele, kim, ne oilaytynynda emes, is isteude! Qarekette bereket!
Kelesi mәsele, ol әdebiyette nemese gumanitarlyq salada emes! Ókinishke oray әlemdegi gumanitarlyq salada yaghny әdebiyet, óner, filosofiya t.b. shyghatyn basylymdardyng ýlesi 2%. Qalghan 98% jaratylystanu ghylymdary, tehnika, innovasiyalyq tehnologiyanyng ýlesinde. Damyghan elderdi qamtyghan búl ong ýrdisten qalugha bolmaydy. Qazaqstandyqtar jylyna bir kitap, europalyqtar on, japondar 90-100 kitap oqidy. Soghan say bizding enbek ónimdiligimiz auyl sharuashylyghynda damyghan elderden 20 ese, el boyynsha 8-10 ese tómen. Bizding mektep pen uniyverler bazarda arba sýireytin emes, Geyts, Maskler siyaqty mamandar dayyndau kerek. Dúrys maqsat qoy, ol isting jartysy. Al, jastar tәrbiyesining mәselesi, ol qay uaqytta da bolashaghyn oilaghan qoghamnyng aldynda túratyn negizgi mindet bolyp qalmaq.
Al, bizding opponentterge kelsek, ókinishke oray olardyng bireuleri oligarh-deputattardyng tabanyn jalaytyndar, ekinshileri isting mәnin týsinbey aitaqqa ergender, ýshinshileri, jeke basqa tabynudy dәripteushiler... Qazaq erte me, kesh pe osy maqalada qoyylghan súraqtardy qoyy kerek edi! Sebebi, әr ata-ana, halyq tәrbiyedegi jas úrpaqty mýgedek qylatyn últty kemsituding mәnin týsinbese, búl tyrnauyshtan әli talay úrpaq tayaq jer edi?! Terrorist pen onyng qúrbany birneshe kýn birge bolsa bir-birine daghdylanyp, janashyr bolyp ketetini siyaqty, kóp adamdar, әsirese ómir boyy totalitarlyq jәne avtoritarlyq jýiening (olardyng basshylary da terrorister) «tәrbiyesin kórgender» әli kýnge Stalindi ansaytyndary siyaqty, «sol jýielerding túlghalaryn» tughan әkesindey qorghashtaydy. Sebebi, ondaylardy erkin adamnyng emes, sol jýieler sinirgen qúldyq sanasy basqarady. El tәuelsiz bolu ýshin aldymen, bolashaq úrpaqty tәrbiyeleytin onyng azamattary azat boluy kerek. Bizding qogham búl kezende osy maqsattardy iske asyruda. Oghan qay uaqytta jetetini qoghamnyng sanasyna tikeley baylanysty!
Avtordyng osy taqyryptaghy maqalalaryn Abai.kz jәne feysbuktegi Akim.Zhanuzak paraqshasynan oqugha bolady.
Janúzaq Ákim
Abai.kz