Qazaqtyng úly aqyny Abaydyng zor enbegining biri - jastardy, әsirese bolashaq el ómirimen baylanysty aqyn-jazushylardy tәrbiyeleu. Orys, shyghys, batys elderining mәdeniyetine sýngip, týbinen kerekti marjanyn terip ala bilgen aqyn jәne elin óner-bilimge ýndep, jastardy oqugha sýiredi. Balalaryn oryssha mektepterde oqytyp, olardyng joghary dәrejeli bilimi bar adam bolularyn talap etti. Adamgershilik, jaqsy minez-qúlyqqa tәrbiyeledi. Aqyndaryna ózi taqyryp berip, әr halyqtyng ómirinen poemalar jazdyryp, ózi olardyng synshysy boldy. Maghauiyagha «Medghat-Qasym», Aqylbaygha «Qissa Jýsip», taghy basqalargha osylar tәrizdi ólen-jyrlar jazdyrdy. Ózi Pushkiyn, Lermontov, Krylovtardan óleng audaryp, jas aqyndargha solardyng ólenderin ýlgi etti.

            Abaydan keyingi qazaq aqyndarynyng kópshiligi qazaqtyng óz әdebiyetining shenberinde qalyp qoymay, orys, shyghys, batys әdebiyetterine elikteulerining negizgi bir sebebi - Abaydyng әseri, Abaydyng ýlgisi bolatyn.

Qazaqtyng úly aqyny Abaydyng zor enbegining biri - jastardy, әsirese bolashaq el ómirimen baylanysty aqyn-jazushylardy tәrbiyeleu. Orys, shyghys, batys elderining mәdeniyetine sýngip, týbinen kerekti marjanyn terip ala bilgen aqyn jәne elin óner-bilimge ýndep, jastardy oqugha sýiredi. Balalaryn oryssha mektepterde oqytyp, olardyng joghary dәrejeli bilimi bar adam bolularyn talap etti. Adamgershilik, jaqsy minez-qúlyqqa tәrbiyeledi. Aqyndaryna ózi taqyryp berip, әr halyqtyng ómirinen poemalar jazdyryp, ózi olardyng synshysy boldy. Maghauiyagha «Medghat-Qasym», Aqylbaygha «Qissa Jýsip», taghy basqalargha osylar tәrizdi ólen-jyrlar jazdyrdy. Ózi Pushkiyn, Lermontov, Krylovtardan óleng audaryp, jas aqyndargha solardyng ólenderin ýlgi etti.

            Abaydan keyingi qazaq aqyndarynyng kópshiligi qazaqtyng óz әdebiyetining shenberinde qalyp qoymay, orys, shyghys, batys әdebiyetterine elikteulerining negizgi bir sebebi - Abaydyng әseri, Abaydyng ýlgisi bolatyn.

            Qazaq halqynyng jana әdebiyetinin, әdeby tilining negizin salushy, qazaqtyng óleng qúrylysyn búrynghy qalpynan ózgertip, әldeneshe jana týr kirgizushi, ózining danqty úly enbekterimen qazaq halqyn basqa elderding mәdeniyetimen qoyan-qoltyqtastyrugha basshylyq etken, elin mәdeniyet, bilim, ónerge shaqyryp, sol jolda boyyndaghy bar asylyn ayamay júmsay bilip, keyingi úrpaqqa ýlgi-ónege qaldyrghan qazaqtyng úly aqyny Abay 1904 jyly 23 iinide qaytys boldy.

