Kýni keshe Yohannesburgte ótken BRIKS sammiytining ýsh týrli ereksheligi boldy dep sanaymyn.

Birinshiden, әlemdik sayasy yqpal ortalyqtarynyng orny qayta qaralyp jatqan, әsirese, «újymdyq Batys» roline Resey bastaghan elderding birazy kýdikpen qaray bastaghan qazirgi tústa BRIKS ózining újymdyq әleuetin sezine bastaghan sekildi. Ol úiym basshylarynyng sózderinen ap-anyq sezildi.

BRIKS-ting tórt mýshesi – Braziliya, Qytay, Resey, Ýndistan – halyq sany eng kóp, jer aumaghy eng iri jәne ishki últtyq ónim kólemi jóninen ondyqqa kiretinin,  úiymnyng ózi әlemdi meken etken halyq sanynyng 41 prosentine ie ekeni kóp nәrseni anghartsa kerek.

Ne bolsa da, BRIKS sayasy ahualy qúbylmaly myna әlemde derbes halyqaralyq subekt retinde óz ornyn oiyp alghysy keletini týsinikti.

Sóz joq, qúrylghaly beri BRIKS biraz sharua atqarghan. Mәselen, Jana damu banki qúrylyp, ol osy kýnge deyin 30 milliard dollardyng jobalaryn qarjylandyrypty. Bir qaraghanda búl qomaqty qarjy sekildi, alayda, mysal ýshin alsaq, bir ghana Dýniyejýzilik bank 2022 jyly ghana 100 milliard dollardyng jobalaryn jýzege asyrghan. Búl túrghydan alghanda BRIKS әli de ortaq qorgha qarjy bólu jaghyn kóbeytu kerek.

Jәne de BRIKS-ting odan sayyn qaryshtap damuyna óz kedergisin keltiretin jayttar da joq emes.

Mәselen, qos alyp – Qytay men Ýndistan arasynda úiymdaghy kóshbasshylyq ýshin ózara bәseke boluy әbden mýmkin.

Ekinshiden, búl jolghy sammit Reseyding Ukrainagha qarsy soghys ashyp, órkeniyetti dýniyemen arazdasyp jatqan tústa ótude.

Biraq ta, óz qúramyndaghy Reseydi sózsiz әri eshbir shartsyz qoldau BRIKS elderi basshylarynyng oiynda joq syqyldy. Óitkeni ol elder «újymdyq Batyspen» kýndelikti ekonomikalyq qarym-qatynasta, olar óz tauarlaryn AQSh, Euroodaq elderine satugha mýddeli. Sol sebepti Kremli qansha tyrysyp baqsa da, BRIKS elderi antiyreseylik saknsiyalar manayynda birikken әlemning damyghan elderimen at qúiryghyn kesise qoymaytyny týsinikti.

Mәselen, Qytay basshysy Sy Szinipin BRIKS ortaq ritorikagha salynyp, yaghny «óz gegemoniyasyn saqtap, damushy elder men naryghy qalyptasyp kele jatqan basqa elderge núqsan keltiru iydeyasy bar» dep tikeley AQSh-ty atamady, «bir el» dep qana menzedi.

Aytpaqshy, sammitke kelse de, basqa basshylar qatysyp, sóz sóilegen biznes-forumda Qytay basshysy qatyspady, onyng jogharydaghy sózin sauda ministri oqyp berdi. Búl jәit te kóp nәrseni anghartsa kerek.

Braziliya, Qytay men Ýndistan әlemning damyghan elderining basyn biriktirgen G-20 úymyna mýshe ekenin de esten shygharmayyq, ol úiymnyng da, sonyng ishinde, әlemdik sasattaghy әrtýrli oqighalargha qatysty ortaq kózqarasy boluy mýmkin.

Ýshinshi mәseleni әlemdik emes, óz ishimizdegi sarapshylar talqylap jatyr. Ol – basqa eldermen birge Qazaqstannyng BRIKS-ke mýshe bolu mýmkindigi.

Búl mәsele preziydent Toqaev BRIKS jiynynda sóz sóileydi degen aqparattan keyin tipti qyzu talqylanyp ketti. Bir ghana týzetu bar, bizding preziydent búl jiyngha Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng osy kýngi tóraghasy retinde shaqyrylyp otyr. Sondyqtan da әngime negizinen BRIKS jәne ShYÚ arasyndaghy qarym-qatynas jóninde bolatyny týsinikti.

Sóz joq, BRIKS-ke mýshe Qytay men Reseymen shekaralas elimizge múnday qadam qosymsha ekonomikalyq hәm geosayasy mýmkindikteri bereri ras. Sol sebepti osy eki el Qazaqstandy BRIKS-ke qabyldaudyng lobbisteri boluy da mýmkin.

Onyng ýstine osy kýnge deyin jiyrmada astam memleket úiymgha mýshe bolugha ynta tanytypty. Olardyng ishinde bizding elmen qatar Argentina, Venesuela, Indoneziya, Mysyr, Niygeriya, Saud Arabiyasy sekildi alyptar da bar.

BRIKS-ting úlghangyna, mәselen, Ýndistan basshysy Mody qoldau bildirdi.

Biraq...

BRIKS-ting qúrylghanynan 17 jyl ótse de, onyng qataryna jana mýsheler qabyldaudyng qosymsha parametrleri men talaptary әli de bekitilmegen kórinedi.

Mәselen, bir jarym milliard halqy bar Qytay men onshaqty million ghana halqy bar basqa elding úiym qúramyndaghy qúqyqtary men mindetteri birdey bola ma?

Sol sebepti BRIKS qúramyna Qazaqstan ene me, enbey me – búl mәselening ong sheshimin tabuy ne tappauynyng astary tipti terende. Sol sebepti «ol mәsele әzirshe uaqyt enshisinde» dep qana aita alamyz.

Ámirjan Qosan

Abai.kz