Abay - úly realist.  Abay - әdebiyetimiz tarihynda eng kóp zerttelgen aqyn. Onyng ómiri men tvorchestvosy turaly birneshe kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalar qorghaldy. Manyzdy monografiyalyq enbekter dýniyege keldi. Ol jóninde jazylghan maqala-enbekterding sany ýsh mynnan astam boluynyng ózi-aq aqyn shygharmalarynyng qalay zertteluin anghartady. Abay tvorchestvosy taqyryby, ómirge kózqarasy, oqyrmandar júrtshylyghynyng aldyna qoyghan mәseleleri san aluan. Tek әdebiyetshi, tilshiler ghana emes, tarihshy, pedagog, psiholog, filosof, iskusstvo mamandary ýshin de onyng enbekterinde ghylymy zertteulerge qazyq ta, azyq ta bolatyn jaqtary az emes. Keybir talapty jastar Abaydyng etikalyq, estetikalyq kózqarastaryn taqyryp etip enbekter jazyp, Moskva, Almaty ghylym kenesterinde dissertasiyalar qorghap, kandidattyq dәrejelerge de ie boldy. Aqynnyng úrpaqtaryna qaldyryp ketken asyl múralaryndaghy oi-pikirlerining qanshama terendigin osy faktilerding ózi-aq dәleldeytin tәrizdi.

            Abay - eng aldymen ýlken realist. Ol óz dәuirining barlyq jaghyn tuyndylarynda aiqyn surettey bildi. Kezinde óz dәuirine tәn tarihiy-әleumettik, taptyq keleli mәselelerdi kóre bilumen qatar, keybir detalidargha deyin bayqap, olardy óz shygharmalarynda sәulelendire bildi. Sóitip aqyn tvorchestvosy óz zamanynyng ainasy boldy.

            Abay ómir sýrgen HIH ghasyrdyng ekinshi jarymy qazaq ómirinde qayshylyqtary mol, qiyn kezender edi. Eski feodaldyq qúrylystyng irgesi sógile bastauy, qazaq dalasyna sauda kapitalizm elementterining qanat jangy, Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluynyng nәtiyjesinde eki halyqtyng sharuashylyq jәne mәdeniyeti jaqtarynan qoyan-qoltyq kelui, patsha ókimeti chinovnikterining qazaqtyng óz ortasynan shyqqan bay-feodaldarmen auyz jalasyp, qara halyqty qosyla qanauy, sonymen qatar, sol kezde ishki Rossiyada bolghan revolusiyashyl-demokrattyq qozghalystardyng qazaq intelliygensiyasyna tiygizgen demokrattyq-aghartushylyq әserleri siyaqty tolyp jatqan janalyqtar kóp bolatyn.

            Abay osy tәrizdi qayshylyghy zor kezende ómir sýrip, tarihtyng auyr jýgin arqalaugha mәjbýr bolsa da, kemenger aqyn zaman aghymyn dúrys týsinip, sol qos qyrtys jaghdaylarda óz halqynyng keleshegi ýshin qajetti jaghdaylardy dúrys úghyndy. Aqyn ghasyrlar boyy sozylghan feodaldyq qúrylysqa da, óz isine de syn kózimen qarap, óz halqynyng ilgerileuine bóget bolyp otyrghan ne degen súraq qoydy da, óz tuyndylarynda osylargha jauap beruge tyrysty. Eng aldymen ol feodaldyq qúrylystaghy ru tartysy, qaranghylyq, pәleqorlyq, ala auyzdyq, jalqaulyq, t.b. osylar syqyldy jaghymsyz jayttardy kóre bildi. Qazaq halqynyng ilgeri damuy, basqa elding qataryna jetui ýshin túsau bolyp otyrghan bir aluan jayttar osylar ekendigin anghardy da, onday is-әreketterge barynsha qarsy shyqty, qalamy arqyly maydan ashyp, óltire mysqyldap, әr aluan zúlymdyqtardy týp-tamyrymen joydy kózdedi.

«Oylanyp, oigha kettim jýz jylghy ótken,

Ton qabattap kiygenim shiydem shekpen.

Jeyde, dambal aqsannan, jarghaq shalbar,

Jyrym balaq matamen әdiptetken..», - dep, sol kezdegi ómirding júpyny týrin suretteydi. Sóitip, búl qalypta qala beruge endi bolmaydy, mәdeniyetke qaray ayaq basu kerek degen qorytyndy shygharady:

Sabyrsyz, arsyz, erinshek,

Kórseqyzar jalmauyz,

Sorly qazaq sol ýshin,

Altybaqan ala auyz.

Ózin-ózi kýndeydi,

Jaqynyn jalghan mineydi!.. - dep, el boyyndaghy, әsirese ýstem tap adamdaryndaghy úsaq, pәleqor minezderdi әshkereledi.

Bir-aq yrghyp shygham dep,

Bir-aq sekirip týsem dep,

Mertigedi, jatady,

Úrlyqpen mal tabam dep,

Eregesse auyl shabam dep,

Sóitip qúday atady.

Kýnshildik, shamasyn bilmes maqtanshaqtyq, ótirik, ósek, kerbezdik, jalqaulyq sol kezdegi auyl ómirindegi әdetter edi. Ásirese úlyqqa arqa sýiegen pәleqor pysyqtardyng súrqiyalyghy shekten asqan-dy.

Sondyqtan Abay:

Qyzmet qylyp mal tappay,

Ghylym oqyp oy tappay,

Qúr ýiinde jatady

El qydyryp as iship,

Erkek aryn satady.

Bala-shagha, úrghashy,

Ýide jýdep qatady.

Enbegi joq erkesip,

Bir sholaqpen serkesip,

Pysyq degen at shyqty.

Bir sóz ýshin jau bolyp,

Bir kýn ýshin dos bolyp,

Jýz qúbylghan salt shyqty.

«Pysyq kim?» - dep súrasan,

Qalagha shapsa demalmay,

Ótirik aryz kóp berse,

Kórgenderden úyalmay.

Sybyrdan basqa syry joq,

Sharuagha qyry joq.

Ótirik pen ósekke,

Aghyp túrsa beyne su,

At-shapannan kem kórmes,

Bireu atyn qoysa «qu»... - dep, eldi ýiirip jegen býldirgish pysyqtardy, ala auyz enbeksizderdi, jalaqorlardy jerine jetkize mysqyl-kekesinmen synady. Abaydyng basqa ólenderin bylay qoyghanda, osy ólenining ózi-aq jalqaulyqty, qorqaqtyqty, mәdeniyetke úmtylmaushylyqty, alauyzdyqty, ótirik-ósekke jany qúmar pәleqorlyqty jeksúryn etip kórsetedi. Múnday elbúzarlardan aulaq bolu kerek dep, «yzaly sóz, ótkir tilin» solargha qarsy júmsaydy,

            Búl syqyldy jaghymsyz әreketter sol kezde bar ma edi? Shyndyq pa edi? Áriyne, bar edi. El mýddesi emes, óz mýddesin oilaghan talay qu, talay súmdar qazaq arasynda ol kezde az bolghan joq. Ru arazdyghyn qozdyryp, ne bireudi bireuge aidap salyp, arasyna sóz aityp, payda tauyp, arazdyqty paydalanghan úlyqtar, «domalaq aryzben» bireuding taghdyryn saudagha salatyn pәleqorlar Abay kezinde tipti kóbeyedi. Abay solardyng bәrine de qarsy boldy. El birligin ansady. «Bir jerden sóz, bir jennen qol shygharyp», elding týgel mәdeniyetke júmyluyn tiledi, ótirik, ósek, pәleqorlyqtan aulaq boludy, mәdeniyetti elderding qataryna jetudi, auyzbirligi kýshti, azat el boludy arman etti. Aqyn ózining әleumet ómirine arnalghan «Segiz ayaq» atty óleninde jogharghy әngimelerdi sóz qylady. Qazaq ómirimen baylanysty mәselelerding әrqaysysyna erekshe toqtap, atalyq sózder aitady.

Malyndy jaugha,

Basyndy daugha,

Qor qylma, qorgha, tatulas.

Ótirik, úrlyq,

Ókimet zorlyq

Qúrysyn, kózing ashylmas.

Úyatyn, aryng oyansyn,

Búl sózimdi oilansyn! -  deydi. Aqyn búl óleninde ómir shyndyghynyng tek betin ashyp qana qoymay, algha qoyghan maqsatty oryndau ýshin ne kerek ekendigin de ashyp kórsetip beredi. Búl - óz elining malyn jaudan, basyn daudan qorghap, bir jerden sóz, bir jennen qol shygharyp, algha aparamyn degen adamgershilik edi. Abaydyng danalyghy - sol dәuirde óz ortasynan ozat shyghyp, halyqty mәdeniyettendiru mәselelerin jyr etuinde.

            Enbek, ghylym, adamgershilik - bәri de jer jýzindegi danyshpan úly adamdardyng kónil bólgen mәseleleri boldy. Mine, búl mәseleler jóninde Abay da qazaq dalasynan osylargha ýn qosyp, úran tastady. Enbek turaly Abay kóp jazdy. Jastardyng adam boluy ýshin eng aldymen enbek etui kerek. Ghylymgha qoly jetu de, әleumet ómirine paydaly júmys isteu de enbekpen baylanysty degen qorytyndy shygharady. «Segiz ayaq» óleninde:

Bolmashy kekshil,

Bolsayshy kópshil,

Jan ayamay kәsip qyl!

Orynsyz yrjyn,

Bolymsyz qyljyn,

Bola ma dәulet, nәsip búl?

Enbek etseng erinbey,

Toyady qarnyng tilenbey, - dep, adamnyng adamshylyghy óz basynda emes, kópti sýigen adal jýreginde, enbek etude dese, ekinshi bir jerinde:

Ghylymdy izdep,

Dýniyeni kózdep,

Eki jaqqa ýnildim... - dep, júrtty óner, ghylymgha shaqyrady. Sóitip nadandyqqa qarsy - ghylymdy, alauyzdyqqa qarsy - birlikti, jalqaulyqqa qarsy - enbekti, pәleqorlyq pen jauyzdyqqa qarsy - adamgershilikti qoyady da, aldynghylary - eldi azdyratyn qylyq, songhylary halyqtyng kósegesin kógertetin iygilikti is degen qorytyndy jasaydy.

            Abay ómir jolynyng úzaqtyghyn da, kózdegen maqsatyn oryndap shyghugha óz ómirining azdyq etetindigin de úghyp, basynan bazary ótpey, qolynan is keletin jastyq shaghyn óz halqynyng bir keregine jaratyp qalugha tyrysty. Jauyzdyqtyng betin ashyp, jaqsylyqqa jón siltedi. Tolyp jatqan kertartpa qara kýshterge qarsy shyghyp, kýres ashty. Aynalasyn oyatyp, ózining jolyna týsirmekshi boldy. Biraq ol kezdegi el tizginin ústaushylar eski әdetinshe qarysyp, iygilikke qaray ayaghyn baspady. Abaydyn: Jartasqa bardym,

Kýnde aiqay saldym,

Odan da shyqty janghyryq.

Esitip ýnin,

Bilsem dep jónin,

Kóp izdedim qanghyryp.

Bayaghy jartas, bir jartas,

Qanq eter, týkti bayqamas, - deytini osynday jaghdaymen baylanysty shyqqan jalghyzdyqtyng ashy ýni bolatyn. Aynalasynyng ony úqpauy, úghu bylay túrsyn, oghan bóget bolyp, ongha degen isin teriske ainaldyruy, algha úmtylghan adymyn eteginen basyp keri jiberui, mine, osynyng barlyghy qazaq elin ilgeri damytuda qiyndyq keltirdi. Búl - el taghdyryn qolyna alyp, aldyna zor maqsat qoyghan, eldi týzemekshi bolghan aqyngha az soqqy, jenil qayghy bolghan joq. Óitkeni qazaq halqynyng mәdeniyetke úmytyluyna kómektesedi dep Abaydyng kóz tikkenderining bәri de «bayaghy qulyq, bir aldau, qysylghan jerde jan jaldaudan» shygha almady. Aqyngha kómek beruding ornyna, jaulyq oilady. Mine, sondyqtan da Abay:

Atadan altau,

Anadan tórteu,

Jalghyzdyq kórer jerim joq.

Aghayyn bek kóp

Aytamyn eptep,

Sózimdi úghar elim joq.

Molasynday baqsynyn,

Jalghyz qaldym, tap shynym! - dep, ózining jalghyzdyghyn bildiredi.

            Biraq Abaydyng búl sózine qarap, mýlde jalghyz qalghan eken, onyng sózin el úqpaghan eken dep týsinu - qate. Abaydyng búl aitqandary - týgeldey el basqarushylargha, ýstem tap adamdaryna arnalghan sóz, jalpy kópshilik ony jaqsy úqty. Onyng asyl sózderin auyzdan-auyzgha taratyp, údayy jadynda saqtady, jalpy halyq ony qadirledi. Demek Abaydyng sózin eli úqty da, baghalay da bildi.

            Abay jalghyz qaldym dey túrsa da, ómirden bezip, saryuayymgha salynbaydy. Onyng shygharmalaryn zerttey kelgende, jaqsylyqty bolashaqtan kýtken, ómirding jaqsaratyndyghyna sengen aqyn ekendigin kóremiz. Abaydyng «Segiz ayaghy» - óz kezindegi ómir shyndyghyn da, odan qalay shyghudyng jolyn da, el tileginen tughan óz basyndaghy kýiinish-sýiinishin de keninen tolghap, dúrys kórsetip bergen ólenining biri. Múnyng bir jaghy - syn, syqaq bolsa, ekinshi jaghy - ósiyet, ghibrat beru edi.

            Abay realizmining kýshtiligi tek búl ghana emes, onyng negizi - qazaq ishindegi tap qayshylyghyn kóre biluinde. Sol dәuirding ózinde, baylar kedeylerdi ezip otyrghandyghyn, kedeyding auyr túrmysta ómir sýretindigin búljytpay óz qalpynda surettep, oghan ayanysh sezimmen nazar audaruynda.

            Abay jay suretshi angharmaytyn detalidardy da kóre aldy. Abaydyng kýzdigýngi kedey ómirin surettey otyryp, olardyng is-әreket, túrmystarynyng әr týrlerin kórsetui - bireu de bolsa biregey, bir bolsa da kópke tatyrlyq. Ýstirt qaraghan adamdargha «iyin iyleu, shekpen toqu», balalardyng oiyndaryn suretteu siyaqty mәseleler sәl ghana mәsele tәrizdi bolyp kórine túrsa da, shynynda búl siyaqty jayttardy kóre bilui Abaydyng ýlken realistik aqyn ekendigin dәleldeydi.

            Óz zamanynyng suretshisi Abay sol kezdegi tensizdik mәselesin tek qana sholyp ótip, oghan qalay bolsa, solay qarap qoymaydy. Kedeylerding auyr hali aqynnyng qabyrghasyn qayystyrady. Kedeydi tek ayap qana qoymaydy, ezilushilerding túrmysyn jenildetuge jol izdeydi. Júrtqa adamgershilikti úsynady. Abay shygharmasyndaghy adamgershilik armanynyng negizi de qazaq ishindegi osy tensizdikti kóre biluinde jatyr.

            Qazaq auylyndaghy tensizdikti shyn kórsete bilgen ólenderi - «Kýz», «Qarasha, jeltoqsan men sol bir-eki ai», t.b. Búl eki óleninde eki túrmysty - baydyng túrmysy men kedeyding túrmysyn bir-birine qarama-qarsy qoydy. Oktyabri, noyabri ailarynyng qara suyghyndaghy kedeylerding auyr halin kórsetedi:

Kedeyding ózi jýrer malyn baghyp,

Otyrugha otyn joq, ýzbey jaghyp.

Tonghan ýiin jylytyp, iyin iylep,

Shekpen toqyr qatyny býrseng qaghyp...

            Azynaghan qara suyqta «kempir-shaly» bolsa, qiyndyqty jamay týsedi dep jany ashidy. Tensizdik, azap shegu tek qana ýlkenderding emes, kedeyding balalarynyng da basynda barlyghyn kóremiz:

Qar jausa da tonbaydy bay balasy,

Ýy jyly, kiyiz tútqan ainalasy.

Bay úlyna jalshy úly jalynyshty,

Aghyp jýrip oinatar kózinen jasy...  

            Abaydyng shyn mәninde realistigi, ózi sol ýstemdik etushi taptyng juan ortasynan shygha túrsa da, olardyng jalpy qara halyqqa jasap otyrghan zorlyq-zombylyghyn, ayausyz qanauyn kóre bilip jәne ony tayynbay әshkereleu, «tiptik jaghdaygha tәn tiptik obrazdar» jasauymen qatar, jay suretshiler anghara bermeytin, ómirding kólenke jaqtaryndaghy keybir qúbylysty da kóre bilip, olardan әleumettik mәni bar ýlken qorytyndy shygharuynda. Jogharghy ýzindi alynghan ólenining ekinshi bir jerinde:  

Jalshy ýiine jany ashyp, as bermes bay,

Artyq qayyr, artyqsha qyzmetke oray.

Bayda meyir, jalshyda peyil de joq,

Andystyrghan ekeuin qúdayym-ay! - dep, baylardyng kedeydi kýnbe-kýn ezip otyrghandyghyn, olardyng aralaryndaghy ekonomikalyq tensizdikti jәne búl ekeuining ómir boyy andysumen kele jatqan, bir-birine tilekteri qayshy eki tap ekendigin ashyq aitty. Kedeyding auyr halin kórip, aqynnyng olargha jany ashidy. Kedeyding sol auyr halin qalay jenildetuding ózinshe jolyn izdedi. Sonda onyng tapqan joly - әdildik boldy. Baylardyng kedeyge degen meyirimsizdigin ashyq surettep, olardy dúrystyqqa, әdildikke shaqyrdy. Soghan oray kedeyding de baylargha dúrys qyzmet etui kerek dep bildi. Biraq aqynnyng búl pikiri - tap qayshylyqtarynyng qanday joldarmen sheshiletindigin úgha almaushylyqtan tughan qate pikir bolatyn.  Búl - tap qayshylyqtary tek qana taptyq kýrespen sheshiletindigin týsinu dәrejesine kóterile almaghandyghyn kórsetetin jayttyng biri.

Qanday ómir qúbylysyna bagha bersek te, biz eshqashan da mezgil men jaghdaydy úmytpaymyz. Sondyqtan Abaydyng ómir sýrgen mezgili men jaghdayyn eske alsaq, oghan revolusiyalyq kózqarasta nege bolmadyng dep kinә taghu - orynsyz. Tariyhqa kóz salsaq, ezushilerdi әdildikke ýndep, olardyng sanasyn oyatyp, adamgershiligin arttyru arqyly әleumettik tensizdikti joymaq bolghan fransuzdyng úly aghartushylarynyng is-әreketteri oqushylar júrtshylyghyna mәlim.   Al qazaqtyng últshyl oqymystylarynyng qazaq elinde tap joq dep, kóp jyldar boyy aitys ashyp, ózderinshe dәleldemek bop, qyzyl ónesh bolghanyn taghy jaqsy bilemiz. Demek, HIH ghasyrda Abaydyng qazaqta jigi aiqyndalghan eki tap barlyghyn jәne ýstemdik etushi baylar tabynyng kedeylerdi ezip, qanap otyrghandyghyn taygha tanba basqanday etip, shyndyq qalpynda kórsetip beruining tarihy mәni zor ekendigi sózsiz.

(jalghasy bar)

kazakhadebieti.kz sayty